Lugu on jätkuks eelmisele kahele loole, millega saan uuesti ära näidata, et ajaloolisi andmeid on muudetud ja seda õige suurel määral. Asjaga on nii, et vanemates allikates "säilinud" andmed ei kattu karvavõrdki tänapäevaste andmetega. Miks see nii on, eks seda olen eelnevalt proovinud seletada ja selles loos üle ei korda.
Juhtusin lugema 1898 aasta ajalehest professor F. Delitschi kirjatükki Babüloonia langemise kohta ja kui tegu oli professoriga, siis tuleks ju tema välja toodud andmeid uskuda? Lugu ise on pikk ja seda siia ümber panema ei hakka, vaid võtan luubi alla andmed, mida nimetatud professor on Babüloonia linna suuruse ja ehitamise kohta maininud ning võrdlen neid tänapäevaste andmetega ja lasen AI-l teha ka mõned arvutused, et näidata ära kogu asja jaburdust.
Katkend vanast ajalehest, pealkirjaga: "Belsatsari pidu ja Babiloni langemine."
Suur sõjapealik Nebukadnetsar oli niisama suur ehitaja. Ühes naabri rahvaste allaheitmisega pidas ta väsimatult selle eest muret, et Babüloni mitte üksi kõige tugevamaks, vaid ka kõige kindlamaks linnaks maailmas teha, niisuguseks kindluseks, millele vaenlased midagi teha ei jaksa. Tema ajal ehitati ja tehti ümber templid ja lossid, uulitsad ja sillad; linna vallid ja neid ümbritsevad kraavid tehti valmis ja laiemaks; linna väravad ehitati uskumatult toredaks. Ja nii sai, oma vaimurikka kuninga käsul ja juhatusel, Babülon sarnaseks eel-Aasia hiigellinnaks, nagu seda Herodotos kirjeldab. „Babülon,“ nii räägib Kreeka ajalookirjutaja, — „on laia tasandiku peale ehitatud ja on nelinurkne, igatpidi 120 staadiumi (s.o. kolm geograafilist penikoormat). Babülon oli teisiti ehitatud kui kõik meile tuttavad linnad. Kõigepealt piiras teda sügav ja lai kraav ümber, mis vett täis oli, — selle järel tuli müür, mis praeguste mõõtude järgi üle 25 meetri paks ja üle 100 meetri kõrge oli. Üleval müüri peal, äärte mööda, olid majakesed ehitatud, nimelt üksteise kohale; nende vahe oli tühi ja küllalt nii lai, et nelja hobuse tõld lahedasti läbi võis sõita. Väravaid oli linnal ümberringi ülepea sada, mis kõik, nii nagu ka väravate postid ja riivid, punasest vasest tehtud olid. Keset linna voolas Eufrati jõgi ja jagas seda kaheks osaks. Müürid ulatusid mõlemalt poolt kuni jõeni, sealt läksid pikki jõekaldaid kaks kõrvuti seisvat, põletatud telliskivist tehtud müüri, millede sees iga uulitsakoha kohal, mis linnast jõe poole välja viis, vasksed väravad tehtud olid. Ka need müürid tegid vaenlase pealetungimise täiesti võimatuks. Seespool oli ümber linna veel teine müür, peaaegu niisama kõrge, aga pisut õhem.“Straboni ja Arriani kirjadest loeme, et Aleksander Suure ajal 10 000 inimest kaks kuud järjestikku töötasid, et üheainsa Babüloni templi rususid ja telliskive ära koristada.
Hakkan siis kuskilt pihta. Võtsin ka paar 19. sajandi raamatut endale appi. Viskan järjekordse kivi (igavese juraka) õpetatud meeste kapsaaeda, mis minu meelest põrmustab kogu nende ülejäänud ponnistused, kuidagi mõistlikult asja seletada. Neil on elevant (hiiglased) portselani poes, aga mitte kuidagi nad ei märka seda.
Väljakaevamistel leitud hiiglase pea (alumine pilt). Ilmselt olen ma seda raamatut ka mõnes varasemas loos kasutanud, kuid topelt ei kärise.
Mida austatud professor ei teadnud, oli see, et nende müüride all oli hiiglasilk tunnelite süsteem (alumine pilt). Pilt on veel seetõttu hea materjal, et näitab ära telliskivide suuruse, võrreldes kasvõi kitsaste Pompei tellistega.
Stiilinäidet ehitistest iidses Babülonis. Juhin tähelepanu hoonete keerukusele ja suurusele, võrreldes inimestega.
Ja nüüd katsun nuputada, et mispärast selline kõrgtsivilisatsioon tagus meisliga kiviplaatidele ja -silindritele kiilikirja? Need kaks ei lähe kokku! Ilmselt on kiilkirja silindrid ja plaadid vastava masina abil loetavad andmekandjad või mingi ülikeeruline seadeldise dekrüpteerimisvõtmed.
Järgnev pilt läheb juba otseselt teemasse, kuid tuuma juurde jõuan väheke hiljem. Pildil on näha sisemüür ja see annab aimu selle mõõtmetest, kuigi loos märgiti, et sisemüür oli peaaegu sama kõrge (100 meetrit), kui välimine müür. Las sisemüür selles loos jääda tähelepanuta.
Telliskivi Baabeli torni müürist (alumine pilt). Kes Briti muuseumi lugu mäletab, seal olid ka mõned kulunud kivid välja pandud, millele olid sisse pressitud mingid kriipsu-jukud. Mida alumine pilt meenutab? Mikroskeemi? Ma kuskil loos mainisin, et Briti muuseumi väljapanek on väga nadi võrreldes sellega, mida seal 100 aastat tagasi võis näha (andmed vanadest ajalehtedest). Miks pidi Babüloni kaitsema 100 meetri kõrgune topeltmüür, millest välimine müür oli peaaegu 30 meetrit lai.
Eile lobisesime Arnega telefonis ja ta vastas selle asja ära Moskva kremli näitel. Olid olemas elektromagnetrelvad ja vaenupooled pidasid sõda nende relvadega. Miks ümbritses Babüloni topelt, 100 meetri kõrgune ja 30 meetri paksune tellistest müür, kui kahureidki polnud olemas? Milleks sellele müürile 100 hiigla-suurt vasest ust? Vot ja see alumine tellis oli ilmselt mingi elektrikaitsesüsteemide osa (tuvastus - tõrje vms). Andmeid on aga vahepeal muudetud ja Briti muuseumis saab nüüd ainult mingeid kulunud savikäkke vaadata, mitte taolisi ilusaid täistehnoloogilisi vidinaid nagu pildil.
Üleujutuse kivitahvlid. Kui ma ei eksi, siis nägin ka originaali Briti muuseumis oma silmaga. Aga asi pole selles, vaid naljamehed "oskasid" lugeda sellelt purunenud tahvlilt välja Piibli üleujutuse loo!
Nüüd ma kasutan võimalust ja näitan ära Babüloni näitel ühe pildi, mis mul ammu oma aega ootas. Kõigepealt aga pilt babüloonlaste nägemusest meie maailma kohta. Sedakorda juhin tähelepanu virmalistele.
Võrdle ülemisel ja alumisel pildil olevaid virmalisi. Alumisel pildil on virmaliste kroon, nähtuna 19. sajandi Põhjapooluse ekspeditsioonilt. Mis asi see selline on?
Näib kangesti füüsiline objekt olevat kupli (firmanent) küljes. Asi läheb just täpselt teemasse veel seetõttu, et tänapäeval selliseid asju enam ei nähta (andmete muutmine). Nii nagu puudub vihmapiiskades ja lumehelvestes elekter, mis veel kõigest 100-aastat tagasi tavaline nähtus oli (vihma ajal elektrisurin õhus, lumehelbed langesid pragisedes maha).
Väga hea näide, et andmeid on muudetud, on püramiidide näide. Püramiid olid kuni teatud ajani tunduvalt järsema kaldega.
Nüüd jõuan jutuga siia, kuhu ma jõuda tahtsin. Ega mul head pilti võtta pole Babüloni välismüüride kohta, kuid alljärgnev pilt peaks asja ära ajama. Pildi mõõtühikud klapivad täpselt vanas kirjutises olevaga, aga tänapäevase "uduga" ei klapi.
Müüri kõrgus oli 350 jalga = 105 meetrit. Müüri paksus u 26 meetrit. 25 messingist väravat igas küljes (kokku 100 väravat).
Tänapäevased andmed linna kohta:
• Linna pindala: umbes 850–1000 hektarit (8,5–10 km²).
• Mõõtmed: ligikaudu 4,8 km põhjast lõunasse ja 2,4 km idast läände.
• Müüride pikkus: umbes 18 km kogu ümbermõõdu ulatuses (kaasaarvatud sise- ja välismüürid).
• Babülon oli ümbritsetud kahest suurest müürist, mille vahel oli tühik, mis toimis kaitsetsoonina.
• Välimüür oli umbes 8–11 meetrit paks ja kuni 30 meetrit kõrge.
• Sisemüür oli samuti väga massiivne, võimaldades sellel isegi kaarikute liikumist.
Nagu näha, siis tänapäevaste andmete järgi oli linna pindala tunduvalt väiksem, müür kolm korda madalam ja kolm korda õhem. Vanas allikas on veel midagi väga huvitavat öeldud: Aleksander Suure ajal töötasid 10 000 inimest kaks kuud järjestikku, et üheainsa Babüloni templi rususid ja telliskive ära koristada. Öelduga ilmselt jõudis kohale, kui suur oli Babülon, kui ühe ainsa hoone rususid koristasid 10 000 meest kaks kuud.
Võtan appi tänapäevase abimehe (Chat GPT) arvutama telliste hulka välismüüris. Kõigepealt lasin arvutada tänapäevaste mõõtude järgi:
Oletame, et Babüloni välimise müüri üks külg oli 4,8 kilomeetrit pikk, ja laius 2,4 km, siis müüri kogupikkus oli 14,4 km. Kuna müüridel oli 100 pronksist väravat, siis lahutame jämedalt müürist umbes 1 km (1 värava laius 10 meetrit). Nüüd saame tellistest müüri kogupikkuseks 13,4 km. Müüri paksus oli keskmiselt 9 meetrit. Küsimus: Mitu tavamöödus telliskivi mahub sellesse müüri?
Chat GPT vastus: 9 meetri kõrguses, 9 meetri paksuses ja 13,4 km pikkuses müüris on ligikaudu
≈ 500–560 miljonit tavamõõdus tellist, sõltuvalt vuukide paksusest ja paigutusest. Nagu näha, siis ChatGPT on jube kiuslik ja muudab parameetreid. Chat GPT arvutas kõik õigesti v. a selle, et müüri kõrgus oli 30m (muutis müüri kõrguse 9 meetri peale). Korrutan jämedalt AI pakutud telliste arvu kolmega ja saan, et müüris pidi koos vuukidega olema u 1,5 miljardit tellist.
Telliste arv müüris originaalandmete järgi:
* Müüri pikkus oli igatpidi 3 geograafia penikoormat ehk üks külg oli 3x7420 meetrit ehk 22 km pikk. Müüri kogupikkus oli (4x22) 88 km pikk.
* Müür oli 25 meetri lai ja üle 100 meetri kõrge (pildil olevate mõõtude järgi 105 meetrit).
Chat GPT arvutus: Müür sisaldas endas 113 miljardit tellist, mördiga koos u 100 miljardit.
Chat GPT arvutas veel lisaks, et 10 000 inimest valmistaksid neid telliseid ja laoksid müüri nii ööd kui päevad järjest vähemalt 60–70 aastat. Kuid need numbrid kehtivad ideaaltingimuste korral.
Sellega lõpetaks selle teema, kuna nüüd peaks vast üpriski selge olema, et on toimunud suur andmete muutmine ja informatsioon Babüloni kohta on võimatus. Meeldetuletuseks, et jutt oli kõigest välimisest müürist. Kui teeksin arvutused veel sisemüüri ja kõikide Babüloni ehitistega (kaasa arvatud Paabeli torn), siis ilmselt 10 000 meest, ilma puhkepausideta, poleks veel tänapäevakski seda linna valmis saanud.
LÕPP
Allikad:
Sakala Lisaleht : [ajalehe Sakala põllutöö lisaleht], 21 juuli 1898.
The story of Chaldea from the earliest times to the rise of Assyria, 1886.
The thrones and palaces of Babylon and Ninevah from sea to sea; a thousand miles on horseback .. 1876.
Bible astronomy; or, The little book on the mysteries and wonder of the rise and fall of Babylon, 1853.
