See on hea artikkel, mis jällegi kaudselt, mitte otse, tõestab ära, et maa ei ole ümmargune ja seisab paigal, missellest, et artiklis otse vastupidist väidetakse.
Asjast lähemalt. Seekord ma
ei kommenteeri vahele, vaid teen loo kohta omad järeldused peale 1903. aasta ajalehe artikli lõppu.
Babüloonia kuninglik raamatukogu.
Juba teist aastat korraldab Pennsylvania ülikooli professor Gilprecht Konstantinoopolis seda varandust, mida ta Nippurist ja Babülooniast välja on kaevanud. See pole muud kui 12 000 tahvlikest Nippuri kuninglikust raamatukogust, mis Gilprecht 12 aasta eest üles leidis.
See korjandus seisab Konstantinoopolis Ottomani muuseumis. Üks jagu tema leidustest on Ühendriikidesse viidud. Sultani loaga on Ameerika õpetlane neid tahvlikesi uurinud ja nende pealkirjasid tundma õppinud. Gilprechti arvamise järele on Babüloonia kuninglikus raamatukogus 150 000 tahvlikest olnud.
Nende tahvlite pealt, mis Gilprecht on üles leidnud, võib näha, et babüloonlased 2300 aastat enne Kristuse sündimist juba maad ümmarguseks pidasid ja et neil õiged arvamised täheteaduse üle olid. Nippuri linn on kuueteistkümnest linnast koos olnud, mis üksteise peal on seisnud. Väljakaevamine pole veel mitte linna alumiste kordadeni jõudnud. Väljakaevatud templitest on palju tähtsaid asju leitud, sest tempel ei olnud babüloonlastel mitte ainult palvetamisemaja, vaid ühtlasi ka kool ja teaduste akadeemia. Sest preestrid olid ka ühtlasi teaduseuurijad ja -õpetajad. Tahvlite pealkirjade uurimine on selle läbi raskendatud, et täielikku Babüloonia kiilkirjade võtit pole üles leitud. Siiski sellest, millest aru on saadud, näib, et babüloonlastel kuulsad tähe- ja arvuteadlased olid, sest taevakaart on neil peaaegu nõndasama viisi joonistatud, nagu see praegu meil tarvitusel on.
Tahvlikeste pealt võib inimese loomiseloost nimelt veeuputust leida. Arvata tuleb, et see raamatukogu sel ajal ära hävitati, kui Abram Kaldeamaalt välja rändas. Ja nii seisid need tahvlid mitu aastasada arvata 25 jala (7,6 meetrit) paksuste varemete all, kuni inimese-käsi nad jälle valgele tõi.
Allikas: Saarlane : üleüldine politika ajaleht maa- ja linnarahvale, nr. 6, 11 veebruar 1903
---------------
Antud kirjatükk sisaldab väga palju väärtusliku informatsiooni ja seekord alustan loo analüüsimist suvalistest kohtadest kuni jõuan lameda maani välja, kuid tegelikult ei tõesta see kirjatükk ka lamedat maad, vaid tundub tõestavat hoopis seda, et kogu kiilkirjadest võetud ajalugu üks muinasjutule sarnanev asi on. Minu ülesanne pole mitte ainult tavalisi vigu või ajakirjaniku/jutuvestja vääratusi leida, vaid põhimõttelist võimatust nähtustele ja peavooluajaloole. Ülesanne on tegelikult vale sõna, sest pole mul mingit ülesannet, kui ma seda ei taha, siis ma seda ei tee, kuid asi ongi selles, et ma seda tahan. Ehk siis, äkki see ongi ülesanne?
Tsiteerin allikat: Ja nii seisid need tahvlid mitu aastasada arvata 25 jala (7,6 meetrit) paksuste varemete all, kuni inimese-käsi nad jälle valgele tõi. Ehk nagu lugeda sai, siis Babüloonia kadus 7.6 meetrise pinnasekihi alla alles mõned sajad aastad tagasi. Ilmselt on see väike vääratus ajakirjaniku sulest, kuid kes sedagi teab ja võib vabalt olla tsensori praak.
Tsiteerin allikat: Nippuri linn on kuueteistkümnest linnast koos olnud, mis üksteise peal on seisnud. Väljakaevamine pole veel mitte linna alumiste kordadeni jõudnud. Teistest vanematest kirjatükkidest olen lugenud, et kui mõne vana linna kohal väljakaevamisi on tehtud, siis on all maksimaalselt 4-5 linna (tsivilisatsiooni?) varemed olnud. Seda, et Babüloonia varemete all on 16 linna, ei mahu praegusesse pilti ei kättesaadavate andmete ega ilmselt ka kaevamissügavuse poolest. Ilmselt oleksid need teadlased pidanud kaevama vähemalt 50 meetri sügavusele pinnasesse, et kõigi 16 linna kihid kätte saada, kuid nagu loos mainiti, siis põhja polnud nad veel kätte saanud.
Tsiteerin allikat: Näib, et babüloonlastel kuulsad tähe- ja arvuteadlased olid, sest taevakaart on neil peaaegu nõndasama viisi joonistatud, nagu see praegu meil tarvitusel on. Nüüd tuleb teadus appi võtta, millega saab ära näidata, et meie maailm ei liigu, vaid ainult tähed taevas liiguvad ja liiguvad täpselt samasse kohta igal aastal tagasi, ja nii vähemalt juba viimased 4300 aastat.
Taevakehade liikumiskiiruste andmed.
* Ekvaatori juures pöörleb Maa ümber oma telje umbes 1670 km/h.
* Maa liigub ümber Päikese keskmiselt umbes 107 000 km/h (ehk ~30 km/s).
* Päike liigub ümber Linnutee keskme kiirusega umbes 792 000 km/h.
* 4300 aastaga on Maa (koos Päikesega) liikunud galaktikas umbes 3,2 valgusaastat.
Palusin AI-l joonistada asja kohta ka joonis, kuid eriti hästi see asjandus sellega hakkama ei saa (jube kiuslik tegelane), aga sellegipoolest on võimalik isegi sellelt jooniselt aru saada, et 4300 aastaga oleksid pidanud tähtede asukohad vaadeldavas taevas muutuma olulisel määral.
Loomulikult, mitte kõikide tähtede asukohad taevas ei tohiks muutuda, sest paljud tähed liiguvad ju samal kursil, aga mida Linnutee keskme poole, seda aeglasem liikumine on. Paljud tähed aga eemalduvad meist ja paljud liiguvad meie poole. Ehk, praeguseks oleks pidanud taevas tähed asetsema võrreldes 4300 aastase taguse ajaga nagu nupud kabelaual, mille laua pihta on rusikaga üks paras põmakas antud.
Tegelikult on siin veel üks veelgi
kummalisem asi, mis aga ei sobi enam mitte ühegi mudeliga. 19. sajandi
raamatutes ja ajalehtedest olen leidnud paar pilti, kus on kujutatud Suurt
Vankrit ja Põhjanaela ning kuidas on nende õpetuste abil võimalik taevast Põhja naela leida.
Piltidelt on näha, et vankri tagumiste tähtede juurest tuleb mõtteline kriips otse üles vedada, kuni jõutakse Suure Vankrini. Häda on aga selles, et nii ilus tänapäeval see vaatepilt enam pole. Asi on juba mõnevõrra nihkes. Kes ei usu, see kontrolligu ise üle. Aga nüüd teemasse tagasi.
Kogu eelneva arvutuskäigu ja ka kõik muu kaasaarvatud võib tegelikult rahuliku südamega prügikasti visata, sest järgnev informatsioon nullib ära kogu eelneva jutu. See, mida õpetatud mehed arvasid, kui nad proovisid lugeda krüpteeritud kiilkirjasid, on lihtsalt nende soovmõtlemine, sest mitte keegi pole neid masinlikke kiilkirjasid kunagi lahti muukida suutnud.
Tsiteerin allikat: Nende tahvlite pealt, mis Gilprecht on üles leidnud, võib näha, et babüloonlased 2300 aastat enne Kristuse sündimist juba maad ümmarguseks pidasid. Selle väite lükkan peale järgmist lauset ümber.
Tsiteerin allikat: Tahvlite pealkirjade uurimine on selle läbi raskendatud, et täielikku Babüloonia kiilkirjade võtit pole üles leitud. Õigemini, nad ise lükkasid väite ümber ja sellega tõestasid ära, et kõik eelnev tuleb liigitada muinasjuttude ja väljamõeldiste valdkonda.
Et aga asja veelgi puust ja punasemaks teha, siis järgneva infokilluga võib juba üpris rahulikult öelda, et tänapäevani pole suudetud neid masinlikke (vaata ülemist pilti) kiilkirjasid lahti muukida.
80ndate ajalehes "Noorte Hääl" avaldati artikkel (ülemine pilt), kus selgub, et just neid keerulisemaid, masinlikke kiilikirjasid ei ole suudetud dešifreerida ja ilmselt seda ei saagi vastava "seadmeta" teha. Sellest võib järeldada, et ajalugu, mis vanade kultuuride kohta on "dešifreeritud" kiilkirjadest, on muinasjutu sarnane.
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar