Tallinna Rüütliordude muuseum

Oli ilus talvine Naistepäeva hommik ja minul parasjagu vaba päev. Plaane ma tegelikult suurt ei teinudki, kuid mõni mõte ikka oli. Enne aga kui Naistepäeva juurde tagasi lähen panen siia kaks pilti Balti jaamast, ajaloo tarvis. Seal käivad praegu kaevamistööd ja maa seest ilmusid välja 19. sajandist pärit raudteerööpad. Käisin neid lähemalt uudistamas. Ega siin midagi muud polegi öelda, kui arvan ja ka ajaloolased arvavad seda, et need rööpad on maha pandud umbes 19. sajandi lõpus ja need suunduvad just täpselt praeguse rongide depoo juurde. Rööpad ei ole väga sügaval maa sees. Rööbaste laius on silma järgi umbes 1.3-1.4 meetrit. Kahjuks see kaevatud auk väga sügav ei olnud, kuid all pool rööpaid oli näha mõnekümne sentimeetri paksust kultuurikihti. See on tavaline ja sellist pilti ma olen ennemgi näinud.

Tavaliselt mul meeldib kaua hommikuti magada, aga täna olin asine. Mu tee viis mind korraks apteeki ja teel sinna läksin mööda Vabaduse väljakust ja selline hea pilt tuli ikka ära teha, mis sest, et neid siin blogis juba palju on, mis sama asja kujutavad. Kui palju peab veel kaevama, et tähelinna müüri nurgakivi paistma hakkab? Kõndisin suht selle seina ääres ja selle seinaga on veel see asi, et see läheb kohati väga kõrgeks. See Harjumäe sein, mis pildiltki on näha, on suhteliselt loodis ehitatud, kuid sellel puuduvad igasugused toed või tugisambad. Mõtlesin, et mis nipiga see mullakuhjatis või mägi, mida see müür varjab, müüri lihtsalt oma vajumistega minema ei lükka. Selle sama müüri teine külg, mis sellelt pildilt kätte ei paista, on aga kaldus ehitatud. Ja see vast peab mäe raskuse kuidagi vastu. Äkki on sedasi, et mäes olev muld on kuhjatud kuidagi kihtidena, et muld ei saa pildi poolsele külje poole vajuda, vaid vajumise korral vajub seina poole, mis on kaldu ehitatud. Jätsin selle mõtte, kus see ja teine ning sain oma vitamiinid apteegist kätte. Pole ammu korralikult vitamiine võtnud ja tõin omale portsu kalleid abivahendeid. Miks ma üldse vitamiinide järgi läksin, on see, et vaatasin eelmine õhtu ühte saadet Jüri Linast. Vat see on alles tõeline ulme-mees! Kui ta aga jõudis tervise teemadeni ja vitamiinideni, siis korraga tundsin, et mul on mõned vitamiinid organismist puudu. Vat sedasi mõjub meedia inimestele.

Kappasin edasi kindla plaaniga minna Raamatukoi raamatupoodi. Ega mul kindlat raamatu soovi ei olnudki, kuid igaks juhuks, äkki hakkab midagi silma. Uurisin seal raamatuid oma tund aega ja tegelikult on mul omal kodus raamaturiiul lugemata raamatutest lookas. Kaks raamatut siiski ostsin. Esimene räägib inkvisitsioonist ja piinamistest vanal ajal ja ega teinegi targem pole, kuna see räägib segastest ja muidu hulludest ehk psühhiaatria minevikust. Selle viimase raamatuga on veel selline jama, et võtsin ta hiljem kätte, et läbi uuesti lapata, kuid raamatus on pooled lehed millegipärast tagurpidi. Sellist nalja ma pole veel näinud.

Astusin raamatupoest välja. Ilusat paksu laia lund sadas. Miinuseid võis olla kolme ringis ja plirtsust-plärtsust, käes on märts, polnud jälgegi. Plaanisin sammud sättida Paksu-Margareetasse, aga mitte kaugel raamatupoest, korraga selline vaatepilt. Rüütliordude muuseum ja talvisel ajal täitsa lahti kah veel. Astusin sisse. Võeti mind lahkelt vastu, maksin pileti ja sain kingituseks veel kaks postkaartigi. Pilet oli päris krõbeda hinnaga, 12 eurot, kuid härra ise, ilma minu nõudmata, põhjendas seda väga loogiliselt. Kuna tegu on eraettevõttega, siis lihtsalt muud moodi ei ole võimalik. Mees rääkis mulle ordenite ajalugu ja saamislugu. Kõik ordenid ja aurahad on nad ise oksjonitelt ostnud. See on ikka päris muljetavaldav kogu. Ja nagu hiljem selgub, siis vanemad ordenid ja aumärgid on tehtud kõik kullast ja hõbedast. Kel huvi on, minge kindlasti vaatama, sest minu pildid ei ole päris need, mida oma silmaga võib näha. Lisaks on pildi kvaliteet ka kohati üpris halb, sest läbi klaasi on raske pildistada. Pildistamise luba mulle anti ja asusingi uudistama.

Suurbritannia, Suur Meistri märk. 19. sajand, kuld. Hoiatan ette, et pilte tuleb palju. Ma ei tunne hästi ordude ja vabamüürlaste sümboolikat, kuid katsun siia loosse tuua väheke kummalisusi ja muud põnevat, mida minu silm märkas. 

Suurbritannia, Order of the Bath (1725), kaelaehe kandmiseks. Umbes 1900, kullatud hõbe. 

Tria juncta in uno - kolm ühinevad üheks.

Tegu on tsaari-venemaa ordenitega. Mitte midagi erilist silma ei hakka, kuid sellel pildil on kujutatud tegelikult praktiliselt kogu maailmas (väikeste eranditega) tollel ajal kasutusel olnud ordenite kujud. Kõige levinum neist on Malta rist.

Pildil olev medal avaldus mulle selles muuseumis nähtust kõige rohkem muljet. Seda kahel põhjusel. Tehniline lahendus oli suurepärane. Kuna medal on kahepoolne, siis selle taha oli asetatud peegel, mille peegeldusest sai uurida medali teist külge. Medal on valmistatud üpriski paksust materjalist, metalli kokku hoidmata ja materjaliks on loomulikult kuld. Tegu on India mälestusmedaliga, seoses Walesi printsi külaskäiguga Indiasse 1875-76.

Sama medali teine külg.

Nüüd aga läheb põnevaks. Ennem veel aga mõne sõnaga kuldvillaku ordust. Kuldvillaku ordu on roomakatoliiklik rüütliordu, mille asutas Burgundia hertsog Philippe III aastal 1430 Brugges, tähistamaks oma abielu Portugali kuninga tütre Isabellaga. Kuigi ordu nimetamine paganlike antiik-kreeka müütide aarde järgi andis alust rahulolematuseks, sai sellest üks prestiižemaid ordusid Euroopas. Ordu deviisid on: Sugugi mitte halb tasu töö eest ja Ei ühtki teist.

Loen mina seda uhket ja õilist juttu ja siis vaatan neid kuldvillaku ordeneid. No ei lähe kokku sellel ordenil kujutatu ordeni ametliku jutuga.

See orden on väga hea eksemplar selles mõttes, et see avab natukene kaarte, millest ma ikkagi päris lõpuni aru ei saa. On näha, et keskel on justkui mingi plahvatuse jäljendus, millest tulevad välja punased leegid ja kogu selle krempli küljes ripub nagu mingi kullast korjus, mitte lambanahk. Hiljem ühe teise aumärgi juures, mis on oma olemuselt täpselt sama, on leegid ja keskmine plahvatuse osa lilleks maskeeritud. Antud juhul on aga tegu Austria Kuldvillaku ordu kaelaehtega aastast 1900. All pool on näha veel mõned eksemplarid Austriast.

Nüüd aga mõned pildid Suurbritannia Sukapaela ordu märkidest. Kõige Üllam Sukapaela ordu on Ühendkuningriigi tähtsaim rüütliordu ja maailma üks vanimaid. Kuningas Edward III asutas ordu usutavasti 1348. aastal. Selle rajamise sümboolne tagamõte oli taastada legendaarse kuninga Arthuri Ümarlaud. Ordu deviis on: Häbi sel olgu, kes sellest halvasti mõtleb.

Märk 1845. aastast. Materjal kuld ja email. Püha Jüri tapab lohet. Ei ole vist üllatav, et seda sama sümbolit kasutas ka Venemaa ja kasutab tänini.

Windsori sõjaväe rüütli märk, 19. sajand, kuld ja kullatud hõbe. Mis riigi vappe näete? Eesti ja Soome?

Järgmiseks paar Prantuse märki.

Komandöri märk, Teine impeerium (1852-70), kuld ja email. Prantslased on Malta risti asemel kasutanud mingit muud variatsiooni ristist, millele mina ei oska nime anda.

Kõrge ohvitseri märk, viies vabariik (1958-), hõbe ja ülehõbetatud mingi muu metall. Mida uuemaks märgid lähevad, seda vähem need millegipärast kalleid metalle sisaldavad.

Sellel märgil on huvitav sümbol. Valge tuvi moodi lind (võib ka fööniks olla) põrutab pea ees alla. Tähendus? Pole aimugi.

Järgmiseks Portugal. Sõjaline Kristuse ordu (nimi ei klapi mitte kuidagi Kristusega). Ordu rajas 1317. aastal Portugali kuningas Dinis I. Selle liikmeteks said endised templirüütlid.

Sõjaväe ordu Torn ja mõõk, 1808.

Kraemärk. Rohkem infot selle märgi kohta ei lugenud välja. Meenutab Malta risti, aga alumine ots on teravaks ihutud.

Järgmiseks Rootis. Peamised Rootsi kuninglikud ordud asutas 1748. aastal kuningas Frederick I. Neist tähtsam on Seeravi ordu.

Rootsi märkidel on erinevalt teistest, mõned antiikelemendid esindatud. Mina ei tea, kuidas neid korvi moodi asju kutsutakse või mis need on, kuid Rootsis muuseumides käies olen samuti selliseid näinud..

Kuningliku Vasa ordu rüütli märk, 1772-1866, kuld ja email.

Venemaa keiserlikud ordenid. Peeter Suur asutas esimese Venemaa ordeni aastal 1698, olles just naasnud oma "Suure saarkonna" ringreisilt Euroopas.

Peetril on siin selline armas nägu ja jääb vägisi tunne, et see mees küll sõdimiseks oma hea südame tõttu ei olnud võimeline. Kuid mulle meenus seda pilti vaadates millegipärast "nõunik" lastelavastusest "Lumekuninganna." Nõunikul oli ka mingi taoline märk rinnas.

Märk aastast 1740. Ikka Malta rist, mis muu.

Muuseumis oli väike lauake, kus olid esindatud vabamüürlaste märgid. Mees, kellelt pileti ostsin, ütles, et neil on vabamüürlaste märke väga palju, kuid hetkel on väljas neist ainult vähesed. Ma sügasin seal laua taga kukalt ja mõtlesin, mis vahe küll on ülejäänud ordude märkidel ja vabamüürlikel märkidel? Arvan, et suurt polegi, ainult väike klassi vahe. Ühed on lihtsalt riiklikud ja teised vabamüürlikud, kuid punt on üks ja seesama.

Möödunud või endise meistri märk (past masters?) Ma ei tunne hästi vabamüürlike sümboleid, kuid sellel märgil ajab üks sümbol teist taga. Kindlasti pole ka juhuslik sümbolite asetus. All pool mõned suurendused sümbolitest.

Minule teadmata kujund, mis oli esindatud ka mõne teise märgi juures. Üks hea kommenteerija ütles, et need on Pythagorose püksid. Mina ei tea kas on või ei ole, aga äkki on. Guugel näitas sarnast pilti, ainult üks säär peaks suurem olema, muidu klapib.

Ma mitte ei saa aru, miks vabamüürlased piibliga lehvitavad. Juu siis on pühad mehed koos nähtamatu püha looriga ümber pea.

Kahjuks ma ei tea, mis märgiga on tegu. Info on läinud kaduma. Must rüütel ja valge hobune. Kas see võiks märkida mingisugust tasakaalu?

Jälle see salapärane märk, mille katuseks on vinkel.

Asutaja märk, number 1544. 20. sajandi algus.

Past master's badge (Möödunud, mineviku või endise meistri märk), 1900. aasta. All pool on pildi suurendus selle märgi sümbolitest.

Põhja ja Ida Yorkshire märk. 20. sajandi algus. Mehikesel on käes DNA ahel? Kas see pole mitte meditsiini sümbol? Ühest vanemast blogi postitusest meenus, et vana-sarvikul oli kujutatud fallost täpselt samasugusena. Eks siit ka see DNA oletus. Mehikesel on jalas lendavad papud ja mütsil on samuti tiivad. Ei jaga sellistest sümbolitest kahjuks suurt midagi.

Templirüütlite orden, Pennsylvania Commandery, number 70, 1907. a. Seda polegi enne tähele pannud, et kolbal on punased silmad. Mida küll see võiks tähendada?

Ega saalis selliseid pisiasju ei märka. Hiljem pilte suurendades näeb.  
In hoc sicno vinces - Sel viisil võidate.
Keda nad koguaeg võita tahavad? Püha Jürka lõi ju lohe maha. Ikka vähe? Isekeskis mõtlesin, et tahavad inimkonna üle äkki võitu või on nad puhta lolliks läinud ja peavad plaani Jumalale seljamatt teha? Andku minna!

Mõlemad on huvitavad märgid, kuid fookus jäi pidama vasakpoolsel. Sellist kooslust pole julgenud oma kõige hullemates unenägudes ka ette kujutada. Omavahel on kokku poogitud elav lind ja taim. Ühine vereringe?

Vabamüürlaste lett sai läbi. Liikusin edasi. Mõtlesin jälle endamisi, et kõiksuguseid ordeneid ikka on tehtud, kuid põhiolemus on neil sama. Enamustel Malta rist, pealmine kujundus on vaid teine. Kas need sõjad on tõesti teater ja põrgu üheskoos inimestele. Kas Aadu löödi maha või veetis "vendade" seljataga oma hea elukese muretult Ladina-Ameerikas? Aga meie Päts? Tal sarnased ordenid olid rinnas. Või tuleb aeg-ajalt keegi ohverdada? Kui vaid teaks ja ei taha spekuleerida. Loen kunagi Pätsu raamatu läbi, saan targemaks.

Kui taoliselt riietatud meest näete, siis hoidke eemale. Kui aga teie rõivastus on ka samasuguseid märke täis, siis on juba hilja. See on muidugi nali. Ainult valitutel on sellised märgid.

Saksamaa märgid.

Ein Reich, eine wahrheit, ein got - Üks riik, üks tõde, üks jumal. Kas see ongi plaan?

Ikka üks ja see sama. Malta rist ja Püha Jüri tapab lohet.

Nunquam retrorsum - Ma ei tagane kunagi.

Per aspera ad astra - Läbi raskuste tähtede poole.

Providentiae memor - Pidage meeles oma saatust.

Väheke uuemad Saksa märgid. Paistab, et metall on juba tükimaad odavamaks läinud kui vanematel märkidel. Samuti on märkide nimetused juba hoopis roostesemaks muutunud. Nr 8. tegu peaks olema Saksa raudristiga, vormiks on ikka vana hea Malta rist.

Küll oli seal palju vaatamist ja igasuguseid riiuleid. Kõike ei jõudnud üles pildistada.

Puhtast hõbedast patšjokid.

Ühel seinal oli tahvel, mis seletas lahti lindude/loomade tähendusi.

Karu - esindab sõjalist jõudu, vastupidavust ja metsikust. Mis riiki tänapäeval karuga seostakse? Küll te teate.
Kotkas- peetakse lindude kuningaks ning ta esindab majesteetlikust, impeeriumi ja üllust.
Pistrik - sümboliseerib rüütellikkust, meelekindlust ja lootust.
Greif - sümboliseerib julgust, jõudu ja valvsust.
Hobune - esindab jõudu, tarkust, kartmatust ja lojaalsust.
Lõvi - on seotud kuninglikkuse ja päikesega, julguse, kindlameelsuse, iseloomu õilsuse, juhtimise ja metsikusega.
Paabulind - sümboliseerib ilu, jõudu ja vagadust.
Fööniks - on seotud igaviku, ülestõusmise ja lootusega ning sümboliseerib kasinust, vagadust ja kuninglikkust.
Hirv - on headuse, puhtuse ja vooruse sümbol.
Ükssarvik - on puhtuse ja süütuse sümbol. Purustatud ahela lisamine tähendas, et olles kord vaba, ei saa teda enam iialgi vangistada.
Hunt - on jõu, taiplikuse ja julguse sümbol.
Mina mäletan Punamütsikesest ja Seitsmest kitsetallest üht hoopis teist hunti.

Austria märkidega on toimunud mingi kummaline moondumine, kuid ilu on vaataja simades.

Nr 2. Suur teenete ordu aumärk, hõbe, 1922-38.

Ristide riidest osale on tehtud kummaline vorm. Kas see peaks päikest sümboliseerima?

Austria imperaator Francis I (1768 - 1835). Imperaatori nägu reedab midagi.

Austria-Ungari kuldvillaku ordu märk, emailitud kuld, 1830.

Sama märk, aga tehtud on see teemanditest.

Milleks väejuhtidele kepikesed? Marssal Svetozar Boroevic von Bojna (1856 - 1920) marssali kepp.

Hispaania märgid.

Suur komandöri märk. Rist on vähekese teise ilmega, aga põhiolemus on sama.

Kodanikuteenete orden, kullatud hõbe, email, 1926.

Krae märk, kullatud pronks, email, 1960-70.

Suurendus sellest kraemärgi ketist. Kas tuleb tuttav relv ette?

Kuldvillaku ordu (asutatud 1740), kuld ja email. Kas ma näen sellel märgil aatomeid või läks mul puru silma.

Mereväe teenete orden, 1931-37.

Hiina ja Jaapani ordenid. Need maad on minu jaoks kauged ja võõrad, aga kuidas siis nemadki ilma aumärkideta saavad?

Ma ei hakka lisama, mis aasta ja mis ordenid need sellised on. Panen siia selleks, et igalt poolt mõni märk oleks esindatud. Malta risti nemad vist ei kasutagi.

Jaapani keiser Akihito.

 

Mida sümboliseerivad tema käes olevad esemed? Rätik ja nuga? Kas võib olla, et keiser käsutati söögilaua tagant ruttu pildile ja ta unustas noa ja suu puhastamise rätiku käest panna. Vähe usutav, sest keisrit ei käsuta peale tema enda mitte keegi.

Ottomanide ordu märgid.

Tahtsin öelda, et mul oli ka kunagi selline täheke. Kandsin seda uhkusega koolivormil. Lenini pea oli keskel. Küll ta oli ikka üllas, lapsi ta võttis sülle. Aga tutkit vasja, tegu oli hoopis Ottomani impeeriumi heategevuse eest antava ordeniga, 1900.

Osmanite orden, 1885., teemandid, kuld, hõbe, punane ja roheline email.

Üks letikene oli ka naiste ordenite päralt.

Saksa ema auristid (anti alates 1938). Esimese klassi rist oli kullast ja selle risti pälvisid emad, kes olid sünnitanud vähemalt 8 last.

Saksimaa. Maria Anna ordenid.

Patšjokid. Arvatavalt mõne kindrali või marssali omad. Korstnapühkijatel olid teistsugused.

Uusaegsed ordud.

Etioopia imperaator Haile Selassie I, 1971. Kas on veel vaba ruumi mõne ordeni või märgi jaoks? Tähtis mees. Hakkasin mõtlema, et mul on ju ka mõni märk ja isegi kaks risti, mida rinnas kanda. Nii uhkeid mul pole ja metallgi on mõnevõrra teistsugune. Lusikaid tehakse samast materjalist tänapäeval, aga ilusad on minu märgid sellegipoolest. Kanda mul neid ei ole õnnestunud. Mees, kes mulle pileti müüs, teadis rääkida, et riiklikud teenetemärgid tuleb tegelikult riigile tagastada peale märgi saaja surma.

Aasia riikide ordenid (Asian states). Nr 6 on Vietnami Annami draakoni impeeriumi orden (asustatud 1886). Nr 7 on Liibanoni Teenete orden, hõbe ja email. 

Kummaline on see, et oleks nagu kaks suuremat leeri. Viisnurgad ja ristid. Viisnurgad esindavad kommunistlike maid? ja ristid kapitalistlikke? Siin võin eksida, sest kommunistlikes maades on samuti riste. Kuid on veel üks ordeni variant, mis on üles ehitatud vägagi maagilisele kujundile, mida varsti ka korraks näeb.

Egiptus. Iseseisvuse orden, 1955.

Hondurase ja Nicaragua ordenid.

Somaalia. Mehdi orden, hõbe ja email. Ilmus välja uus ordenite kujund. Taaveti täht. Mida küll see kujund võiks esindada? Ma arvan, et te teate.

Marokko, Somaalia ja Libeeria ordenid. 

Eesti ordenid. Kajuks ma ei leidnud kuskilt ordenite kirjeldusi, nii et riputan need siia ilma lisainfota. Üks infotahvel küll oli, aga ristid ja nende nimetused peate ise kokku ajama.

President Päts koos aurahade ja ordenitega. Põgusalt oli juba temast juttu. Mul ootab kodus riiulis juba ammu lugemist raamat Pätsist, Vang nr 12. Eesti märgid on ikka kõige ilusamad ja seda ilma igasuguse irooniata.

See on kõigest väike osa ordenitest, mis seal ägedas muuseumis olid välja pandud. Mees, kes pileteid müüs, ütles, et ta isegi tutvustaks ja tuleks minuga kaasa ja räägiks ordenitele tausta juurde, aga täna oli tal kiire. Soovitan minna ja kui saate tema veel kaasa rääkima, siis mis võiks veel parem olla?

Astusin uksest välja ja oppa, vanad vaasid ühe vana hoone katusel. Poola kuningalossil Varssavis oli enne II MS terve lossi ülemine äär nende vaasidega kaunistatud. Pilt peaks leitav olema kuskilt blogist, aga see blogi hakkab üle pea kasvama, sest ma ise ka ei leia enam midagi üles. Isiklikult ei usu, et need urnid/vaasid lihtsalt kaunistused olid. Kuskil peaks üks pisike teema ka nende vaaside kohta olema.

Ja selle maja kõrval oli selline uks. Kui ma ei eksi, siis see on Tallinna üks vanemaid uksi, kuskilt 19. sajandist. Tegu vist oli Ungari saatkonna hoonega.

No mis mehike see nüüd meie kultuuriruumis selline on? Kus kõik eestlased on? Meil olid saksad ja ordud ja mustpead ja kõiksugu muid tegelasi, aga eestlane oli põllal ja kõplas kapsaid. All pool põlvi ja üleval pool varbaid on selle mehikesega mingi imelik lugu.

Lõpetuseks ütlen ainult seda, et läks vist liiga pikaks jälle.

LÕPP