Kuvatud on postitused sildiga flat earth. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga flat earth. Kuva kõik postitused

08 oktoober 2021

Mis tekitab magnetvälja Põhjanabal?

Nii paljust oleks kirjutada tegelikult, kui vaid aega oleks mõtteid ritta seada ja kogu info paberile panna. Kunagi siin tegin ühe loo, kus panin mitmed erinevad teemad ühte patta, aga enamus ulmelugudes käsitlen ühte teemat. Ennem veel kui järjekordse teemani lähen, kirjutan siia paar rida ühest kummalisest nähtusest, mida ma nägin. Ühel ilusal laupäeva õhtul (25.09.2021) umbes kella 23.30 ajal läksin õue, et suitsu tõmmata ja samal ajal taevast imetleda. Panin õue lambid kõik kustu, toalambid ka, et valgusreostust ei tekiks. Liigun edasi, kui korraga häiris mind nagu miski valgus paremalt, vaatasin ja ehmatasin! See oli kuu, küll mitte enam täiskuu vaid kahanev, kuid sellegipoolest üpris suur. Miks ma aga ehmatasin oli see, et kuu oli väga ere. Astusin natukene teise kohta sedasi, et kuu valgus paistaks minu peale nii, et maja seinale tekiks vari. Vari oli nii tugev ja kuu valgus oli väga väga imelik ja teistsugune nagu mingi võimas lamp paistaks kaugelt. Ma olen ju tihti kuud näinud ja isegi teleskoobist vaadelnud, aga vat nüüd seekord oli kuuga midagi viga. Tähendab terve see täiskuu aeg oli kuu väga ere. Loen aeg-ajalt ka mõnda lombitagust foorumit ja seal oli paar päeva ennem minu vaatlust üks teema püstitatud, mille pealkirjast sain välja lugeda, et kuu on erakordselt ere ja pimestab silmi. Ma ei pööranud kahjuks sellele postitusele sel täiskuu ajal tähelepanu, kuni ma ise nägin seda erakordset sündmust. Miks erakordset, aga seepärast, et ei ole mina sellise valgusega kuud ennem näinud ja nagu nüüd selge on, oli antud nähtus jälgitav ka lombi taga. Asja erakordsust näitab ka vähemalt minule see asjaolu, et ma võpatasin, kui kuud nägin. Ma ei oodanud midagi sellist ja teadmiseks, et ma ennemat pole kuud nähes ehmatanud. Hakkasin peale seda sündmust otsima infot peavoolu meediast, et miks kuu sedakorda teistsugust, tugevamat valgust kiirgas või peegeldas, kuid sellist infot ma ei leidnud. Minu jaoks (kõigi?) on sellel sündmusel tegelikult märgiline tähendus, kuid seda mida ma asjast arvan, ma esialgu siin ajaloo/ulme blogis ei lahkaks. 

Nüüd siis teema juurde. Teema hakkas arenema mu peakolu sees eelmisest lameda maa teemast. Ma muidugi ei saa täie kindlusega väita, et maa on lame, ümmargune või õõnes, aga kui juba edasi fantaseerida, et juhul kui maa on lame ja lameda ketta tsenter on põhjanaba, siis mis jõud see selline on, mis sikutab kompassi nõela just sinna. Mis jõud see on ja mis seda põhjustab? Ja siis ma nägin suurest internetiavarusest juhuslikult sellist pilti.


Pilt 1. Kõikenägev silm põhjanabal.

Miks on kõikenägev silm just põhjanabal? Keda või mida võiks kujutada vabamüürlik kõikenägev silm? Sellest aga juba all pool täpsemalt.

Vanu kaarte uurides, kus on kujutatud Hüperboread, on näha, et täpselt põhjanabal asub mingisugune massiivne mägi. Kui see mägi seal tänapäevalgi jää all on, siis peab see mägi koosnema mingist magneetilisest ainest või rauast, mis võib mingi protsessi tõttu olla elektriga kuidagi laetud, et tekitada magnetvälja.

Pilt 2. Põhjapoolus kujutatud 16. sajandi kaardil. 

Nagu sellelt ülal olevalt kaardilt näha on, siis Põhjanabal on kujutatud mingit suurt mäge, mida ümbritsevad veed ja Hüperborea. Ladina keelne kiri Rupes nigra et altissima selle tohutu mäe juures aga tähendab "Mustad, väga kõrged kaljud". Esimene mõte, mis pähe tuleb on magnetiit.

Pilt 3. Magnetiit

Teada on ka see, et magneetilised objektid tekitavad raadioanomaaliaid. Eelmise sajandi algupoolel on tehtud ekspeditsioone Põhjanaba lähedale ja vähemalt kahel juhul on teada, et ekspeditsioonilistega kadus side mitmeks päevaks."Nautilus ei kadunud Põhja-Jäämere sügavustesse lõplikult. Kuus päeva ei saadud temalt mingit teadet. Ühelegi raadiojaamale ta ei vastanud, ühtegi "Nautiluse" telegrammi raadiojaamad ei leidnud eetrilainetest. Kuid siiski lõpuks saabus temalt teade. Nähtavasti allveelaev viibis piirkonnas, kus mingisugustel seni lahendamata elektromagneetilistel põhjustel raadiolained ei levi. Sattus ju ka õhulaev "Graf Zeppelin" oma põhjanabalennul tükiks ajaks sellisesse piirkonda, kust ei lennanud välja tema telegrammid ja kuhu ei tunginud ükski raadiolaine. Seega on avastatud põhjanabapiirkonnas ühe uue saladuse olemasolu.

Pilt 4. Sakala (1878-1940), nr. 104, 10 september 1931.
  

Oletame, kui seal asub tohutu suur ja kõrge magnetiidist mägi, mis kogu ilmas magnetvälja tekitab, siis peaks ju seda kontrollida saama nii, et põhjapoolusest väga kaugel asuvad maad nagu Austraalia, Tšiili jpt. riigid, siis neis riikides peaks olema magnetväli kordi nõrgem kui kasvõi meil Eestis. Uurisin natukene ringi ja internetis on täitsa sarnast (kontrollimata) infot saada, et seal mingit sorti magneetiline mägi on. No nagu oma teemades korduvalt olen öelnud, siis kõiksugune info on vabalt saada, ole ainult mees ja otsi sellest infomerest see "õige" info üles.

Pilt 5. Kellegi nägemus Põhjapoolusest ja lamedast maast.

Uurisin natukene lähemalt seda pilti või joonistust ja huvitavat on siin palju, kuid minu jaoks enam mitte midagi üllatavat, sest see sarnane info on kõik kuskil mujal olemas võibolla ainult on mõned väikesed erinevused mõõtudes. Näiteks on ülal oleva pildi autor kuskilt võtnud info, et maad kattev kuppel asub 5000 miili kõrgusel ja inimese võimekuse piir on minna üles kuni 400 miili. Sellise huvitava kuulsusega mehe nagu Wilbur Glen Voliva järele asub päike aga 3000 miili kõrgusel (4800km). Sellest mehest tuleb veel all pool juttu. Pildi juurde tagasi tulles, aga saab sealt veel näha sellist asja, et Põhjapoolusel oleva mäe nimi on "Meru", mille nimi tuleb Hindu pühakirjadest ning mis on nende pühakirjade järgi maa ja kogu universumi keskpunktiks. Meru tähendab Jumalate asupaika. Lisaks on Hindu pühakirja järgi mäe tipus 11,5 km pikkune torn. Torni juurde ma tulen ka veel all pool tagasi. Kui keegi tahab Mount Meru kohta ise edasi uurida, siis soovitan seda teha, minul kahjuks aega napib selleks. Hoiatan muidugi ette, et igasugust infot ja muudetud pahna võib internetis kohata, kuid on olemas alati ka õiget infot. Minul aga pole aega Meru mäe saladustesse laskuda vaadatuna läbi Hindu ja Tiibeti pühakirjade. All pool aga kaks vägagi huvitavat pilti kogu universumi (Maa) korraldusest nende uskumuste läbi.

Pilt 6. Abhidharma kosmoloogia, Sadakata 1997.

Pilt 7. Kalachakra kosmoloogia, Brauen 1997.

Nüüd, aga lähen peavoolu "teaduse" juurde kui nii võib nimetada. 1968. aastal tegi satelliit ESSA-7 põhjanabast pildi. Ja mida sealt pildilt näha saab? Saab näha, et põhjanabal on üks suur must lärakas peal. Kas see lärakas on nüüd see kurikuulus magnetiidist mägi või midagi muud, seda ma ei tea. Kuid peavoolu vastust ma isegi ei viitsi otsida, miks see lärakas sellel pildil on. Soovitan alati mõelda oma peaga, sest NASA leiab alati mingisuguse vastuse, et umbes pooluseid saabki ainult sedasi pildistada või midagi veel jaburamat. Muidugi on ka väga palju ulmelisi teooriad selle pildi kohta, isegi tolleagsed ulme ajakirjad on seda kajastanud, näiteks, et see on sissekäik maa õõnsusesse või üks UFO ajakiri kirjutas, et tegu on suure lendava taldrikuga jne. Kui on midagi kahtlast, siis tekib ka palju teooriaid ning pole välistatud ka võimude sekkumine, et "õige" asja ümber tekitada väga palju halenaljakid teooriaid ja inimesi segadusse ajada ja kes edasi uurivaid neid siis lamemaalasteks sõimata. Ei mina seda ütle, et minu jutud siin õiged on, see on ulmejuttude blogi, kuid sellegipoolest ma proovin mõistatuslikke puzzle tükke omavahel sobitada nii hästi kui oskan või vastavalt infole, mida olen leidnud. Kui mingi asja kohta on puudulik info nagu enamuse alternatiivteoreetikute poolt uuritavate asjade kohta, siis võivad ka teinekord valed järeldused tulla. Kuid see polegi teinekord tähtis, tähtis on oma ajusid (on meil ikka ajud?) liigutada, proovida mõelda, näha asjade taha või asjadest läbi. See viib edasi ma arvan, kuigi tagasilööke võib teinekord rohkem olla, kui edasiminekut, kuid tagasilöök on ka tegelikult edasiminek.

Pilt 8. ESSA-7 ülesvõte põhjanabast.

Eelnevas loos käis läbi, et põhjanabal on mingi mägi mille otsas on antenn. Tahaksin siia ühe ulmelise teooria välja pakkuda, aga enne veel teen mõne sõna juttu sellisest huvitavast mehest nagu Wilbur Glen Voliva (1870-1942). Mees uskus, et maailm, kus me elame, on lame. Päike aga on kõigest 51km diameetriga ja asub meist 4800km kaugusel. Voliva oli rikas mees ja ta pakkus 1914. aastal 5000 dollarit sellele, kes suudab kuidagigi tõestada maa kumerust. Mehe kohta võib internetist palju juttu leida, kuid eriti mitte midagi head seoses tema maailmavaadetega. Otsisin infot, et miks ta on oma lameda maa kaardile joonistanud põhjanabale kolosaalse antenni, kuid seda ma kahjuks ei leidnud.

Pilt 9. Wilbur Glen Voliva lame maailm, mida kroonib üüratu antenn põhjanabal.

Põhjapoolusel oleva mäe ja masti kohta leiab internetist palju igasuguseid joonistusi, kel asja vastu sügavam huvi, saab ise järele vaadata.

Pilt 10. Mägi põhjapoolusel, mille tipus on antenn.

Et ajalugu tunda, tuleb ajaloos sobrada kuid allikaid ei ole meil just palju kasutada. Midagi aga ikka saab kätte vanadest ajalehtedest. Kui kogu seda infot kontrollida, siis võib ajalehtedest tihti leida suuri vastuolusid meie tänapäeva teadmistega. Peavoolu järele ei ole Põhjanaba piirkonnas maad, kuid nüüd toon siia väljavõtteid ühest vanast ajalehest (Päewaleht, nr. 192, 25 august 1909), milles siiski ollakse enne põhjanaba vallutamist kindla maa peal. Artikli pealkiri on "Põhjanaba leidmine".

 

Pilt 11. 

30. märtsil läks silmapiir jälle üsna selgeks ja udus heljuval õhtupoolel silmasime äkitselt uue maa. Seisukoha mõõtmise järele olime praegu põhjalaiuse 84 kraadi 47. min ja läänepikkuse 86 kraadi 36. min punkti peal. Et meie kiiresti edasi pidime jõudma ja toidutagavara ka üsna vähepoolne oli, siis ei võinud meie siin peatuskohta luua, et tundmata maa randasid uurida. Siin nägime kindlamaa viimaseid jätiseid (jäänused).

Võtsin just meelega appi Googel Earth gloobuse programmi, mis kujutab maad 3D-s pallina ja kontrollisin antud koordinaadi üle. Maad seal igal juhul 2021. aastal Google järele ei olnud.

 Pilt 12. Punane märk asub artiklis viidatud koordinaatidele.

Pilt 13. 87. ja 86. laiuskraadi vahel märkasime oma suureks üllatuseks maajää tundemärkisid. Siit oli veel umbes 100 penikoormat põhjanabani.

Kas ei viita see Hüperborea olemasolule? Kes viitsib, see lugegu artikkel ise läbi. Kas oli seal maa tundemärke jää all või mitte, samas nägid ekspeditsiooni liikmed fatamorganasid (miraaži) mägedest. Lõpuks lõid nad lipu põhjanabale ja mingist kindlast mäest ja selle otsas olevast tornist juttu ei ole. Kuid järgmises artiklis samast ajajärgust räägitakse aga hoopis midagi muud ja artiklis on juttu Ameerika õpetlase dr Cook'i ekspeditsiooni Põhjanabal käimisest 1908. aastal (link).

Pilt 14.  Pika võitluse järel nälja ja külmaga oleme me viimaks põhjanabal ära käinud. Meie oleme rikkaid jahimaid leidnud, meie oleme maakera kõige põhjapoolsematel kaljudel ära käinud. 

Pilt 15. Põhjanabast 750 km kaugusel asuvad rikkalikud söelademed. Siin võib tegu olla mõne väikese saarekesega, mis ka tänapäeva kaartidel olemas on, kuid õhku jäävad ikkagi küsimused.

Pilt 16. 1926. aasta ajalehe artikkel.

Amundseni kogu põhjanaba teaduslik materjal (200 kasti) on ära varastatud. Vaevalt, et pikanäpu mehed kogu Amundseni ekspeditsiooni info pihta panid. Kuid miks kogu see materjal ära varastati?

Üldiselt saab vanadest ajalehtedest teada, et aastal 1909 ja peale seda vaidlesid riigid, kellele põhjanaba maad peaksid kuuluma ja katsuti lahendada põhjanaba saladusi. 1928. aastal aga väideti juba suhteliselt kindlalt, et seal mingit maad ei ole. Kuid tolleagsed ajalehed 1906-st kuni 30ndateni on täis väga vastuolulist infot. Kord on maa, kord ei ole. Teades, kui palju tänapäeval ajalehtedest tõde leida võib ja kellegi karvast kätt seal vahel, miks siis vanasti teistmoodi oli? Kuid on tunda, et vanad ajalehed ja nendes olevad artiklid palju vabamad ja vähem kallutatud on. Las igaüks otsustab ise, mida vanadest ajalehtedest arvata.

Kõige lõpetuseks siis üks ulmeline mõte, tänu millele üldse kogu see lugu siin alguse sai. Oletame, et seal ongi mingisugune kõrge ja võimas antenn mäe otsas, siis mida küll see antenn seal võiks teha või miks ta seal on? Meile on ju teada, et kompassi nõel keerab ennast tavaolukorras alati põhja suunas. Järelikult võib oletada, et kompassinõela liigutab mingisugune kiirgus, laine või sagedus, mida me magnetismiks kutsume. Kes aga ehitas selle kolaka sinna, mille mõju avaldub praktiliselt iga meie maailma punktile. Ei seda ei ehitanud Kalevipoeg, kes Põhjamaal käis. Selle ehitas selle paiga Jumal, Suur arhitekt või Looja, kuidas keegi tahab. Aga miks ta ehitas selle torni sinna? Vot läbi selle torni või antenni tekitatud välja, mida mei kutsume magnetismiks, kontrollib ta maailma. Läbi selle saab ta infot iga elava olevuse või elutu objekti kohta reaalajas. See on Matrix, selle kaudu tuleb karma meile kõigile, ükski tegu ei jää saladuseks, olgu see halb või hea. Preagusel ajal aga tõstab järjest julmemalt pead Arhitekti vastu üks teine jõud, kes on ehitanud meie maailma mingisuguseid maste täis, mis kiirgavad mingisuguseid sagedusi. Inimeste sisse tahetakse viimasel ajal pool vägisi (varsti võibolla juba sunniviisiliselt) mingit ollust manustada. Väidetavalt see ollus võib muuta inimest ja võib kaduda side Arhitekti loodud sagedusega ja inimene lülitub ühte teise sagedusse, mida enam ei halda selle paiga looja. Kuidas aga asjad tegelikult on ja kuidas see kõik lõppeb, seda näitab ainult aeg, juhul, kui meilt aega ära ei võeta. Muidugi on ju alati igale teooriale vastuteooria ja igale argumendile vastuargument. Näiteks, miks peaksid kurjad jõud sedasi inimesi proovida Jumalast või Matrixist välja lõigata selle asemel, et see antenn õhku lasta näiteks. Siin aga meenutage admiral Byrd'i laevastiku Antarktikasse minekut ja laevastiku riismete tagasitulekut. Antarktika pole küll Arktika, aga kes päris täpselt teab, mis sealgi on? Tekib muidugi ka küsimus igasugustes magnetites. Võtame suvalise magneti, sellel on ju oma magnetväli. Kas Jumala sagedus tuleb siis nüüd sellest magnetist? Ärme unusta, et magnet ei ellimineeri üleüldist magnetvälja täielikult, see jääb ju ikka alles, mis sest, et ei paista tugevama välja alt välja.  Aga selliseid küsimusi küsivad pigem need inimesed, kes ei taha oma peaga kaugemale edasi mõelda. Nemad usuvad ainult teadust ja peavoolu. Neil pole oma pead mõtlemiseks tarvis, nende eest on juba kõik ära mõeldud. Kes mõistab see mõistab, kus aga tõde on ja kas tõde üldse siin maailmas on, eks seda varsti näha ole.

LÕPP

12 september 2021

Lame maailm

See blogi on rohkem ulme-ajaloo uurimise blogi, kuid ühe loo lamedast maast peab ka ikka siia valmis kirjutama, sest see haakub tegelikult ajaloo teemadega vägagi. Mida aeg edasi seda rohkem kuulen ma kiidusõnu lamemaalaste aadressil s.t sõna „lamemaalane“ hakkab omandama positiivset kuvandit. Paljudele teeb kindlasti au kui neid lamemaalasteks kutsutakse. Kuhu ma siis selle teemaga rihin? Selles teemas pole mitte midagi uut ja internet on vastavasisulisi kirjutisi ja videosid erinevate nurkade alt pungil täis - kes otsib see leiab. Lihtsalt tahan öelda, et nagu kõiksuguse informatsiooniga siin maailmas on, siis "eliit" kui nii võib öelda, ei varja uurijate eest tegelikult mitte midagi, kõik on nähtaval, kuningas on alasti. Kuid need inimesed, kes natukene teema vastu huvi tunnevad ja uurivad, siis nad jõuavavdki paratamatult teistsugusele järeldusele, kui tavajoonel meile asju püütakse näidata. Siin muidugi tuleb mängu ka see, et missugusena sa infot näha soovid, sellise tulemuse sa ka täpselt saad. Kuid ütlen ausalt, mina proovin näha infot nii nagu on. Kui poleks sellist internetilehekülge nagu flightradar24.com ja ma sealt ei saaks lennukite trajektoore reaalajas üle kontrollida, siis ma seda lugu siia ei kirjutaks. Kirjutis tuleks päris aus, kui ma teeksin ka siia juurde ühe katse, kuid hetkel mul ei ole aega seda katset teha, kui aega saan, siis täiendan lugu hiljem. Katse näeb välja selline: Tuleb vaadata flightradarist üks pikamaa lend välja, mis lendaks justkui kaarega või siis justkui ebaloogilist trajektoori üle uurija kodukoha (viivitus võib olla umbes 5 minutit, s.t lennukit tuleks juba ennem taevast otsida, kui see flightradari järgi kodukoha taevasse ilmub), siis ei saa hiljem sellist udu ajada, et seoses sellega, et maailm on ümmargune ja tekivad flightradari lennutrajektooridele moonutused. Nüüd aga kõigest lähemalt.

Kuidas siis õigupoolest lame maa võiks välja näha? All pool on 1892. aasta kaart lamedast maast. Uus standartne maailma kaart.

Lameda maa kaart Wilbur Glen Voliva circa 1931.

Ülal olev kaart on väga põnev, kes tahab see uurib ise lähemalt, kuid esmalt hakkab silma muidugi põhjanaba, kus on mere või ookeani asemel maa ning mingi võimas salapärane mast või antenn.

Nüüd aga toon siia välja mõned põnevamad lennutrajektoorid flightradar24.com internetileheküljelt mis ma leidsin ja samad lennutrajektoorid võrdlusena lameda maa kaardilt. Olgu veel öeldud, et näiteks ÜRO kasutab oma embleemil lameda maa kaarti.

Flightradari kaardil toimub lend Frankfurt-Vancouver väga kummalist rajektoori mööda. Võib küsida, et miks nii? Kas tõesti maa kumeruse tõttu toimub see lend üle Gröönimaa keskpaiga?

Loogiliselt võttes peaks selle lennu trajektoor olema umbes selline:


Lameda maa kaardil aga on lend täiesti sirgjooneline ja loogiline ning suundub tõepoolest üle Gröönimaa keskpaiga.


Järgmine näide on lihtsalt kõige parem näide mis saab olla. See peaks ka ära välistama selle väite, et maailm on ümmargune ja sellest tekivad flightradari kaardil moonutused. Nagu juba eelpool mainisin on vaja teha ikkagi veel katse ja otsida Flightradari kaardilt mõne pikamaa lennuki trajektoor ja siis õue vaatama minna, et kas tõepoolest lennuk üle kodukoha lendab, aga nüüd näite juurde.


Flightradari kaardi järgi on tegu New York - Hong Kongi lennuga. Kuhu see lennuk siis nüüd õige suundub? Põhjanabale w?

Kui gloobus laiali venitada, siis kõige otsem trajektoor New Yorgist Hong Kongi oleks sellist trajektoori mööda nagu all pool oleval kaardil näha. Mingit põhja suunalist lendu New Yorgist ei saa olla.


Ja kõik loksub jälle paika, kui kasutada lameda maa kaarti. Tõepoolest on sellisel juhul kõige otsem lend New Yorgist Hong Kongi suunaga põhja poole, mitte läände. Ehk kogu info on avalik, aga inimesed ei tee oma silmakesi lahti ega taha kaasa mõelda. Mingit palli ei tundu olemas olevat.

Paljud pikamaa lennud aga klapivad oma trajektoori poolest enam-vähem nii gloobusega kui lameda maa kaardiga. Kõige viimasena panen siia mõtiskluseks Fligtradari kaardi väljavõtte lennuliiklusest all pool ekvaatorit ehk lõuna poolkeral (kui on selline kera olemas?). Seal puudub peaaegu täielikult lennuliiklus, aga miks? Targemad vaatavad ülevalt poolt mõnda lameda maa kaarti ja teevad sellest ise omad järeldused.

Lõpetuseks küsiksin ühe väga lapsiku küsimuse. Teatavasti on teadusliku faktiga meil sellisel juhul tegu, kui saab korraldada katse ja katse tulemusest saab teha teatava järelduse ning katse peab olema korratav. Aga kas oleks võimalik teha selline katse, et võtta mingisugune raskest ainest kokkupressitud kera, mis peaks "meie" ümmargust maakera kujutama ja lasta sellele kera peale õhk (atmosfäär) nii et see ära ei lenduks kera pinnalt ja lisaks panna see kera vaakumisse nii, et õhukiht jääks püsima kera pinnale. Sellist katset ei ole tõenäoliselt võimalik teha ega ei hakata kunagi ka tegema, sest see ei ole võimalik. Küsimusi sel teemal on veel mustmiljon ja samuti oleks probleemidele võimalik lahendusi otsida, kui jätta välja  kera mudel. Kus kohas me siis lõppude lõpuks elame? Äkki meil ei olegi tarvis seda teada? Kui maailm vahepeal teistpidi ei pöörata (oht on olemas hetkel), siis uurin teemasid edasi nii palju kui võimalik.

LÕPP