Mis tõendid meil üldse on üleujutuse kohta? Kas ainult "hoonete esimesed korrused maa all" ja need, mida mainitakse paljude rahvaste saagades ja piiblis? Tegelikult on veel tõendeid ja toon siia pildid nähtust. Olgu veel ette öeldud, et sarnast pilti nägin ma ka kunagi Tallinnas Valgevase tänaval. Hakkan siis kuskilt pihta ja näitan jälle palju pilte.
Muuseum on ilusti sätitud ja kujundatud. Pilet maksis 10 leud ehk 2 eurot.
Kaks ülimalt vinget maja kõrvuti.
Oli laupäevane päev ja olin parasjagu Sighetu Marmatiei linnas, mis on piirilinnaks Rumeenias Ukrainaga. Kahjuks on laupäeval ja pühapäeval ajaloo muuseum suletud ja võtsin nõuks siis külastada üht juudi-muuseumi.
Käisin ümber maja ja otsisin, kust sisse pääseb. Tegu paistab vana majaga olevat ja selle all on muidugi veel üks korrus, kuhu mind muidugi ei lastud...
Selle mehe nimi peaks eestlastelegi teada olema.
Vot see pilt näitab minu jaoks ära, millega meil siin tegelikult tegemist võib olla. Silt on sama maja küljes, kuid kas need kaks ka kuidagi omavahel seotud on, seda ei tea öelda. Aga ma katsun mitte arvustada, sest see ei puutu otseselt sügavamale ajaloo teemadesse. Kogu I ja II maailmasõja teema ja kõik selle ümber toimuv on minu jaoks liiga uus ajalugu ja kes keda tappis, kes kelle paljaks varastas, pole minu teema uurida, aga võibolla mõnda huvitab ja seepärast panen ka mõned pildid sellest muuseumist siia.
Muuseum on ilusti sätitud ja kujundatud. Pilet maksis 10 leud ehk 2 eurot.
Vanad raadiod on ägedad.
Polnud mingit interneti, aga...
...kui keerati nuppu, siis oli tabloolt näha, mis kanaliga tegu ja mis riigist raadioprogrammi edastati.
Väidetavalt oli Sighetu Marmatiei juutide linn.
Siin elas enne II maailmasõda üle 10 000 juudi (hetkel elab linnas umbes 30 000 inimest).
Üleüldse elas terves selles piirkonnas palju juute, kelle natsid Buchenwaldi toimetasid (muuseumi info).
Muuseumil ring peal ja astusin uksest välja. Linn on üldiselt räämas ja väidetavalt on tegu väga vana linnaga ja muidugi oli vanalinna piirkonnas säilinud veel mõned majakesed, mis on antiikstiilis ehitatud.
Otseloomulikult on kõik vapid tühjad. Kes ja miks selle info on saladuseloori alla pannud?
Antiikstiili on näha päris mitmes kohas, kuid paljud hooned lagunevad...
Ja see roheline maja oli minu hinnangul selle linna kõige uhkem maja. Googeldasin ja sain teada, et see maja kuulus u 100 aastat tagasi Ungari pangale, nüüd asub selles majas linnavalitsus.
Mille jaoks need 3 ava, mille ees pole aknaid?
Sattusin ka linna turule. Meenutab meie 90ndaid. Salasigarettide ärikaid oli palju, valvepostid väljas, juhul, kui haarang peaks tehtama. Rumeenias maksab pakk sigarette umbes 5 eurot ja Ukrainas umbes 1 euro. Sellest ka see äri seal sedasi õitseb. Poes on kõik odavam kui meil, alustades toiduainetest ja alkoholist kuni riieteni välja. Kütus on aga ainult 10 senti odavam kui meil.
Üldiselt müüsid turul kaupa vanad memmekesed. Mina ostsin turult kaasa kolm suurt pakki kommi ja kaks ilusat tükki halvaad. Memmeke küsis minult selle eest 80 leud (16 euri). Kindlasti oli selles tehingus veel õhku vahel, aga memmekeste käest pole ilus tingida.
Kui turult välja sain, siis nägin ühte poolikut obeliski ja taamal asus võimas kirik, millest kogu see lugu tegelikult tee siia blogisse üldse leidis.
See on tõesti jurakas katedraal või kirik. Kuigi välisuks oli lahti, siiski hoonesse sisse ei lastud.
Katedraal ja ajaloo muuseumi maja sulanduvad kokku. Ikka on nii, et 17-sajandil olid enamus tekstid ladina keelsed, pole vahet, kas Eestis, Rumeenias või kuskil mujal Euroopas. Miks see nii on, eks seda teemat olen samuti puudutanud.
Kirik olla valminud 1730. aastal.
Sellel pildil on kirikusse peasissepääs ja siin ma märkasin üht kummalisust ning mulle meenus Valgevase tänaval nähtud kivisein (lugu on siin). Krohv on uksepostide juurest maha tulnud ja kandiliste kiviplokkide ääred on mingi salapärase jõu tulemusel ümmargusteks muutunud...
Järgmisel kahel pildil on paremini näha, millest ma just kirjutasin. Minu hinnangul on siin tegemist voolava vee kahjustustega. Kahjustused on just kiviplokkide alumistel osadel.
Ja loomulikult on ka see maja mattunud. Hiljem osade majade "esimesed korrused" roogiti mudast ja muust saastast puhtaks, aga paljudel majadel seda ei jõutudki teha...
Ja nüüd jõuangi poindini. Sighetu Marmatei linna kõrgus merepinnast on umbes 274 meetrit, mis näitab minu hinnangul seda, et üleilmne üleujutus ei saanud alata mingist suurest katastroofist, mis oleks alguse saanud mingi sündmuse (maavärina) tõttu ookeanidest (Näiteks Atlantise hukk vms). Kogu vesi, mis üleujutuse tekitas, pidi tulema ülevalt. Piiblis on öeldud Noa veeuputuse aegade kohta, et Jumal avas taevaluugid. Samuti on piiblis öeldud, et on olemas nii ülemised veed, kui ka alumised veed. Alumistest vetest on hea raamatu kokku pannud jesuiit Kirscher (Mundus Subterraneus). Ja kui proovida mõelda, et uputus tekkis mingist hirmsast katastroofist, mis tekitas tohutu hiidlaine, kõrgusega vähemalt pool kilomeetrit, siis selline hiidlaine oleks lihtsalt kõik hooned minema pühkinud ja meil poleks siin tänapäeval enam ühtegi antiikstiilis hoonet alles. Saan järeldada seda, et tohutu kogus vett tuli ülalt, mis ujutas kõik üle ja vee alanedes tekkisid voolud, mis kulutasid pikema aja jooksul hoonete kiviseinu, sellest ka kahjustused, millest siin just kirjutasin. Kes aga usub palli teooriat, ka neile on vanaaja teadlased just umbes taolise uputuse teooria välja pakkunud, et uputus tuli ilmtingimata ülevat. Kuskil blogis on ka selle kohta lugu olemas.
Lõpetuseks veel kaks pilti ja mõni mõte sellest linnast üldiselt.
Küll on tore, et siin maal elab veel tõeslisi talupoegasid, aga neile eriti ei meeldi, kui neid pildistatakse. Ühte hobusemeest filmisin, see pistis röökima, aga tegelikult on see väga tore. Mina olen ikka vanakooli inimene ja ma eelistaksin pigem sellist eluviisi ja linnapilti, kui tuulikuid, põllud täis päikesepaneele, elektriautosid ja kogu seda uuema aja staffi.
Teisest küljest jälle, on selline maaelu täis palju tööd ja pangalaene. Kohe seletan miks nii arvan.
Hotell, kus ma peatun, asub linna serval ja seal on mäed, mille tohutul maa-alal kasvavad õunapuud. Käisin neis mägedes õunapuude vahel üks päev jalutamas ja veendusin selles oma silmaga. Küll oli see ilus ja kui õige koha leidsin, avanes sealt võrratu vaade Ukraina poolel asuvatele lumistele mäetippudele.
Aga täna nägin, et õunapuude vahele on ilmunud silt - Maa on müüa!
Oletame, et oleks algkapital, et osta ära see maalahmakas, aga mis saab edasi? Et õuna väärindada ja sellest mingit elatist teenima hakata, siis kõige mõistlikum oleks vast teha õun siidriks. Õunaveinil pole suurt turgu ja ainult toormahlast ennast ära ei elataks. Siidritehas aga vajab suurt investeeringut (pangalaen) ja ka töölisi (riski-bisnis). Lisaks tuleb ka kari lambaid võtta, kes õunapuude aluseid puhtana hoiavad. See tahab jälle tööjõudu, aga eks villa ja liha näol tuleb ehk tagasi ka midagi. Kokkuvõtteks aga tähendab sellise maa omamine jubedat tööd ja rabelemist ja nii jõuangi loo algusesse tagasi. Kas pole mitte targem kohe pankur olla? Nali naljaks, aga elu ongi selline...vist? :)
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar