esmaspäev, detsember 11, 2023

Maa-alused sõidukid

Matrixi filmid panid nii mõnegi filmivaataja kukalt kratsima, kuid suuresti jäi tähelepanuta üks pisidetail. Nimelt, "päris elu" toimus kuskil maa all, mis oli täis tunneleid ja masinaid. Tunneleid aga puurisid masinad, mis tunduvad esmapilgul utoopia toodang olevat, kuid kas ikka on?

Pilt 1976. aasta filmist "Maa tuumas."

Minu jaoks ei ole selles infos midagi uut, lihtsalt aitab siduda niidiotsi u 500 aastat tagasi toimunud suurest katastroofist. Midagi pidi ka juhtuma 19. sajandi algul/keskel, aga kuidas ja kas need kaks sündmust omavahel kokku käivad, seda näitab tulevik.

Wikipedias on olemas teema nimega "Maa-alune". Inglise keeles subterrene ja ladina keeles subterrina.

Pildil Trebelevi maa-alune sõiduk (Nõukogude Liit).

Wiki: Subterreenid eksisteerisid kõigepealt ilukirjanduses mehaaniliste puurijatena. See on sõiduk, mis liigub maa all läbi tahke kivimi või pinnase. Väljamõeldud maaaluseid masinaid kujutatakse sageli silindrilise kujuga, mille ühes või mõlemas otsas on koonilised puurpead ja seda kirjeldatakse kui tunneli tekitajat. 

Päris maailmas liikuv maa-alune masin töötab termiliselt, kasutades väga kõrget temperatuuri ja tohutut survet, et sulatada kivimid ja end sellest läbi suruda. Masina esiosa on varustatud statsionaarse puuriotsaga, mida hoitakse temperatuuril 700–930 °C. Puuripea soojendamiseks kulub tohutul hulgal energiat, mida toidetakse tuumaenergia või elektri abil. 1970. aastatel välja antud patendid näitavad, et USA teadlased kavatsesid kasutada tuumaenergiat liitiummetalli veeldamiseks ja selle masina (puuri) esiküljele tsirkuleerimiseks. Pardal olev tuumareaktor lubab energiasõltumatust, kuid reaktori jahutamine on keeruline probleem. Väidetavalt ehitas Nõukogude Liit sellise "masina", mis töötas kuni selle pardareaktori ülesütlemiseni.

Veebipõhine teave tutvustab uuringuid, mida rahastas Ameerika Ühendriikide valitsus Los Alamose teaduslaborite ülikooli Californias, Los Alamoses, New Mexicos projekti Camelot jaoks pealkirja all Maa-aluse tuumatunnelmasina süsteemid ja kulude analüüs. Patent anti seejärel 26. septembril 1972 välja numbriga 3 693 731.

1930ndate Trebelevi masin.

Esimese maa-aluse iseliikuva maa-aluse masina (mutt) projekteeris Moskvast pärit Pjotr ​​Rasskazov juba 1904. aastal. Esimese maailmasõja alguses läksid tema joonised kaduma, kuid ilmusid hiljem Saksamaal välja. 1930. aastate alguses taaselustas Nõukogude Liit selle idee. Saksas kokkupandud masina kiirus oli kuni 30 km/h vee all ja maapinnas umbes 3-7 km/h. Masinasse mahtus kuni 30 meeskonnaliiget (allikas: stolenhistory).

Nagu teada, on kõikide suurtemate vanade linnade all käigud ja tunnelid, aga võibolla mitte ainult linnade all, vaid praktiliselt igal pool. Kui oletada, et tunnelite näol on tegu maa-aluste teedega, siis need tunnelid peaksid olema maa-all pea sama tihedalt nagu maa peal maanteed, muidugi mõista mitte samadel kohtadel. Ehk on mõnes ligipääsmatus arhiivis tunnelite kaardid veel seniajani olemas? Matrixis olid need tunnelid samuti kasutusel teedena, mis kaudu sai liikuda punktist A punkti B. Nägin ise paari sellist tunnelit Varssavi kesklinnas, kui ehitusmehed kogemata need avastasid. Arvan, et olen kuskil pilte ka jaganud sellest. Objektile ligi ei lastud, kuid sain rääkida objekti valvuriga, kes ütles, et ehitusmehed avastasid vanad veinikeldrid. Oli seal asjadega kuidas oli, kuid milleks maa all elada ja reisida, selle asemel, et maa peal sõita või kasvõi lennata? Seda enam, kui olid olemas tehnoloogiad! See sobitub Arne viimase looga elektrikahuritest. Ainuke loogiline vastus on, et oli kaks ülikõrgel tasemel sõdivat poolt, ja kui veel rohkem otsi proovida kokku siduda, siis nemad keerasidki maailma tuksi umbes 500 aastat tagasi. See tõigi kaas kliimamuutuse ja uue maailmakorra. Arvatavasti ka legendidest ja saagadest tuntud hiiglaste hävimise. Ühtepidi tundub see kõik puhta ulmena, aga teistpidi? Ulmel on alati mingi loogika, isegi kui see pole alati päris täpne. 

LÕPP

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar