teisipäev, november 24, 2020

Tallinna tähtkindlused

See teema polegi võibolla nagu päris teema, sest siin ma mingeid hüpoteese ei püstita, küll aga küsin küsimusi. Miks oli venelastel ja rootslastel vaja rajada nii palju kindlusi ümber Tallinna? Kas Tallinn oli siis niivõrd tähtis koht? Kust võeti ressurss nende tähtkindluste ehitamiseks? Üks asi on tähtkindlus ja muldkants, teine asi aga tähelinn ise. Minge ja imetlege Tallinna tähelinna. Alustuseks valige näiteks Harjumäe tähelinna nurk ja siis küsige endalt, et kuidas ja milleks? Kuidas on võimalik rajada, maksimum mõne tuhande mehega, ümber Tallinna vähemalt 7 tähtkantsi, lisaks suur Tallinna tähelinn. Inimesi ju polnud õieti ollagi? Ühed sõdisid, ühed taastasid puruks pommitatud varemeid, ühed ehitasid laevu, ühed surid katku, ühed jõid kõrtsis, ühed harisid põldu jne. Vähe sellest, rajati ka veel võimsad Narva ja Paldiski tähelinnad. Osadel kaartidel on ka Väike-Pakril tähtkindlus peale märgitud, kuid väidetakse, et sinna ei jõutud seda ehitada. Kes küll need ülivõimsad ja äärmiselt ressursimahukad rajatised sel "ülivaesel" sõdadest ja katkust puretud ajal ehitasid? Need on küsimused, mis peaksid vaevama ka meie ajaloolaste päid. Sest see lihtsalt ei ole võimalik sellise piiratud ressursi ega keskaegsete tööriistade ja vahenditega. Panen siia teemasse seda vähest infot, mida leidsin tähtkindluste ja muldkantside kohta, mis asuvad Tallinnas ja selle ümbruses. Mina olen alternatiivajaloo uurimisega tegelenud tõsisemalt umbes 4 aastat. Kohati on mul tunne, et mõtted hakkavad otsa saama - oleks vaja värsket verd, kes teemadega tegeleksid ja näevad probleeme uue pilguga. Kõndisin üks päev Tallinna Patarei kaitsekasarmu territooriumil ja ümber selle. Oli justkui tunne, et minu pea ei hammusta hetkel läbi, et kes selle kolaka ehitasid ja miks? Kui aga mõni inimene, kes teemaga ei tegele, vaatab seda hoonet, võib näiteks kogemata küsida esmapilgul mõne "lapsiku" küsimuse, mis võib tegelikult uurimisele anda hoopis uue suuna.

Pilt 1. Ümber Tallinna asuvad tähtkindlused ja Tallinna tähelinn.

Naissaare tähtkindlus

Hakkan pihta Naissaare tähtkindlusest või "muldkantsist" nagu ajaloolased seda kipuvad nimetama. Ei tahaks eriti Wiki tekste ja ametlikku ajalugu siia teemasse tuua, kuid natukene pean seda siiski tegema. Olgu öeldud, et osad tähtkindlused lasi siia ametliku ajaloo järgi ehitada "imemees" Peeter 1, kes aga tahab, lugegu ametlikku ajalugu ise edasi teistest kanalitest. See pole siin päris õige koht selle jaoks, tegu rohkem ulmeblogiga. 

Naissaare tähekindlusega on see häda, et siin puudub korrapärasus, on nagu mingi käkk võrreldes teiste tähekindluste või -linnadega. Selle tähtkindluse kohta võib vast öelda, et "meie aja inimesed" on selle ise labidatega kokku kühveldand, kuid välja tuli nii nagu tulema peabki, kui tehnoloogiaid ei ole. Olen põgusalt neid valle seal suvisel ajal vaadanud, kuid kahjuks oli ala võsastunud ja suurt midagi ei näinud. Samas, võibolla kõik tänaseks hävinud tähtkindlused ümber Tallinna olid samasugused? Võib ka nii olla, et tegu on ikkagi tehnoloogiatega valmistatud kantsiga, kuid neid mastaape ja mõõtmeid peab ennem oma silmaga täpsemini vaatama.

Pilt 2. Naissaare tähtkindlus.

Paljassaare tähtkindlus

Järgmist tähtkindlust aga pole kahjuks enam säilinud (võibolla on veel maastikul midagi aimata, aga pole ise käinud kontrollimas). Tegu on Paljassaare poolsaarel asunud tähtkindlusega. Sellel ajal oli see veel saar. Tähtkindlus asus Suur-Karlise või Suur-Carlose saarel.

Pilt 3. Suur-Karls. Tähtkindlus on kujutatud saare lõunatipu läheduses.

Pilt 4. Paljassaare tähtkindlus.

Alumisel kaardil tegin punase ringi sinna piirkonda, kus ühel vanal kaardil oli piirkond, mille peale oli kirjutatud "Aua põhi". Kahjuks olen selle kaardi oma arvutist ära kaotanud ja ei suuda seda leida enam. Kaart oli muus osas saksa keelne ja pärit tõenäoliselt 18. sajandist. Kui leian selle kaardi, siis kindlasti asendan. Mida võis tähendada meres asuv piirkond "Aua põhi"? Tegu võis olla mõnest legendist või rahvasuus nime saanud kohaga meres, millel võis mingi sügavam mõte olla.

Pilt 5. Aua põhi.

Tallinna kaitsekasarmu ehk Patarei vangla

Tähtkindlus asus vanasti kohal, kus praegu asub Tallinna kaitsekasarmu. Hiljem ehitati kaitsekasarmu sinna peale. Kaitsekasarmu on tuntud ka kui Patarei vangla.

Pilt 6. Kaitsekasarmu. 

Selle hoonega kerkib kohe silme ette keskaegse "miljardi punase tellise probleem". Otsige vastuseid sellele probleemile Elukulg blogist.

Pilt 7. 1728. aasta põhiplaan tähtkindlusest, mis asub praegu Patarei vangla all.

Patarei vangla või endine kaitserajatis aga oleks hoopiski uus teema ja vääriks päris eraldi uurimist. Hetkel ma seda teemat kahjuks ei jõua uurida, vaid panen ühe ajaloolaste riuka teile selle kaitserajatise kohta. Olen juba ammu aru saanud, et osad ajaloo uurijad on ühed kõige suuremad pullimehed ja võrratu huumoriga tegelased. 

Pilt 8. Ajaloolaste krutskid.

Topeltpatarei

Meres asuv tähtkindlus, millest tänaseks pole suurt midagi järele jäänud. Kivirusud ainult paistavad veel merest välja. Selle kindluse rajamine oli kindlasti väga raske, sest see asus ju meres.

Pilt 9. Topeltpatarei.

Kui vaadata vanu maale või gravüüre, siis võib tähele panna kahte täiesti erineva ajastu maailma. Esimene ajastu on selline popside ja saunameeste ajastu, kus kõik on lagunenud ja räämas. Seda ajastut võib kutsuda "peale katastroofiaegseks ajastuks."

Pilt 10. Lagunenud ja räämas Tallinn.

Ja teine ajastu on nn "arenenud tsivilisatsiooni ajastu," see on ajastu, kus ehitati tähelinnad ja kõik suursugused hooned, katedralid jne. Mis aga juhtus selle tsivilisatsiooniga?

Pilt 11. Tallinn. Arenenud tsivilisatsiooni ajastu.

Maarjamäe tähtkindlus

Kahjuks ma ei ole ülejäänud kaitserajatiste juures ise jalutanud ega pildistanud ja tean neist rääkida vähe.

Pilt 12. Vaade Maarjamäelt Tallinnale. Vasakul, kus inimesed seisavad, paistavad tähtkindluse nurgad.

Miiduranna tähtkindlus

Maastikul on säilinud ainult üks nurk.

Pilt 12. Miiduranna tähtkindlus.

Aegna saare tähtkindlus

Pilt 13. Aegna tähtkindlus asus saarel edelas.

Lõpusõnaks ütlen seda, et kui ma kunagi tähtkindlusi uurisin, siis teadsin, et neid asub Tallinnas tükki kaks kolm. Nüüd aga on neid minu reaalsusesse ilmunud nagu seeni pärast vihma. Ma üldse ei imestaks, kui Narva või Paldiski kandis neid tähekujulisi ehitisi välja ilmuma hakkab. Kindlasti on neid veel kuskil. Paljud ehitised on lihtsalt hävinud või nii halvas seisukorras, et neid on väga raske ära tunda või on neile teised ehitised peale ehitatud. Tähelinnade ja -kindluste teema pole veel lõppenud, arvan, et nende tegelik eesmärk ei ole meile teada, samuti nagu ka see, et mis imeinimesed ja mis tehnoloogiatega need ehitised ehitati. Ehk elu toob kunagi vastused.

LÕPP

10 kommentaari:

  1. Tubli tegevus!. Sellist käkki nagu Paljassaares pole minu silmad veel näinud, AGA. See on ülimalt hea pilt, sest see lükkab "päris ajaloolaste" jutu uppi. Neid nurki ehitati nende jutu järgi selleks, et oleks kahuri tulega kaetud kogu perimeeter. Siin see ei kehti ja milleks siis ehitada. Ei olnud need jah mingid kindlused aga mis need olid, oi kui palju on pakutud teooriaid. Kõige tõenäolisem on see, et need olid energia seadeldised, sest sõdu pole ju ka olnud, purjekaid ole olnud, pronkskahureid ja TREIPINKE polnud ju ka, millega treiti. Metallide tehnoloogia on arengu ja saladuste võti.

    VastaKustuta
  2. Panin alles nüüd tähele, et pilte ei saa suurendada. Tõmbasin lihtsalt pildid ekraanile ja vaat mida googel tegi, lõikas pildid väikseks. Katsun vea parandada ja pildid asendada.

    VastaKustuta
  3. Pilt nr. 11. Vasakul on teine kindlus, mis asus meres- Tsitadell. Wikis on "info".
    Reval on selle linna nimi! Vene keeles Revel. Tallinna ei ole siin kunagi olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Revel või Reval ongi Tallinn. Pildil number 11 ei ole kujutatud ühtegi tähtkindlust. Vasakul on kaitseehitised, pilti ei saa hetkel kahjuks suurendada. Katsun vea parandada lähiajal.

      Kustuta
    2. Tallinn on 100 aastat vana nimetus.

      Kustuta
    3. See Bogoljubovi maal on tore, sest sellel on mõlemad merekindlused peal. Maal ise on Kadrioru muuseumis.

      Kustuta
  4. Vanadel piltidel on Patarei esimese korruse aknad päris kõrgel. Täna on kinnilaotud aknad maaga tasa.
    Patarei ja selle ümbrus oleks nagu väljakaevatud ala. Soovitan minna ka Elektrijaama korstna alla ahju kaema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mudflood. Sellestki jälgi küll meil.. või mis iganes kataklüsm, lihtsalt vb levib teooriaga mudalaviin, -uputus.

      Kustuta
  5. Viga kõrvaldatud, pildid peaksid nüüd avanema täissuuruses.

    VastaKustuta
  6. Hei! Esiteks ütlen, et jube hea meel oli seda blogi leida! Wow! Super, et sellest kirjutad! Pole palju neid kes märkavad neid asju, ja veel vähem, kes juurdlema hakkavad kogu meie "ajaloo" ja üldkehtestatud narratiivi üle! Edu!

    VastaKustuta