Kuigi mu lemmikteemadeks on endiselt hooned, artefaktid, museaalid jms, aga tihtilugu viib üks teema teiseni ja et lõpuks tervikpilt kokku saada, ongi vaja rääkida kõikidest kummalistest asjadest läbisegi. Kas olete kuulnud teooriat, et iidsetel aegadel oli Eestis ja ka kogu maailmas troopiline kliima? Aga mis siis kui see troopika ei olnudki siin nii ammu? No ütleme, et äkki ei olnud meil talvesid mitte miljoneid aastaid tagasi vaid hoopis paarsada aastat tagasi? Seda hüpoteesi toetab see, et Eestis on männimetsade all liivane pinnas. Samuti taluvad paljud männiliigid põuda ning kuiva ja liivast pinnast. Puude vanus eesti metsades ei ole kuigi suur, tavaliselt mitte üle 100 aasta. Eestit võib siin ka laiemas mõistes käsitleda, kuna soe oli ikka üldiselt kogu laiuskraadil. Legendide järgi oli kõikjal maailmas soe. Puude puudumist võib seletada ka see, et oli katastroof (vee uputus), mis pühkis kõik nõrgema oma teelt. Jäid ainult suured ja tugevad puud ja tugevad kivimajad. 
Männimetsad Eestis, rohelisega (Vikipedia andmetel).
Vanadelt kaartidelt on näha, et Hüperborea asus põhjanabal ja veed olid jäävabad.
Mercartori maailma atlasest aastast 1569 nähtub, et Gröönimaal ei ole lund, vaid seal voolavad jõed. 
Kuid kes ja miks need metsad istutas?
Kas need metsad istutati selleks, et varjata parasvöötmes valitsenud sooja kliimat ja mingisugust toimunud katastrioofi?
Küsimusi tekib kogu aeg järjest juurde ja õnneks ka uurijaid ja muidu asjahuvilisi tekib juurde. Teooriad lähevad koguaeg järjest ulmelisemaks. Isegi nii ulmeliseks, et tuleb hoopis teises suunas vaatama hakata, et aru saada, mis toimub. Arvan, et kõikide teooriate tutvustamiseks siin blogis pole veel päris õige aeg, aga infot liigub internetis piisavalt. Kellel õige vaist ja suunataju, see leiab õiged allikad ise üles ja uurib ise edasi.
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar