Minu eriliseks lemmikuks on hoonete arhitektuur ja vanad majad. Hakkan siin nüüd pilte näitame, mis ma pildistasin ja mis mulle selle põgusa kolmveerand tunnise jalutuskäiguga silma hakkas.
Kõikidel vanematel majadel on keldrikorrused, tegelikult pole need keldrikorrused vaid on hoone algsed esimesed korrused, mis on millegipärast mattunud pinnase alla sedasi, et on näha ainult ülemine osa akendest ja ülejäänud osa on maa all. Ajaloolased ütlevad, et need majad ongi keldrid või siis on tegemist kultuurikihiga, mis on matnud majade esimesed korrused. Kultuurikihist on juttu olnud ka minu eelnevates lugudes. Isiklikult arvan, et on olnud mingi katastroof lähiminevikus, mistõttu toimusid üleujutesed terves maailmas ja majde esimesed korrused jäid pinnase alla. Tugevamad majad jäid püsti, nõrgemad aga pühkis üleujutuse laine teelt ja järgi jäid ainult kivivundamendid, kuhu ehitati hiljem uued majad peale, näiteks kalamaja puuosmikud, mis asuvad kivivundamentidel ja kõikide vanemate majade esimesed korrused on maa all. Kalamajast plaanin kunagi uue jutu teha võibolla ka filmi. Lubama midagi ei hakka, eks aeg näitab.
Vot selline maja Luise tänaval. Teise korruse aknast on uks tehtud, aga et korralikult sissepääsuni käima ulatuks, on sinna suur trepp ehitatud. Paremal pool aga on esimene korrus osaliselt välja pinnase alt kaevatud.
Võin ju siin lõõpida, et arhitektidel on paberil midagi väheke nihu läinud ja nüüd kukkuski selline maja välja :) aga parem ei lõõbi, avaldan lihtsalt oma arvamust.
Algul vaatasin, et mingi vene hrušjovka ja sellistele majadele ehitatigi keldrid, aga üleval olev väike väljaehitis paneb arvama, et tegu pole nõukaaegse majaga. Teadupärast olla Stalin ka mördimees olnud ja lasigi ehitada koloniaalstiilis maju ja keldrikorrustega hooneid, et vanade ja uute majade erinevus silma ei paistaks.
Mingi teooria järgi on vanemad ehitised ehitatud eelmise tsivilisatsiooni poolt, kelle tegemised ja olemasolu on meie eest varjatud. Ei hakka rohkem praegu vandenõuteooriatesse laskuma, jätkan parem jalutuskäigul nähtud hoonetega.
Sellel majal on tõenäoliselt esimese korruse aga võibolla hoopis teise korruse aknad kinni laotud.
Rahvusraamatukogu ees on selline ilus kuulutuste tulp. Silmale ilus vaadata.
Sellel pildil aga on hästi näha, kuidas keldri aknad suurenevad sedavõrd kuidas mudavool on maja aknad kinni katnud ja maja pole hiljem välja kaevatud. Või arvate, et tõesti nii ehitati? Loo lõpus näitan ja tõestan ühe pildiga ära, et nii ei ehitatud ja need on tõepoolest majade esimesed korrused.
Ilus vana keldriga maja. Paljud sellised keldrid on kasutusele võetud kui elu- või bürooruumid.
Selline ilus torn jäi teele ette.
Selliseid palle või kerasid näeb mõnede vanemate hoonete sissekäikude juures. Praegu on need ilusad kujunduseelemendid. Mis aga oli nende algne otstarve?
Arhitektide meistriklass, kuidas kelder valgustatud saab, et elektrit säästa.
Siin polegi iga pildi juures suurt midagi kommenteerida, iga vaataja näeb ise, kuidas on "kultuurikihti" osade majade ääres vähemaks võetud, et pääseks "normaalselt esimesele korrusele. Pole küll uurinud, kuidas taolistes kohtades on lahendatud drenaažisüsteem, aga juu vesi ikka majja ei pääse.
Ükskõik kuhu poole ei vaata, igal pool on vanadel hoonetel esimene korrus maa all. Aga kui vanad need hooned on?
Sellel pildil üks uus büroohoone Pärnu maanteel. Osalesin ise sellel krundil muinsuskaitse järelevalve all olevas väljakaevamise töödel. Selle hoone alla jääb kanal, mis varustas keskajal Tallinna linna joogiveega. Kanal saab alguse Ülemiste järvest. Millegipärast on selle maja esimese korruse aknad ehitatud hästi madalale, tundub, et isegi madalamale kui muu ümbrusekonna tänavad. Kas sellepärast, et maja sulanduks paremini ümbruskonda või tulid ehitise kõrguse piirangud ette?
Muinsukaitse kaevetööd samal krundil käimas. Kahjuks ei pääsenud ma läbi aia, et näha, kui sügavale selle maja aknad ulatuvad ja kas ka vundament paistma kuskilt hakkab. Kuid tundus, et vundamendini oli veel tükk maad minna.
Mõned pildid ilma kommentaarideta.
Siin on ära toodud arhitekti nimi ja hoone ehitusaasta. 19 sajandi arhitektidest peaksin ka eraldi loo tegema. Ei tea kas hoone ehitusest ka mõni pilt kuskil arhiivis on säilinud?
Kui kunagi keegi näeb, et mõne vähemalt 100 aasta vanuse maja äärt kuskilt lahti kaevatakse, mis iganes töödeks, ja sinna on ligipääs vaatama minna, siis vaadake kindlasti, et kui sügavale maja pinnase all ulatub.
Esimese korruse aknad on kinnimüüritud, kuid akende kohad on siiski nähtavad.
Tallinna tähelinna üks säilinud külgedest, Harjumägi. Selle müüri kolossaalsus ja muldvallide kõrgus on ikka aukartustäratav. Pakun, et teepinnast 13-15 meetrit. Tallinna tähelinn on küll suures osas hävinud, kuid kui mõelda, et selle on kõik kokku tassinud hobused koos labidameestega...njaaaa, tol ajal polnud olemas väidetavalt sellist labidatki, nagu see tänapäeval on. No ei usu, et sellise kolaka ehitamisega keskaja inimesed hakkama said. Kahjuks Tallinna tähelinn on suuresti hävinud. Kel vähegi võimalust, see mingi tehku üks tiir peale Varssavi tähelinnal, Alexandri tsidadellil. Usun, et peale selle külastust hakkab koitma, et ei ole see kolakas nii ehitatud nagu meile väidetakse. Seal on vist oma miljard tellist müürides ja kuidas kogu seda pinnast on sedasi liigutatud ja kaevatud ja kõrgustesse kuhjatud. Sõnadest jääb väheks. Aga kui nii kaugele ei taha minna, minge Narva, seal ka saab aimu, mis ehitusmahtudest on jutt tähelinnade puhul.
Kui olin jõudnud oma jalutuskäiguga ühe väga põneva majani, helises mu telefon ja mu kulla-kallis naisuke palus mul auto juurde tulla, kuna hambaravi seanss oli lõppenud.
Tegu on Toompea tänaval asuva Kaitseliidu majaga.
Ja siin siis sensatsioon :) Esimese korruse akna all pinnase sees võre all on näha maja seina...
...ja seal sügaval sügaval on näha veel ühte akent...
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar