Eiffeli tornist Tosltoini

Luiskelugu.

Hommikul uurisin põgusalt paari asja ja süviti ei jõudnudki minna, kui nägin mõnda kummalisust, mida siiagi välja toon. Tegu on looga, mis käsitleb kahte erinevat asja, kuid sellegi poolest võib tegu olla sama asjaga...

Eiffeli torn

Torn sai alguse Maurice Koechlini (vaneminsener) visandist, kes töötas Eiffeli Ehituskompaniis (Compagnie des Établissements Eiffel). 1884. aasta mais tegi Koechlin visandi, mida ta kirjeldas kui "suurt pülooni."

Kui vaatasin seda vaneminseneri visandit, siis tuli hirm peale. Visandite järgi muidugi hooneid ei ehitatagi, aga no vanameinsener ja selline käkerdis? Nagu keegi naeraks kuskil kõva häälega?

Võib kahtlustada, et see ehitis on eelmise tsivilisatsiooni jäänuk. Polüoon (pylon) tähendab hiiglaslik tugimast/torn/elektriliini mast. Egiptuse templite juures nimetati pülooni kui massiivset värava- või sissepääsusammast. Mis eesmärki Eiffeli torn võis kanda? Kui nägin sõnu: Vana-Egiptus ja sissepääsusammas, siis kõige julgem oletus on, et see oli algselt teleportatsiooni värav. 

Kuidas vanasti reisiti? Lugesin mingil ajal lugusid jesuiitidest ja mõne orduliikme reisidest 16. sajandil ümber maailma (Lõuna-Ameerika, Jaapan, Hiina, India jne), siis näib, et muud moodi, kui läbi teleportatsiooni väravate polnud see võimalik. Meenutage näiteks blogi lugusid auväravatest ja kirikutest.

Eiffeli vundament meenutab tähtkindlust.

Alumisel pildil on Kuressaare piiskoplinnuse plaan.

Miks enne torni valmimist eputas Eiffel sellise pildiga? Sellelt pildilt saab aimu torni eesmärgist (nagu just ülal kirjutasin). 

Alumine pilt pidavat kujutama torni vundamendi ehitust. Pildil on ainult üks pisi-pisikene veakene. Eiffeli torn asub Pariisi südames ja Pariis olevat ju väga vana linn? Mida aga sellelt pildilt taamal näeb? Lage väli ja kõva tuul...

Vanade ehitistega võib olla aga hoopis üks teine asi.

Lugesin A. C. Clarke "Tähed ja linn," kus Clarke kirjutab matrix'ist, regres-masinatest (täpse ajaloo tagasivaate seade) ja seal ta kirjeldab üsna täpselt, kuidas vanasti hooneid ehitati: Mälupangast võetud vanade ehitiste informatsioon kustutati ja asendati uuega. Matrix lihtsalt loob sellest ajastust meile maale ja pilte, nagu see kõik oleks olnud reaalne. 

1889. aasta Postimehest saab torni kohta lugeda: Üle nende alumiste võlvide 60. meetri (30 sülla) kõrgusel on tornis umbes 100 saali ja väiksemat ruumi, milles trahterid ja lustipidu ning tantsusaalid, nagu ka magamise või öömaja ruumid on. Siin peetakse pallisid, pidusid ja koosolekuid...

100 saali, ballid ja peod? Paistab, et tänapäeval on seal ruumi kõvasti vähemaks jäänud.

Ei hakka lugu liigselt venitama ja Eiffeliga selleks korraks lõpetan. Järgmine lugu on nõks teisest mastist, aga seda enam see mulle meeldib :)

Mida on sellelt kehvakeselt pildilt näha? Vaata seda pilti hoolega ja ära järgmise pidi juurde enne suundu, kui selle pildi analüüs on tehtud. Soovitan vaadata valgustuslahendust ja selle üle väheke mõelda. 

Mingisugune peene konstruktsiooniga lamp, mis ilmselgelt ei ole õlilamp, valgustab Leo Tolstoi töölauda. Aga, kas 19. sajandi teisel poolel Tolstoi töötoas sai olla elektrivalgustust? Lenin oli ju elektri kolgastesse tooja!? Tegelikult on see ülemine pilt maailma parim pilt (minu arvates). Ma uurisin nii ja naa seda valgustuslahendust ja lõpuks jõudsin jälile ühele sarnasele pildile, mille olevat maalinud Ilja Repin 1889ndal aastal. Ja vaata, mis muutus selle kummalise valgustuslahendusega...

Polegi mingit valgustust, vikat kurask hoopis ja mingi saag seinal, mille küljes on tont-teab-mis! Pildi paremale nurka ilmus labidas kah! Vot sulle tünga! Aga see pole veel kõik, kohe viskas matrix välja ka järgmise töö samast asjast. Rakurss on küll väheke teine, aga moment tundub sama olevat. Mingi kummaline kapp on nüüd tooli asemel. Labidas kah enam ei mahtunud pildile. Matrix püüab oma esialgset lollust parandada. Labidas kirjaniku toast on kadunud ja ka vikatist enam suurt midagi alles pole jäänud. Nüüd oleks pilt justkui hoopis loogilisem? Aga kas tegelikult ikka on?

Ei saa olla olemas sellist asja, et esialgne valgusti muutus vikatiks ja saeks seinal, mille alumisse ossa on sätitud mingi lillekimp või puhmakas, mis pimedal pildil jättis mulje, et tegu on lambiga. Ja muidugi kohe samal momendil ilmus ka teine pilt samast asjast väheke teise nurga alt, mis esialgse oletuse nullib. Kas saab see olla juhus?

Ainult paar väikest asja reedavad, et asi oli algselt hoopis teisiti. Kui nüüd uuesti seda tumedat pilti vaadata, siis tundub kõik klappivat. Tõepoolest on vikat seal ja seinale asetatud viltune saag ja pahmakas, mis kokku justkui moodustaksid lambijala ja kupli, aga loogiliselt võttes on need kolm asja seal nurgas ebaloogilised. Geniaalne töö matrix'ilt.

LUISKELOO LÕPP

Wikipedia.

Postimees (1886-1944), nr. 47, 29 aprill 1889

Eesti Kodu : perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri, 16 oktoober 1908