Gröönimaa

Gröönimaa teema ootas tegelikult ammu valmis kirjutamist, kuid ma ei jõudnud ennast kokku võtta ja teised asjad jooksid pidevalt peale. Nüüd siis tuli tahtmine asi ära teha ja tuhnisin läbi pataka online raamatuid, kaarte ja ajalehti ning paningi pisikese loo kokku.

Kiriku varemed Kakortakis Gröönimaal. Ülemine pilt on uusaegne ja alumine on joonistus aastast 1873. Need kaks pilti on väga heaks indikaatoriks, mis näitavad selgelt ära, et 1873. aastast kuni tänase päevani pole mingit "kultuurikihi" kasvamist olnud. Järelikult, massiivne "kultuurikiht" kogu maailmas pidi tekkima millalgi varem.

Nägin hiljuti videot Youtubist, kus üks uurija väitis, et üleilmne "mudauputus" oli aastal 1850. See klapib ka enam-vähem minu järeldustega, millele ma jõudsin aastaid tagasi, kasutades selleks vana nõukaaegset raamatut "Tallinna Dominiiklaste klooster."

 

Nüüd läheb huvitavaks. Lisan siia portsu pilte, kus on näha mingi kanal, mis lõikab Gröönimaa kaheks. Enamus kaardid, kus selline kanal on Gröönimaale märgitud, jäävad peamiselt aastasse enne 1850. Ilmselt see aasta +/- 10 aastat on indikaatoriks, kus hakkas tekkima infosulg ja tekkis nn. "uus ajalugu", mis on vanast hoopis erinev. Ulmeks teeb asja see, et taolise kanali tekkeks vanadele kaartidele võib olla mitu varianti. Oleneb, millises variandis me elame. Kirjeldan seda põgusalt hiljem.

 

 

Üleval ja all on üks ja sama kaart aastast 1818 (alumine kaart on suurendus). Kanali kohal on kirjas: On öeldud, et see väin on olnud varem läbitav, kuid nüüd on jääga kinni kaetud.

 

 

All pool on veelgi vanem kaart (1745), millele samuti on peale märgitud Gröönimaad läbistav äärmiselt lai kanal. Kanalis on kiri, mida võib tõlkida nii: On tõsi, et see kanal oli varem läbitav, kuid nüüd on see jää alla mattunud.

 

Kaart aastast 1595. Kanalit nimetatakse Forbosshersi väinaks. Aasta 1595 on väga heaks pidepunktiks ajaloo mõistmisel. Sellest võib järeldada, et Gröönimaa oli sel ajal täielikult jäävaba, samuti nagu terve põhjapoolus.

 

Kolm varianti on välja pakkuda, millele on iseseisvalt tulnud päris mitmedki uurijad:

1. Kas 19. sajandi keskel juhtunud katastroof tekitas jää ja lume põhja poolusele?

2. Või juhtus 16-17. sajandil mingi katastroof, mis muutis Maa kliimat?

3. Kaks eelmist varianti kokku.

1819. aasta kaart. Kanal on endiselt olemas.

Ja nüüd üks haruldane kaart, kuna tegu on suhteliselt uue kaardiga (1898), millele see kummaline kanal on peale märgitud. Tasub pöörata pilk Disko (ka Disco) saare juurde. Seal on näha, et mingisugune tee (punktiir) ulatub päris kaugele Gröönimaa sisemaale. Uuematel kaartidel pole enam märkigi sellest kanalist. Google maps ei tea samuti sellest kanalist midagi.

1922. aasta kaardilt on näha, et "juhuslikult" mööda seda rada, kus jää all peaks asuma otsitav kanal, on Šveitsi rändur Alfred de Quervain 1912. aastal matkanud. On enam kui selge, et kanali asukoht pidi tal täpselt teada olema ja ilmselt palju rohkemgi veel.

Hakkasin mõtlema, et kui palju peaks ametlikele uurimisasutustele kaudseid tõendeid, kaarte, kirjatükke jne kandikul ette tooma, et keegi suvatseks tõelist ajalugu uurima hakata? Tõenäoliselt ei juhtu seda kunagi, sest kui midagi "teistsugust" avastataks, siis võib kõik kokku kukkuda, absoluutselt kõik ja seda ei taheta mitte mingil juhul lasta sündida. Kunagi, kui viitsin, peaks kokku panema loo, miks tõene info ei saa avalikuks ja kes seda infot kinni hoiavad ning kuidas seda tehakse. Samas, et hetkel mitte ametlikele ajaloo uurimisasutustele midagi otseselt nina peale visata, on olemas päris mitu varianti, millega anomaaliaid selgitada saab. Toon siia kaks tuntumat. Tegu on siiski ulme blogiga ja neid variante ei tohiks täielikult eirata:

1. Universum oma käikudes on lõpmatu, sellest tulenevalt on Maa ajalool lõpmata arv kulgemisi. Mingil ajal oligi Maal hoopis teistsugune ajalugu, umbes seesama, mida siit blogistki lugeda saab, kuid mingil X-aastal juhtus midagi. Ajalugu hakkas "jooksma" hoopis teises variandis, mida tänapäeval peavoolu ajalooks võib nimetada. Ajalooliini vahetus ei läinud tõrgeteta ja see tõmbas kaasa materjali ja ka füüsilisi olusid eelnevast ajaloo kulgemisest, mida tänapäeval võib anomaaliateks nimetada.

2. Meie maailm on virtuaalne ja ajaloo on loonud keegi/miski mõistuslik tegelane. Mingit vanemat ajalugu pole kunagi olemas olnudki, see on väljamõeldis ja selleks ka äärmiselt vigane. Kõik hoopis kordub teatud aja tagant. Me asume mõistatuslikus virtuaalmasinas, mis proovib meid eksitada ja luua pilti ajaloost, et me ei hakkaks midagi kahtlustama. Paraku, pole ükski masin täiuslik ja teeb seegi vigu. Sellest ka anomaaliad ajaloos. Mõlemad variandid võivad tekitada ka nähtust, mida kutsutakse Mandela efektiks.

Teema juurde tagasi. 1923. aasta ajalehes ilmus järgnev artikkel:

Muiste Gröönimaal suvi olnud.

Taani uurija dr Noerlund on oma Gröönimaa ekspeditsioonil 1921. a teinud huvitava leiu. Ta leidis mitmesuguseid riidetükke, mis arvatavasti pärinevad keskajast. Riided olid sügavale maa sisse maetud, mis nüüd kõvasti külmanud ja väga hästi säilinud; lähemal uurimisel osutus aga, et riided olid mitmesuguste taimede juurtega läbi kasvanud. Uurija järeldas sellest leiust, et Gröönimaal kord ennevanasti suve ajal taimekasv olemas olnud. Sellest selgub edasi, et maapind sellal suveks jääst ja lumest vabanes. Dr Noerlund oletab, et keskajal Gröönimaa temperatuuris ja kliimas on aset leidnud järsk muudatus: enne oli soe, kuid siis tuli äkitselt igavene jää ja lumi...

Kõik on vägagi loogiline. Saare nimi on ju samuti Green-land, roheline-maa. Kõik klapib ja tõde tegelikult ei varjatagi. Pigem isegi nagu mõnitada tahetakse, umbes et, no on ikka tühmad need inimesed, kandikul on teile maailma saladused ette toodud, aga te ikka ei näe ja ei kasuta oma pead mõtlemiseks. Teie asemel mõtlevad televiisori tädid ja onud, keda pimesi kiputakse uskuma. Tegelikult on saladused meie silme ees ja vägagi avalikud ning mõtlejatele alati kättesaadavad. Greenlandi loogikat kasutades võib näiteks väita, et Kalevipoja Lennuk polnud kellegi laev, vaid lennuaparaat jne. Tõestada otseselt midagi ei saa ja selleks kõik need tekstid siin blogis kannavadki ulme templit.

Uurisin veel teema kohta andmeid juurde ja vana hea Korben Dallas tuli mulle appi. Aastal 1638 teati, et Gröönimaa, Friisimaa, Moskoovia ja Skandinaavia olid lumega kaetud vaid 6 kuud. Väljavõte raamatust The Anatomy of Melancholy.

Samuti võib olla, et seda kanalit varjatakse, kuna see on inimtekkeline ja see on umbes 1000 km pikkune. Ajaloolastel oleks väga raske seletada selle kaevamist pimedal keskajal, kuid see on väike probleem selle kõrval, et kõigest paarsada aastat tagasi võis Gröönimaa olla täielikult jäävaba.

All pool on Vincenzo Coronelli 1592. aasta kaart, millel on kujutatud Gröönimaa ilma jääta. Ei mingit jääd, suured puud kasvasid aastal 1592 Gröönimaal. Paremal on aga Friisimaa, millest all pool samuti põgusalt juttu tuleb.

Juhul kui leiab tõesti aset kliimasoojenemine, siis võib üpris julgelt väita, et kliima tasakaalustub ja toibub katastroofist. Äkki ollakse hoopis mures, et kui Gröönimaa saab jäävabaks, kas siis õnnestub varjata artefakte, isegi püramiide, mis seal olla võivad? Viimane aeg kuulutada Gröönimaa loodusreservaadiks ja inimesed rannaküladest minema kupatada. Kui ma nüüd palju ei eksi, siis midagi sellist on tehtud Spitzbergenis, kuhu paljudesse kohtadesse on keelatud minna. Antarktikast ei maksa rääkidagi.

Ühes mitte nii vanas raamatus (1873) on kaardid, millega püütakse Friisimaad kujutada Fääri saartena. Aga minu hinnangul neil see ei õnnestu, sest tõendid räägivad hoopis midagi muud. Vanadel kaartidel on Friisimaa Islandist edelas. Alumisel kaardil Friisimaa puudub, kuid on Fääri saarte alla sulgudesse kirjutatud, et justkui oleks tegu Friisimaaga. Fäärisaared aga jäävad Islandist kagusse (Euroopa poole). Võtsin Google kaartidelt Fääri saared ette. See ei meenuta absoluutselt vanadel kaartidel nähtud Friisimaad. Lisaks ei kattu asulate nimed ja asulate asukohad.

 

 

Shetland on millegipärast Estlandiks nimetatud. New Foundland on jällegi Estotiland. Madis neid eestlasi võtku. Pool maailma oma järele nimetanud :)

 

 

 

Võrrelge kahte alumist kaarti. Esimene neist on 1945 U.S. Army Air Forces kaart ja teine 1595. aasta kaart. Ühe linna nimi on sarnane, kuid asub hoopis teises kohas ja seda pean ma juhuseks. Absoluutselt ei ole need saared sarnased ja võib väita, et Friisimaad tuleb otsida mujalt kui Fääri saartelt.

 

Kui keegi endiselt kahtleb (kahtlemine on hea), siis aastal 1607 üllitati suht sarnane kaart 1595 aasta omale, kus on praktiliselt kõik samad maad peale märgitud. Õnneks on sellel kaardil välja toodud ka Fääri saared. Friisimaa ja Fäärisaared on sama sarnased nagu siga ja kägu.

Alumisel kahel kaardil (esimene 1855, teine 1679) on selgelt näha, et Friisimaa asub Ameerika poolses osas, mitte Euroopa poolses, kus tänapäeval asuvad Fääri saared.

 

Sellega panen teema hetkel lukku. Lisainfot ja kasulikke teadmisi võib saada ka Friisimaa teemast.

LÕPP