Rooma antiikaja jäänused

Antiik-Roomast on siin blogis teisigi ja palju intrigeerivamaid lugusid. Näiteks, Vana-Rooma arhitektuur üle maailma, Narva triumfikaar nii Narvas kui Peterburis ja mis peamine, osade gravüüride järgi saab kokku panna pildi Vana-Rooma hävingust alles 19. sajandi algupoolel.

Lappasin ühte digitaalset raamatut "Rooma antiikaja jäänused" (1618) ja nuputasin ühe või teise pildi juures ning otsisin tausta-andmeid Vikist juurde. Võib öelda nii, et leidsin palju küsitavusi ja ebaloogilisust. Aga ega see ei üllata enam ammu. Raamat olla 1618. aasta väljalase, milles ma mõnevõrra kahtlen (kuid võin ka eksida), sest mulle tundub, et see raamat sobiks umbes 17. sajandi lõppu, sest taoline varemetes raamat Rootsi kohta, ilmus just sellel ajal. Enne seda aega, kui elas Rootsi kuninganna Christina (1626-1689), tundusid hooned terved olevat.

Täielik kaos ja häving. Inimesed käisid ringi ja vaatasid, kas annab veel midagi päästa. Kaks meest tassivad mingit sodi kottidega hoonest välja. Terve see raamat on täis varemete pilte, kuid see pole teemaks. Huvitav on hoopis midagi muud...

Antiik-Rooma linna kaart. Täielik müstika.

Milleks on selle kolmekordse hoone katusel kolm kolossaalset püramidiaalset torni, mis ei ole kindlasti obeliskid? Obeliske näeb allpool.

Püramiid, mis on hoopis erineva kaldega kui Egiptuse püramiidid. See püramiid on ka praegu Roomas olemas.

Via Appia ehk Appiuse tee.

Viki: Tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas. Tee ühendas Roomat Capua lähistel asunud Calvi kolooniaga. Seda teed nimetati ka pikkade teede kuningannaks.

Via Appia ulatub kuni Circus (ka circius) Maximuseni. Nendest kompleksidest tuleb juttu allpool.

Pildil on veel hoone number 3 ja hoone nr 43. Välimuselt on need üpris sarnased hooned, kuid eesmärgid ja nimetused on neil vägagi erinevad. Nr 3 on: porta Ianiculesis (guugeldamisel vasteid ei saanud) ja nr 43 on T. Fortuna. Linna kaardil on kogunisti 16 hoonet, mis kannavad nime porta ehk värav. No mis värav see nr 3 peaks küll olema?

All paremas nurgas on purskkaev. Neid on kaardil päris palju, kuid jälle, mis nipiga? Vaatasin hiljuti saadet, kus Margna ja Jõekalda külastasid Indiat ja nad sattusid ühe vana purskkaevu juurde 16. sajandist. Margna tegi imestunud näo ja ütles Kristjanile midagi sellist: Mismoodi? Pumpasid ju ei olnud...

Kui terve Rooma ja ka terve maailm oli mattunud miski mudalaadse soga alla, mille paksus Roomas võis olla kuni 10-meetrit, siis võib julgelt arvata, et praegune "Appiuse tee" on rajatud õige tee peale. Mussolini alustas küll Rooma väljakaevamist, kuid enamus hooneid ja teid jäid sellegipoolest maa-alla.

Pildil on näha väljakaevatud triumfikaar. Nagu pildilt aimata võib, siis ei jaksanud ka Mussolini suurt midagi Roomas välja kaevata.

Sellele staadionile või mingisugusele areenile nime ei ole antud, kuid mõneti meenutab see lendluudpalli mänguplatsi Harry Potterist. Nali naljaks, kuid pole halli aimugi, mis ehitisega on tegu ja mis atribuudid seal keset staadionit asusid ning mille jaoks?

 

Rooma linnas oli päris mitu hoonet, mis kandsid nime "Circus", teinekord kirjutati ka "Circius." Sealt tuleb eesti keelde sõna "tsirkus", mis tähendab ka ringi, ovaali vms. Üleval pildil olev circus Maximus olevat olnud maailma kõige suurem staadion, mahutades 270 000 pealtvaatjat.

 

Väidetavalt olid need hoonetekompleksid kõik staadionid, kus peeti spordivõistlusi, sõideti kaarikutega võidu jne, kuid siin on üks aga. Miks on absoluutselt kõikidel "circustel" keset väljakut obelisk? Taolisi komplekse oli Roomas teisigi, kuid ilma obeliskideta ja neid nimetati "Foorumiteks."

Järgnevast ilmaimest olen samuti eelnevalt siin blogis pilte jaganud. 

Tiberi jões on Tiberi saar, mis oli laeva kujuga ja nägi välja nagu laev. Laeva keskel asus obelisk.

Tänapäeval pole sellest laevast enam midagi järele jäänud.

Terve Rooma oli vanal ajal mõistetamatu otstarbega hooneid täis. Mõned hooned on ka õnneks ära tuntavad, nagu hipodroom, termid (kes sedagi teab, mis need tegelikult olid) ja mõnigi hoone veel.

Mis otstarve oli sellistel ovaalsetel hoonetel nagu Colosseum? Väidetakse, et ka need olid spordivõistluse areenid. Mida aga järgmisel pildilt näha saab?

Lisaks circus Apollinarisele on imeväikese maa-ala sees veel kolm Colosseumi stiilis hoonet. Kas on mingi loogika, et 4 kolossaalsete mõõtmetega staadionit asuvad üksteise kõrval? Loogika ütleb, et ei ole. Neid ovaalseid hooneid nimetati "theatrumiteks." Colosseumi verised spordivõistlused peaks meile kooliõpikust ja ka filmidest hästi teada olema. Kuid Circus Apollinarisega on kahtlematult tegu mingi spetsiifilise otstarbega väljakuga. Sellest annavad tunnistust spetsiifilised ehitised keset väljakut. Võin ju puusalt pakkuda, et tegu oli mingi järjekordse lendluudpalli võistluste staadioniga, kuid kas neid juba liiga palju ei saa selle linna kohta? Ilmselt on nende paljude hoonete puhul tegu mingit laadi eriotstarbeliste hoonetega, näiteks teadusasutuste või uurimiskeskustega. Ovaalide puhul võiks ju pakkuda mingeid kosmosekeskusi, kuigi kosmos ise on juba suhteliselt kahtlane teema, kuid teema läheb muudkui huvitavamaks...

Ülemisel pildil on Vatikani arhiivist pärit Rooma plaan, millel on kujutatud kaks piklikku hoonet. Need on need samad circused. Mida need meenutavad? 

Kas mitte lennujaamasid? Arvestades, et ühte sellisesse "lennujaama" mahtus korraga kuni 270 000 inimest, siis nagu oleks jumet sellel ideel küll. Aga miks obeliskid keset lennujaama?

Tundub loogiline? Obeliskid olid ankrumastid, mille külge laev ankurdati ja obeliski sees olevast keerdtrepist said inimesed laeva sisse ja välja minna.

Portic' Argonaut.

Viki: Argonaudid olid vanakreeka mütoloogias meresõitjad, keda kutsuti nõnda nende Argo-nimelise laeva järgi.

Siin tundub olevat mitu möödarääkimist. Esiteks, jutustab mütoloogia ainult argonautidest, aga miks Rooma Riigil oli Argonautide keskus? Teiseks, Port (portic) peaks sadamat tähendama, aga kui kaugel on jõgi sellest sadamast?

Argonaudid olid maadeavastajad, kuid nad avastasid maid lendavate vahenditega, mis erinesid dirižaablitest, nagu tänapäeval erinevad lennukid helikopteritest. Veelgi ulmelisem näide oleks kosmoseraketi ja lennuki võrdlus. Kas Kalevipoja puhtast hõbedast valmistatud Lennuk maandus kunagi samuti seal samas keskuses? 

Seda Rooma kaarti võibki vaatama jääda ja siia neist imedest pilte kleepida, aga tegelikku aimdust linna hoonetest tänapäeval enam vast ei saa, arvestades et enamus Roomast on mattunud ja paljud hooned täielikult hävinenud. No näiteks, see hoonetekompleks siin:

Arvestades, et Circus Maximus mahutas 270 000 inimest, siis kui palju mahutas inimesi punase ringi sees olev hoonete kompleks? Kirjade järgi oli see miski Rooma imperaatori hoone.

Lõpetuseks tooksin välja ühe võimaliku vastuse küsimusele, mida on alternatiivid senini pidanud paradoksiks. Milleks tehti augud vanade hoonete välisseintesse?

See vastus tuli ise minu juurde kui alumist pilti vaatasin.

Ma olen neli aastat õppinud vanemat ehitust (pool nõukaaegne värk) ja vaatasin seda pilti ning lülitasin ulmevaldkonna mõtlemise välja. 

Ja sain vastuse, et need augud võivad olla tehtud hoonete müüridesse stabiilsuse tagamiseks. Ilma nende aukudeta, vajuksid kõrged ja ka pikad müürid kolinaga kokku. Kes kõrgeid/pikki silikaat-tellistest müüre on ladunud, see teab, et iga järgmine kiht telliseid laotakse sedasi, et vuugikohad ei kattuks, kuid iga kuues (võib ka tihedamalt) telliste kiht laotakse tervenisti ainult poolikutest tellistest. Tänapäeval on juba muud lahendused, kuidas seda probleemi vältida ja arvatavalt olid need augud just vanal ajal insenertehniliseks lahenduseks, et kõrged müürid kokku ei vajuks.

LÕPP