Napoleon'i aegsed sõdurid

Lühilugu.

Kuulsin ühe teooria ajaloo kohta. Muidu on see üpris loogiline, aga ka sellel on üks suur ja põhimõtteline viga, millest hiljem. 

Napoleoni armee, kui Venemaale saabusid hirmsa külmaga, siis sõduritel olid valged retuusid ja kõrged pigistavad saapad ehk see on absoluutne võimatus.

On teooria, et need sõjamehed olid teist liiki bioloogilised olevused kui tänapäeva inimesed. Maa atmosfäär oli hoopis teistsugune kui praegusel ajal. Ka arvati seda, et õhurõhk oli 2-3 atmosfääri ja kogu Maal oli ühtlane soe kliima. Päikest ei olnud kunagi näha, kõik oli koguaeg ühtlaselt hall. 

Plato kirjeldas täpselt samuti aega, kui Atlantis veel eksisteeris. Atlantise inimesed olid palju "hõredamad," et sellist rasket õhurõhumist taluda ja ka nemad ei näinud kunagi päikest.

Sõdurite jalas olnud liibuvad püksid ja pigistavad saapad olid neil põhjusega, sest Maa atmosfääri teistsugusest olekust tingituna, pidid neil just sellised rõivad olema, mis hoidsid vereringvoolu jalgades normaalselt käimas. Samuti arvati, et need liibuvate pükstega inimesed, suurt midagi ei söönud, vaid jõid viina. See oligi nende kütus, mille pealt nad toimisid. See lahendaks ka toidumoona probleemi, mida oli 100 000 mehe jaoks võimatu pidevalt kaasas vedada. Viina aga annad topsi "per kärss" päevas ja on kuidagi loogilisem.

Tollel ajal oli taevas seetõttu hall, et seal üleval oli kuppel, mis hoidis endas tohutus koguses vett, kuid siis juhtus midagi. Kuppel purunes mingi sündmuse tõttu ja korraga sadas taevast alla ilmatuma kogus vett, millist sündmust me tänapäeval teame, kui Noa-aegset veeuputust ja sellest on tingitud nähtus: "Esimesed korrused maa all." Peale uputust saabus aga tohutu külm avatud taevast, nii et mammutid külmusid süües. Muidugi paljud küsiksid siin, et miks soojas kliimas mammutitel selline paks karv? Tänapäeval on ka elukaid troopikas, kellel on paks karv, sest see kaitses sooja eest. Lisaks langes õhurõhk (tänasele tasemele) ja sõdurid jäid kessoontõppe ning hukkusid. Veevool kandis kõik minema, isegi metsad, ainult kivist ehitised jäid püsti, mille esimesed korrused mattusid mudaga. 

Jutt tunduks alternatiivajalooliselt isegi klappivat, aga minu jaoks on sellel teoorial üks põhimõtteline viga. Kus on taevast alla kukkunud kupli jäänused? Terve maa oleks pidanud selle osasid täis olema. Isegi, kui kuppel oleks paksust jääst olnud, sellisel juhul oleks ju samuti pidanud tohutu jääkoguse alla sadamine kõik hooned täielikult purustama, aga midagi sellist ju ei juhtunud!?

Loen hetkel L. Tolstoi "Sõda ja Rahu" (4 paksu raamatut) ja see just Napoleon'i aegadest jutustabki. Sellest saaks juba omaette ulmeloo teha, kuid ilmselt seda ei tee, vaid nokin sealt enda jaoks olulisema välja. Eriti huvitavad on seal vabamüürlikud mõtted/tarkused. Panen sealt lõpetuseks mõned siiagi, missest, et see teemast välja läheb: 

* Adonai on maailma looja nimi.

* Elohim on kõige juhtija nimi.

* Kolmas nimi on väljendamatu ja tähendab Kõik.

* Kolmainsus - asjade kolm algollust - on väävel, elavhõbe ja sool.

Väävel on õli ja tule omadustega, ühendudes soolaga äratab ta selles oma tulisusega iha, mille abil tõmbab ligi elavhõbeda, haarab selle, peab kinni ja loob ühtides üksikuid kehi. Elavhõbe on vedel ja lenduv vaimne olemus - Kristus, Püha Vaim, Tema.

LÕPP