Nightmare!

Vaatan oma elukest ja mõtlen, millise taseme ma valisin siia maailma sündides ja miks ma seda tegin? Alumine pilt on lihtsustatud näide asjast.

Minu valitud tase on minu enda arvates kolbaga viidatud, kuid seda ma võin võtta võrdumina kogu elatud elu kohta. Hetkel ma nihutaksin ennast koguni teise astme peale (Hey, not too rough ehk Hei, mitte liiga karmilt). Esimese astme peal on need inimesed, kes sündisid kuldlusikas suus. 

Muidugi-mõista on see Doom'i mängust laenatud skeem liiga algeline ja sellega ei saa ega ei olegi mõtet ära näidata kõik-võimalikke stsenaariume. Nagu Arne teadis rääkida, on olemas umbes 33 filmi stsenaariumi, ilma et oluliselt sisu korduks. Inimeste elude stsenaariume tuleb 33 astmesse X tõsta, siis saaks enam-vähem tõese pildi, aga nagu ütlesin, liiga keeruliseks pole mõtet asja ajada.

Vaatasin enda ümber ja proovisin nuputada, mis astmel/tasemel keegi võiks olla ja siis tabasin ennast mõttelt, et mida aeg edasi, seda lihtsam mul kuidagi on. See tuleb ilmselt paljudest asjadest, kuid selguse huvides loetlen ainult kolm asja, mida üks teatud tegevus või õpetus kaasa toob:

1) Rahu
2) Tasakaal
3) Harmoonia

Kuidas seda saavutada? Loomulikult on need mõisted suhtelised ja pole mul mingit täielikku rahu ega tasakaalu, rääkimata harmooniast, aga midagi juba on kah!
Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta hakkab mõistma.
Märkus: Inimeste all pean silmas ikka inimesi.

Keegi kuskil ütles, et maailma saladused hakkavad inimesele avalduma alles peale 30ndaid.

Milleks see teema? 

Lugesin enda kokku soperdatud raamatut "Üksik hunt" ja seal oli see teema sees ja tuli esile. Järgmise märkusena pean enda kahjuks ütlema, et selle raamatu lugemine on üks jube puine lugemine, sest ma pole seal ühtegi lauset ära parandanud ning olen kuidagi otse mõtted kirja pannud, mis pähe tulid, aga see polegi tähtis hetkel.

Kirjeldan lühidalt lahti, mida nende punktide all mõtlen:
Punktid 1, 2 ja 3 on tegelikult sama asi. Kui tekib rahu, siis saab kauba peale ka tasakaalu ja harmoonia.

Kuidas saada oma mõtetes rahu? Nüüd tuleb teoreetiline lora, aga seda on vaja, sest kuidagi muud moodi seda selgeks teha ei ole võimalik.
Tuleb teadvustada ja aluseks võtta mingi õpetus. Mina võtsin oma õpetused nii budismist, taoismist, kui risti-märgiga raamatust. Pole olemas mingit surma on vaid elukestev mäng. Kui see informatsioon kuidagi omale ajude vahele paigutada, saabub ka rahu. Aga, oh ei, ega sellega siis asjad lõppe, asjad alles algavad!

Võtan korra selle tabeli omale uuesti ette ja proovin ette kujutada, et miks ma sellise raskusastme oma elule valisin.
Aju jookseb error'isse, kui sellele küsimusele sügavamalt mõtlen. Ilmselt, kui oleks minu valida, siis ma valiksin ühe neist variantidest.

Kui mul seda lastaks teha, siis saaks mäng väga ruttu otsa. Järelikult, ma ise ei saa valida, millist taset ma tahan mängima hakata. Loomulikult on elu püha ja ma ei tahaks seda mänguga võrrelda, kuid pikas plaanis pole sel vahet.
Veel edasi. Taset valib keegi meie eest või saame me kelleltki nõu, millist taset vailida. See tundub üpris loogiline olevat. 

On teooria, kus arvatakse, et inimene (mina) olen ise Jumal. Ma natuke kõhklen, kui selliseid väiteid loen või kuulen. Looja on inimene küll, aga mitte see kõige-kõige, vähemalt siin maailmas. Ma saan luua näiliselt füüsilisi asju ja oma mõtetega saan paika panna osasid abstraktsemaid asju ja isegi luua olukordi, mis hakkavad juhtuma kunagi hiljem, kuid seda ma ei tea, kuidas see päriselt töötab. Muidugi mitte kõike ei saa/oska inimene luua. Ja veel olulisem küsimus oleks: Miks peaksingi oskama kõike luua? Mis mõte sellel oleks? Vastan ise: Mitte mingit mõtet ei oleks sellisel juhul enam elul.

Seda mõistes kriipsutan maha mõtte - Inimene = Jumal. Loomulikult jätan õiguse omale muuta arvamust vastava teadmise/kogemuse saabumisel.

Päevapoliitilistesse teemadesse ei taha sekkuda, aga hetkel käib katse lõhestada ühiskond vist lõplikult (kes seda teevad, see on ammu teada), kuid miks selle info siia teemasse tõin, on just see, et saada aru, kes on inimene. Kui inimesel on alus (õpetus), siis ta teab, kes ta on ja kuidas tegutseb; milline on tema moraalikompass jne, kuid on olemas üks veelgi olulisem teadmine ja see on - mitte sekkumine. Seni kuni inimene ei sekku ja ei lähe selle sisse, püsib nr 1 (rahu), mis boonusena toob kaasa ka tasakaalu ja harmoonia.

Jaa, ka mina olin see, kes tagus vastu rinda ja ütles: "See on vale!" ja püüdsin sekkuda. Siin on tegelikult hoopis teine aga ja eesmärke ei saa siin maailmas sedasi saavutada, sest inimesed on vähemuses (30/70). See maailm toimib hoopis teisiti ja see on reegel. Tõestusi on palju, kuid sajast protsendist jääb veel 90% puudu. Jah, 90! See on tohutu puudujääk, aga kui see puudujääk saaks kunagi kaotatud, siis ma võiksin valida järgmiseks elu, mille raskusaste on + Doom PRO ++ Nightmare.

Oleks mul ainult sinepiivakese jagu usku, siis ma ütleks mäele: "Liigu siit" ja mägi liigub. Sellest on võib-olla väheke raske aru saada. Matrix'i filmis seletas kiilakas laps oraakli eeskojas seda sama Neole, ainult väheke teisi sõnu kasutades, painutades samal ajal lusikat (millega?)...

Lõpetuseks. Usuga või õigemini uskumisega on nähtavasti oma konks ja seda saab samuti saavutada ainult taseme kaupa kõrgemale. Gunnar Aarma ütles, et radža joogal on viis taset ja tema jõudis oma eluajal kolmandale tasemele, rohkemaks selles elus lihtsalt polnud suuteline.

LÕPP