Robotid Inglise pangas

Lühilugu. Kui ma proovin endale ette kujutada 1934ndat aastat ja roboteid, siis see hästi ei õnnestu ja põhjusega. Väheke vanematest aegadest aga on läbi tilkunud informatsiooni, et siis olid robotid täitsa tavalised ja ilmselt on ka üks korralik sõda maha peetud inimeste ja terminaatorite vahel. Neid lugusid üle kordama ei hakka, aga siia mõtlemiseks hoopis üks teine lugu. 

Aastal 1934 olid robotid unustatud ja osati teha ainult mingeid plekist kaste, millel oli silmadeks 500 vatised lambid ja kõhus plaadimängija.

Robotid Inglise Pangas
Paanika ametnike keskel tööpuuduse kasvamise pärast.

London, 8. märtsil 1934. Inglise Panga direktorid on otsustanud oma asutuses läbi viia teatava mehhaniseerimise. Seatakse üles robotid, millest igaüks võib sooritada 50 ametniku töö.
See ongi küsimuse kõige raskem punkt. Ei teata, mis peale hakata vabanevate ametnikega. Arvatavasti määratakse need, kes kauem teeninud, eluaegsele pensionile ja teistele, kelle teenistusaeg alles lühike, makstakse lohutuspreemiaks 1–2 aasta palk.
Ametnike ringkondades on robotite töölerakendamise kavatsus tekitanud põhjendatud paanikat. Kardetakse, et need hiljem tarvitusele võetakse ka teistes asutustes, mille tagajärjel tööpuudus teeb järjekordselt tubli nõksu ülespoole. Artikli lõpp.

Proovige ette kujutada, kuidas pildil olev robot võtab üle 50 inimese töö.

Reaalsus tänapäevaste andmete järgi:

Aastal 1934 ei töötanud Inglismaa pankades ühtegi robotit.
Tol ajal ei olnud olemas tänapäevases mõttes roboteid ega isegi varaseid programmeeritavaid masinaid, mis oleksid suutnud panganduses töötada. 1930. aastatel kasutati pankades:

* Mehhaanilisi arvutusmasinaid (näiteks Comptometer, Burroughs’i arvelauad);
* Kirjutus- ja sorteerimismasinaid;
* Pangapersonal, kes tegi kõik toimingud käsitsi.

Esimesed robotid (nt elektromehaaniline humanoid Eric 1928) olid näituste atraktsioonid ja ei olnud mõeldud ega võimelised pangatöid tegema.

Kuidas seda lugu kokku võtta?

Mulle kirjutas jälle üks hea inimene, kes eelnevalt saatis pildi kella sihverplaadist, mida ta pildistas ühes Korfu saare kirikus.

Nüüd sai ta sellele vastuse. Need on stiliseeritud türgi numbrid väidetavalt Ottomani impeeriumi perioodist.

 Ma puistasin terve interneti läbi ja ei leidnud midagi ja nüüd korraga ilmus informatsioon lagedale! Väga lihtne on öelda, et vähe otsisid! Oma uurimuste ja kogetu põhjal jään arvamusele, et informatsioon pandi siia tagant järele. "No aga kuidas siis see kell Korfu saarele sai?", oleks järgmine loogiline küsimus ja ma küsiksin hoopis vastu: "Miks Inglise pangas töötanud roboteid peetakse täna võimatuks?" Või hoopiski uus näide - sõnaraamatud.

Kunagi ostsin laadalt väga paksu Eesti-Saksa sõnaraamatu (u 100 aastat vana) ja hakkasin mõtlema. Vanas piiblis on umbes 6000 sõna, uuemates on poole rohkem, sõnaraamatutes on aga vähemalt 100 000 sõna.
Nägin veits vaeva ja uurisin asja. 100 aastat tagasi oli inglise keeles üldse kokku umbes 400 000 sõna. Kuid pole olemas ühtki inimest, kes ligilähedaseltki mõistaks kõiki neid sõnu. Kõige sõnavaesemad olid inglise talupojad. Nende sõnavara ulatus umbes 1600 sõnani. Õppinud töölised tundsid umbes 5000 sõna. Kuidas need paganad kirikus said käia ja piiblit lugeda!?, kui KJV piiblis oli u 12 000 sõna!! Kõige suurem sõnavara oli 100 aastat tagasi ajakirjanikul, sest see elukutse tõi endaga kokkupuuteid igasuguste eluliste ja rahvakihtidega. Kuid ka kõige targem ajakirjanik ei teadnud üle 20 000 sõna.

No vot ja nüüd ma küsin, kes pani sõnaraamatu siia maailma, mis sisaldas 400 000 sõna? 

Tänapäeval väidetavalt teatakse hulga rohkem sõnu. Inglise sõnavara olevat nüüd miljon sõna, kuid tänapäeval on arvutid, mis võivad kõik erinevad sõnad tekstidest üles otsida, katalogiseerida ja raamatusse trükkida. No ja veel see ladina keel, mis on ilmselt kõige suurema sõnavaraga keel iidsetest aegadest. AI ajab selle kohta muidugi villast, öeldes, et ladina keeles pole oluliselt rohkem sõnu, kui eesti keeles. Kogu floora ja fauna, isegi kõige tähtusetumal mikroobil on ladina keelne nimetus, lisaks kõik haigused, meditsiinilised sõnad on loetletud ladina keeles ja muidugi tavavestluseks kasutatv keel. Mul on kodus Ladina-Eesti meditsiini sõnaraamat, mis oli äkki A-G-ni ja seal on vist juba oma mõnikümmend tuhat sõna. Igapäevases suhtlemises kasutab inimene aga vaid 1000-3000 sõna.

See on sama asi nagu Inglise panga robotite või selle imeliku kellaga. Näib, et need on kõik teise ajaliini produktid ja matrixi vemp.

LÕPP

Allikad: 

Vaba Sõna : rahvuslik informatsioonileht ilma erakondliku kuuluvuseta, 9 märts 1934.
Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 1, 2 jaanuar 1937.