Arvatavasti ei saagi tõelist ajalugu uurida kaugemale kui umbes 150 aastat, mil kõik kuskilt maalt valeks hakkas minema. Huvitav on see, et ma ei ole leidnud seda täpset piiri, sest vanadel raamatutel, piltidel, ajalehtedel jne on oma loogika olemas. Tegelikult on see teema siit läbi käinud juba mitmeid kordi, aga ega ma muidu uut lugu ei teeks, kui poleks uusi andmeid, mis toidaksid mu kahtlusi.
Hakkan kuskilt pihta ja kordan ühe asja üle, mis peaks iga inimese tõsiselt mõtlema panema meie ajaloo üle. Kasutan näites loogikat ja matemaatikat.
Kui võtta põlvkonna pikkuseks 25 aastat ja minna tagasi aastasse 1500, siis ainuüksi minul oleks pidanud olema 4,194,302 esivanemat. See tundub täitsa ulmeline number, aga on siiski veel justkui kuidagi talutav. Kuid lähen arvutusega veelgi kaugemale. Aastal 0 pidi mul olema ligikaudu 4.84 septiljonit (ehk 4,840,000,000,000,000,000,000,000) esivanemat, kui iga põlvkond oleks täiesti unikaalne ja ilma kordusteta. No oletame, et ei ole täiesti unikaalne ja kordusteta ja jagame selle arvu umbes miljardiga, saame sellegi poolest röögatu arvu - 4.84 kvadriljonit, mis on võimatu.
Absoluutselt kõike korraga arvesse võttes (ajaloo vale, kahe pilu katse, ülalpool olev arvutus, vead süsteemis jne), siis meie maailm sellisel kujul, nagu me arvame selle olevat, on absurdsus ja täiesti ebareaalne. Olgu, ma ometi olen ju siin ruumis ja ajas ja tajun ennast füüsiliselt. Valu, nälja ja janu tunne on ju päriselt olemas! Kuid kas ikka on? Kui ma olen unenäo-maailmas, siis ma arvan ju samuti, et seal on kõik päriselt ning tunnen seal valu, janu, nälga ja kõiki muid füüsilisi asju, mis pole tegelikult päriselt ju olemas.
Tegelikult on algav jutt mõeldud hoopis ajaloo absurdsuste ja ebakõlade jaoks, aga ma pidin sissejuhatuses asja kuidagi kokku võtma. Kui ma nüüd paneks siia kõik uued ajaloo absurdsused, mis ma väga lühikese ajaga vanadest ajalehtedest olen kokku korjanud, siis veniks see lugu väga pikaks ja seetõttu teen nii lühidalt kui võimalik. Hakkan kuskilt suvalisest kohast pihta, kuid pean ära mainima, et muud ajalugu meil kuskilt võtta pole, kui ajalookirjutajate ja ajaloo uurijate oma. Maailma kummalisust näitavad veel mitmesugused loodusvaatlused, milliseid panen siia loosse samuti paraja portsu. Seekord ma paljudes kohtades juurde ei kommenteeri ja loodan, et lugeja saab ise aru, milliseid "ajaloolisi tõdesid" üks või teine jutt ümber lükata püüab.
* Rahvastest, kes Soomlastest põhja pool elasivad, jutustab Tacitus, et neil inimeste näod ja loomade kehad olid.
* Vanaaja uurijatel oli kaua aega arusaamata, et sarnastest ajaloo aja järkudest, millal juba tingimata inimesed elama pidid, mingisugust matuse paiku leida ei ole. Nüüd on Austria vana-aja teadlane seda mõistatust ära seletanud. Ta on kindlaks teinud, et muinasaegsed inimesed üksteist ära sõivad.
* Paber ja trükk ajaloolises valguses.
Professor J. Karabacek pidas hiljuti (1890a) Austria Kaubandusmuuseumis, mitme tähtsa isiku ja ka ertshertsog Raineri juuresolekul, ettekande paberi ja raamatu trükikunsti leiutamisest. Kõnepidaja on neid teemasid pikka aega ja põhjalikult ajaloolistel põhjustel uurinud ning tema tehtud järeldused ei ole sakslastele just meeltmööda. Nimelt selgub, et ei paberit ega trükikunsti ole leiutanud sakslased, vaid trükikunst oli Hommikumail tuntud juba sajandeid enne, kui sakslane Gutenberg sellest üldse und nägi.
Samuti ei ole sakslased leiutanud püssirohtu, kuigi nad on seda ammu enda leiutiseks pidanud. Paberi kasutuselevõtu osas tõuseb mõne tundmatu leiutaja asemel esile Bagdadi kaliif Harun al-Rašid, kellest oleme isegi palju muinasjutte kuulnud ja lugenud. Tema tegevuse tulemusena sai kirjutuspaberi tundmine ja kasutamine Õhtumaal alguse. Sellel ajal oli araablastel juba eri suuruses ja värvitoonides paberit.
Värvilise paberi seas oli näiteks sinine paber, millele kirjutati surmaotsused ning mida kasutati nende ettelugemisel.
Niisama vana kui paberikunst on ka puuplokkidega trükkimise kunst. Hiinlastel oli juba 10. sajandil suur kogus trükitud paberraha olemas. Araablaste ja pärslaste juures olid 12. sajandi lõpus kõik riiklikud dokumendid ja võlakirjad trükitud. Kolmkümmend eksemplari vanast trükitud paberrahast, mis pärinevad 10. sajandist – võib-olla isegi 9. sajandist – kuuluvad El-Fajumi leidude hulka.
* Teadus ja kunst. Tehnika minevikus. R. Hanson.
Tehnikas on muinasaja rahvad koguni kõrgel järjel seisnud. Kõige vanemate kirjakogude järgi säilinud dokumendid kõnelevad puust tuvikesest, mis 600 aastat eKr ühe Kreeka matemaatiku poolt nii täiuslikult oli tehtud, et ta üsna tublisti lennata võis.
XVI sajandi Hispaania ajalookirjutajate tõenduste järgi toodi keiser Karl V-le üks mehaaniline kärbes, kes õhus ringi lendas ja siis lõpuks oma meistri käele istus.
XI sajandi ajalookirjutajate järgi valmistas üks Napoli piiskop, kes matemaatikat oma eluülesandeks pidas, pronksist kärbse. Räägitakse ka ühest pronksist valmistatud kotkast, kes pidulikel kordadel keiser Maximilianile vastu olla lennanud.
Räägitakse veel XV sajandil Roger Baconi pronksrüütlitest ja Albert Suure sõjatunnimeestest. (Vot siin olen sunnitud vahele segama ja kommenteerima, sest ilmselt kuskil siin ongi üks ajaloo valede piiridest, kus kõik ajalugu nässu on keeratud. Ilmselt ei olnud see isegi mitte XV sajandil, vaid palju lähemal meie ajale. Mida siin praegu just lugeda sai? Terminaatorid 15. sajandil? On teooria, et üks eelnevatest tsivilisatsioonidest just nii otsa saigi, kus masinate ja inimeste kokkupõrke tulemusena maailm hävines. Matrixi filmis just seda kirjeldataksegi. Peale katasroofi muutus maailm elamiskõlbmatuks ja kogu maailm ning elu kolis virtuaalsel kujul masina sisse, kus käitatakse käimasolevat simulatsiooni ja inimesed arvavad, et nad on endiselt füüsilisel kujul olemas).
XVIII sajandi alguses tegid mõned õpetatud mehed ühe mehaanilise noore neiu, kes nii täpselt ja peensusteni jäljendas elava inimese liikumist, et paljud pidasid teda koguni elavaks olendiks. Ühelt linnanäituselt teise viimisel heideti see kuju kord laevalt merre. Hiljem leidis üks laevakapten kasti, milles kuju asus, ja kasti avamisel ta ehmus, kui nägi selles elavat inimest ning käskis madrustel ta silmapilkselt merre visata.
Sellesama sajandi jooksul valmistasid vennad Dross'id Šveitsis mitmeid väga targalt välja töötatud kujusid, mille kohta pikemaid teateid pole säilinud. Mõnesse kloostrisse olid sellised kujud üles seatud, mis sisseastujaid aupaklikult kummardasid. Ühes Prantsuse seminaris aga oli mehaaniline luukere, mis külaliste saabumisel oma kondiste kätega vastu pead ja külgi peksis.
Aastal 1810 näidati Londonis üht keskmise suurusega ämblikku, mille sees oli mehhanism 115 rattaga, mis teda liikuma ajasid. Samal aastal tungis rahvas ühte eramajja, et näha mehaanilist luike, kes nii täielikult elava luige liikumisi jäljendas, et oli tiigis ujuvate pärisluikede seast vaevu eristatav.
Pariisi Kunstide ja Käsitööde Konservatooriumis on tänaseni säilinud mitmeid mehaanilisi inimesi, loomi, linde ja putukaid. Nende seas on eriti tähelepanuväärne seesama Vocansoni valmistatud figuur, kes mängib mandoliini.
* Maade ja rahvaste teadus.
Ameerika avastamine hiinlaste läbi. R. Hansen
Uue Maailma ülesleidmise kohta on nii palju raamatuid kirjutatud, et neist võiks terveid raamatukogusid täita. Tema avastamise ajalooga on iga koolipoiss tuttav, ometi kubiseb see ajalugu mitmetest vigadest ja puudustest. Tuttav on näiteks see, et Kolumbus kuni oma surmani uue maailma avastamise üle iseendas kahtles. Mäletatakse ka, et põhjasakslased olid Ameerikas enne Kolumbust. Ometi jääb siiski tähelepanuta teadmine, et esimene au Ameerika avastamise eest kuulub hoopis hiinlastele.
Pildil on 1735. aasta raamatust pärinev kaart, mille alusel saab väita, et Noteburg on hilsem Peterburg.
Pildil olev tekst 1886 aasta ajalehest ütleb, et Hiina on Aasia riik, kus elab harimata rahvas. Kuidas nüüd äkki nii? Hiinast olla ju paljud tarkused Euroopasse tulnud? Muide, kes tähele pani, siis tegelikult pole Hiinas mitte midagi leiutatud, mida väitis üks eespool olev artikkel. Enamus leiutisi, nagu raha ja ka paber on tulnud hoopis Araabiast. Ajalugu on nii ebaoskuslikult kokku klopsitud muinasjuttude kogu, mis ei vääriks tegelikult uurimistki.
* Järgmise teksti üle jäin pikalt mõtlema:
Spirituselisteks jookideks nimetatakse kõiki jookisid, milles spiirituse jagusi sees on. "Viinavaim," alkohol (C4H6O2) saadakse viinamarjadest oleva suhkru, kobarsuhkru käimise läbi. Puhast viina vaimu nimetatakse alkoholiks; on alkoholil vett sees, siis nimetatkse seda spiirituseks (sõnast spriritus - vaim).
* Mis asi on keravälk? On arvamusi, et tegu ei olegi pelgalt elektrilise nähtusega, vaid see võib olla hoopis mõistuslik nähtus. Olgu, kuidas on, aga algav lugu on õpetlik veel selle poolest, millest mõned lood tagasi kirjutatud sai. Maa on miinus elektriga laetud ja atmosfäär pluss elektriga. Keravälguga pihta saanud poiss äratati ellu, kui talle muld ümber pandi ehk pluss maandati miinusega.
Pärnumaalt, Kihnu saarelt.
29. augustil 1898 oli siin tugev müristamine ja välgulöömine, mis justkui üle mere saarele tuli. Korraga käis suur kärgatus ja välk lõi telefoni-värgisse. Ja kuna paagimaja oli parajasti uuesti ehitamisel, siis oli kõneühendus paagiherra elumajja, ühte aita, üles seatud. Elekter tungis traati mööda sisse ja kargas ühe väikse poisikese käes olnud nõela peale, lüües poisi põrandale uimaseks. Siis jooksis tuba mööda ringi ja läks raudset korstnatoru mööda jälle välja, suurte tuleleekidega mere poole. Ühtlasi lõi ta kõnejaama posti puruks ning sulatas seal olnud tsingid ja rauad ära. Seejärel jooksis ta mööda traati edasi, purustades veel mitmeid poste ja kadus lõpuks leegitsedes ära. Uimaseks löödud poisike toodi lõpuks teadvusele mulla peale panemisega, ning nõel, mis enne sõrme sisse kinni oli jäänud, tuli ka kohe lahti.
* Napoleon ja luure-õhulaevad.
"Maailmaisand" Napoleon katsus õhulaevasid sõjalisse teenistusse panna ja ta laskis nendega vaenlase väe asukohtade järele luurata. Kuid sellest ei olnud palju tulu ja ta jättis asja katki.
* Maailm ja neli ajajärku.
* Peruu ürgrahvas ei olnud mitte kuulsad ja vägevad inkad, vaid kõrgeltarenenud chimuse rahvas, kellest meie ei tea palju rohkem, kui vaid nime.
* Puud maa alla maetud.
Onega jõe kallastel leitakse mitmelt poolt poolteist ja kahe sülla sügavuselt (u 4 meetrit) jämedad palgid, mis sinna tihedalt üksteise kõrvale on maetud. Kõik puud on ühesügavusel maa all. Puude peal on punane savi kord. Puude hulgast võib väga hästi määratu jämedate kaskede ja kuuskede tüvesid ära tunda. Kuused on kooreta aga kaskedel on toht alles küljes. Kõige huvitavam selle juures on see, et sellest puude surnuaias üks puuliik leidub, mis veidi praegust tamme meelde tuletab, aga siiski sellest ometi suuresti lahku läheb. Aga niisugust puud ei leidu praegusel ajal mitte Põhja-Venemaal. See nähtus äratab laialdast huvitust, sest raske on seda seletada.
* Uued vanavara kaevamised Egiptuses,
mis tänavu aasta alguses ette võeti, on huvitavaid asju päevavalgele toonud, nagu „Time'is" kirjutatakse. Kaevamist toimetati peaasjalikult Egiptuse 12. sugu valitsejate püramiidis, kus prügi seest Spostris II kuningliku krooni kullast madu üles leiti. See kuld madu on väga peenike töö ja värviliste kividega ehitud. Ühest kuninganna hauast leiti väga ilus alabastrist kann, millel nõiasõnad peal olid. Nende sõnade järele võib kõike, mis maa peal kasvab, sellest kannust saada. Huvitavad olid mõõdud, kuidas surnukirstusid oli tehtud. Nurgad olid juuksekarva mõõdul õiged. Imestatakse, et sel aial nii hästi osati mõõta.
* Vihm selgest taevast. Haruldane loodusnähtus Riiseperes.
Pühade laupäeva õhtupoolikul, 30. mail tuli Riisipere vallas Saida ümbruses tubli hoog vihma, mis maanteedele ja nurmedele veeloigud. maha jättis. Vihmasaju ajal paistis päikene soojalt ning taevas oli selge. Sadu kestis umbes 10 - 15 minutit.
* Kuuvikerkaar. Haruldane loodusnähtus Saaremaal.
"Saaremaa" teatel oli hiljuti Torgu vallas M. küla elanikel juhus vaadelda haruldast loodusnähtust: kuuvikerkaart. Teadusilmas on sarnane nähtus võimalik leitud olevat, sest kuu peegeldub nõnda palju päikse kiiri, et nad teataval juhusel võivad sünnitada vikerkaare, kuid see juhus tuleb õige harva ette. Torgus juhtus see umbes kella 23.30 ajal öösel; lõunataevast paistis täiskuu, kui põhjast lähenes vihmahoog. Vihmahoo ligijõudmisel tekkisid tumedale õhkkonnale kaks selgesti nähtawat kõrvuti seisvat kaart. Vikerkaared olid täiesti selged, seitsmevärvilised, milliseid päeval harva nii selgesti igat värvi näha võib. Vikerkaar oli täieline poolkaar ja kestis umbes 20 min.
* Päike tõusis ja läks looja. Huvitav loodusnähe avaldus vaatlejaile läinud teisipäeval, 29. sept, umbes kell 6 õhtul. Enne loojakut päike vabanes pilvist, värvides looduse kõrbenuks. Vastu loojakut, idakaarel aga lasusid rasked sink-mustad pilved, millel tol hetkel näitusid selgeina heledamad, päikesetõusu meenutavad kiirjooned. Nood lähtunuksid nagu ühisest kesest, hajudes sirgeina taeval. Säärane, piltlikult öeldes päikese tõus ja loojak korraga säilis umbes 5 minutit ja kadus päikese sukelduse momendil läänekaares pilvisse.
* Haruldane loodusnähe. Tokyo, 20 detsembril. Täna võidi siin vaadelda äärmiselt haruldast loodusnähet. Kuu pilvita taeval pimestas Veenuse ja Saturni. Mõlemad planeedid muutusid järgemööda nägematuiks tunniks ajaks. Seda juhtuvat ainult kord mitmetuhande aasta tagant.
* Huvitav loodusnähe. Lõuna-Tartumaal on soojade ilmade tõttu juba toomingate õitsemine lõpul. Praegu seisavad rohkes õisehtes kirsid, ploomid ja murelid. Praegune palavus ei ole aga kuigi soodus õitsemiseks. Möödunud nädala lõpul esinesid ka huvitavad loodusnähted. Mitmel ööl seisis Elva täielises piksevalguses. Sähvatusi oli otse pea kohal, kuigi taevas oli selge ja tähed särasid. Kuulda aga polnud üldse kõuekõminat.
* Imelik tõus ja mõõn Soome lahes? Viru ranniku kalurite tähelepanekute järgi on Soome lahes märgata juba mõnda aega erisugust tõusu ja mõõna. Meri tõuseb ja langeb nagu tavaliselt peale suurt tormi, ' muutes seisu paari tunni jooksul kuni ühe jala võrra. Selle tagajärjel on kaluritel raskusi võrkude merre asetamisega, sest raske on määrata võrkude sügavust. Varem seesugust kiirestivahelduvat tõusu-mõõna polevat nähtud.
* Salapärane valgus Prantsusmaal. Prantsusmaal, Ülem-Savois, on märgatud järgmist loodusnähet: öö saabudes hakkavad valendama puude ladvad, mõnikord võib näha isegi sinakat leeki koitmas, milline tuletab meelde „sootuld“. Mõnikord leek tõuseb isegi puuladvust kõrgemale ja eraldub puudest, nagu puhuks seda alt sügavustest mõni tugev lõõts.
Helveetsia observatoorium on teinud teatavaks Prantsuse õhuministeeriumile, et observatooriumi vaatlejad on märkinud mitmel ööl Prantsuse territooriumi kohal kummalist valgust. Observatoorium palub teaduse huvides seda nähtust uurida kohapeal ja uurimuse tulemustest teatada observatooriumile.
Kohalikud võimud on selle nähtuse kohta andnud kaks seletust või õigemini esitanud kaks võimalikku oletust: tegemist on tõelise leegiga, mis tekib maa seest välja tulevate gaaside süttimisest; või on tegemist salapäraste kiirtega, millega nähtavasti keegi leidur katsetab kusagil tundmatus laboratooriumis.
* Lõpetan selle lookese Goethe sõnadega, sest teda peetakse suurvaimuks ka õpetatud meeste poolt, kes paljusid jutte, nagu eel pool just lugeda sai, peavad täielikuks jamaks. Kuid õnneks ei saa õpetatud mehed tühistada Goethe't, kes kirjutas oma Mephistos surematud sõnad:
"Selles tunnen ma õpetatud isandat!Mis teie käega ei katsu, seisab penikoorma kaugusel.
Millest teie aru ei saa, see puudub teil kohalt ja koguni.
Mis teie ei rehkenda, seda ei usu teie tõe olema.
Mis teie ei kaalu, sellel teile raskust ei olegi.
Mis teie ei tarvita, seda ei arva teie maksva olema."
LÕPP
Allikad:
Oma Maa : teaduste ja juttude ajakiri, 31 juuli 1886.Sakala Lisaleht : [ajalehe Sakala põllutöö lisaleht], 11 detsember 1897.
Wirmalise lisa, 7 detsember 1890.
Wirmalise lisa, 18 oktoober 1892.
Wirmalise lisa, 5 oktoober 1891.
Oma maa, 31 oktoober 1886.
Wirmalise lisa, 7 september 1887.
Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale, nr. 37, 10 september 1898.
Ristirahwa Pühhapäevaleht, 11 veebruar 1910.
Külaline, 18 veebruar 1912.
Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 262, 14 november 1913.
Meie Maa (1919-1944), 26 juuni 1920.
Waba Maa, nr. 128, 6 juuni 1925.
Oma Maa, 19 september 1925.
Oma Maa, 3 oktoober 1931.
Kaja, 23 detsember 1933.
Kaja, nr. 106, 8 mai 1934 tr. 1.
Esmaspäew: Piltidega näddalleht nr 37, 10 september 1928.
Postimees (1886-1944), nr. 320, 25 november 1937.
Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 2 mai 1936.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar