Elektri mõjust taimedele

Pikka sissejuhatust pole teemale vaja, kuna taolisi teemasid olen blogis ennematki kajastatud. Kuna aga praegu on kevad ja kohe kohe hakkab põllumehel ja aiapidajal kibekiire põllu- ja aiakultuuride istutamise aeg, siis tasub siit loost õppust võtta eelkõige neil, kes oma maa- või aialapilt suuremat saaki soovivad. Pole ju raske vasktraadist vedrusid keerata ja taimede juurte vahele suruda! Isegi Temu müüb taolisi pulkasid ja kel ideed vaja, kuidas pulki teha, siis panen pildi Temust siiagi.

Samas nii keeruliselt pole vaja neid vedrusid tehagi. Piisab, kui on lihtsalt spiraal. Kellel vasktraati pole, see võib ka suvalisi metallvardaid põllu sisse torgata. Huvitav on algavas loos veel see tähelepanek, et põhjamaades päike nii suurt rolli ei mängigi taimede kasvamisel (loomulikult on valgust vaja, muidu ei kasva midagi), vaid määravaks kasvujõuks on õhus sisalduv elekter.

Ajaloost on ära kustutatud selline meteoroloogiline seade, mida veel kasutati 19. sajandil, nagu elektromeeter. Sellega mõõdeti elektri hulka õhus ja selle aparaadi abil ennustati ilma. Panen siia pildi ühest taolisest aparaadist, mis mul õnnestus internetiavarustest leida. Kindlasti oli täpsemaid ja paremaid aparaate, kui see algne eksemplar. 

Üks väga oluline tähelepanek veel. Kui teatud kohal, kas vili või mis iganes taim/juurikas hästi kasvab ilma näiva põhjuseta (pole väetatud jne), siis on arvatavalt põhjuseks see, et maapind seal mingisugust metalli sisaldab. Tasub võtta labidas ja kohta väheke lähemalt uurida, sest mine tea, mis mereröövlite aardekirst sel kohal ennast peidab.

Elektri mõjust taimedele.

Kui võrrelda lõunamaade ja põhjamaade taimede kasvu, siis selgub, et põhjamaades saavutavad taimed lühikese suve jooksul väga suure lopsakuse nii kasvus kui valmimises. Seda ei saa seletada ainult lühikese aja ja vähese päikese soojusega — järelikult peavad mängus olema ka teised põhjused.

AI genereeritud pilt õhuelektri abil kasvatatavatest kartulitest.

Õpetatud mehed on seda nähtust uurinud ja leidnud, et üheks põhjuseks on elekter. Eriti hästi kasvavad taimed seal, kus sageli nähakse virmalisi, mis, nagu teada, on elektriline nähtus. Täheldatud on, et aastatel, mil virmalisi sagedamini näha on, on Soomes ja teistes põhjamaades ka viljasaak rikkalikum kui tavaliselt.

Elektri mõju taimede kasvule ilmneb eriti selgelt professor Lemströmi katsete põhjal. Nimetatud professor võttis kaks lillepotti, täitis need ühesuguse mullaga ja külvas mõlemasse samad seemned. Katsetes hoiti mõlemaid potte ühesugustes tingimustes, välja arvatud see, et ainult ühe poti ühendas ta elektritraadiga, viimane oli metallist võrega ühenduses mis lillepoti kohal oli.

Kaheksa nädala pärast ilmnes, et taim, mis kasvas elektrilise mõju all, oli 40% võrra suurema kasvuga ja arenenud kaugemale kui teine taim. Professor Lemström kordas oma katseid ka aias ja põllul. Järeldused olid, et mõned taimed andsid elektri mõjul isegi 50–95% suurema saagi.

Siiski ei olnud elektri mõju kõikide taimede puhul ühesugune. Näiteks kapsas, tubakas ja kanep reageerisid elektrile hoopis vastupidi — nende saagikus vähenes elektri mõjul.

Nii nagu kunstlik elekter, mõjub taimedele ka looduslik elekter.

Samamoodi nagu kunstlikult saadud elekter taimedele mõjub, avaldab mõju ka looduslik elekter. Selle tõestamiseks tegid mitmed professorid järgmisi katseid: nad asetasid aias kasvavate taimede keskele tsingist ja rauast pulgad, mis pidid juhtima looduslikku elektrit maa kaudu taimede juurde. Katsete tulemused olid väga rahuldavad. Nagu katsetest selgus, kasvasid taimed elektri mõjul palju lopsakamalt, andsid suuremat saaki ja valmimine toimus paremini kui tavaliselt.

Selle põhjal võiks seda kasvatamisviisi kasutada ka majapidamises. Kui näiteks võtta üks vakamaa kartuleid ning sinna paigaldada elektri kogumiseks vajalikud vahendid – raudpulgad jm –, siis läheks see ettevalmistus maksma umbes 30 rubla. Kartulisaak võiks vakamaa pealt küll 30% võrra tõusta, aga see ei kataks veel kulusid ära. Mis aga puudutab lillede kasvatamist pottides ja kasvuhoonetes, siis seal võiks elektrit juba kasumlikult kasutada.

Olgu veel osutatud ühele asjaolule, mis ehk otseselt elektri mõjuga ei seondu, kuid on sellega seotud. Kui elekter tõepoolest taimede kasvule mõjub ja me oma silmaga näeme, et mingis kohas kasvab vili erakordselt lopsakalt – ning oleme veendunud, et ei väetised ega mulla headus pole selle põhjuseks, vaid kõik tingimused on võrreldavad kõrval asuva taimega –, siis võib oletada, et põhjuseks on elektri mõju.

Kui aga selle taime läheduses maapinnal ei leidu nähtavaid elektri saatjaid, näiteks metallpulkasid, siis võiks soovitada neile, kes jaanipäeva öödel varandust otsivad, pöörata tähelepanu just nimetatud asjaolule. Võib-olla leidub maa sees selle koha all metalli – või veelgi parem, kulda või hõbedat. Niisugused otsingud võiksid isegi õnnelikumalt lõppeda kui katsetused kartulite kasvatamisel elektri abil. 

LÕPP

Allikas: Päewaleht, nr. 31, 2 veebruar 1906.