Lühike kirjeldus atmoskellast, mis avastati 1928 paiku. Ma ei ole mingi insener, aga samas päris turakas ka pole, et saamaks aru, millist potentsiaali see mehhanism energiatööstuse jaoks võiks omada. Kui kõigest 1-kraadiline temperatuurimuutus annab kellale käiguenergiat 120 tunniks! Kui fantaasia lendu lasta ja proovida seda jõumasinat vähekene suuremalt endale ette kujutada, siis kas see võiks ka arvestava koguse elektrit toota? Mitu korda päevas tekivad ühe päeva jooksul ükskõik mis aasta-ajal välis-temperatuuri muutused? Kogu aeg tekib ja terve aasta vältel ja numbrid on päris suured. Ehk on selles samas aparaadis mingi konks, miks elavhõbe peitu pandi? 100 aastat tagasi võis iga üks omale apteegist elavhõbedat osta, nii palju kui kulus. PS! Atmos-kelli valmistatakse ka tänapäeval, kuid ilma elavhõbedata.
Kui kõrgele järjele on arenenud tänapäeva kellatööstus, näitab piltlikult viimane saavutus atmoskell. Selle ajuks, pidevaks, katkestamatuks käiguks, vahetpidamatult, ilma et oleks tarvis kella üles tõmmata või keerata, jätkub harilikest, igapäevasest temperatuurikõikumisest. Juuresoleval pildil näeme kella põhimõttelist joonestust ja vaadet sisemusse. U-toru (1) on täidetud elavhõbedaga (2), vedela gaasiga (3) ja selle küllastunud auruga (4). U-toru üks külg hoitakse isoleerkihtide (5, 6 ja 7) abil võimalikult ühtlase temperatuuri juures, ja teisele poole mõjub vabalt õhk ja selle temperatuurikõikumised. Need temperatuurivahed kutsuvad esile mõlemas torupooles erinevaid surveid, kusjuures elavhõbe liigub vähema survega osa poole ja oma kaaluga tingib kesta (8) liikumise. Sellest kesta liikumisest jätkub kella mehhanismi ülestõmbamiseks vastava hammasratta abil. Ühe kraadilisest temperatuurivahest piisab vedru üleskeeramiseks 120-tunnilise käigu tarvis. Neist arvudest selgub igaühele, missuguse äärmise täpsusega ja missugusest väärtuslikust materjalist peab valmistatud olema kell, mis nii vähese ajujõuga püsivalt hoitakse käigus ja seejuures näitab õiget aega. Kellatööstuses püsib iseärasusena peale mehaanilise täpsusmasina töö sama niitähtsal kohal edasi veel oskuslik käsitöö, peamiselt osade kokkupanemise alal. Allikas: Päewaleht, nr. 130, 12 mai 1935
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar