Peterburi vanem ajalugu

Mis kõik hakkab välja ujuma peavoolu ajaloos. Loen seda alternatiivuurijate panuseks, sest enam ei saa varjata, tõendid on liiga kaalukad. Olen Peterburi kohta ikka otsinud infot nii siit kui sealt. Eks nende kirikute, katedraalide ausammaste ehitus mõne aastaste vahedega paneb kukalt sügama ja ei mahu pähe, aga see selleks. Juba ammu avastasin mõnelt vanalt kaardilt, et Peterburg oli olemas juba enne aastat 1703 (Peeter I alustas Peterburi ehitamist 1703, kui Jänese saarele labida maasse lõi ja sinna aastaga tähtkindluse püsti viskas). Nüüd aga tuleb välja, et seal ammu juba tähtkindlus oli - Rootslaste oma. Osadel vanadel kaartidel figureerib Peterburg Noteburgina, mida kinnitavad ka vanad Eesti ajalehed. Enne kui viki artiklite väljavõtted panen (viimane muutmised 2018, 2019. ja isegi 2021. aastal). Teadupärast on tähtkindlused või -linnad üle ilma umbesi 400-aastat vanad, ehk enamus ehitati 16-17. sajand. On küll mõni allikas, mis väidab, et on mõni üksik ka 15. sajand ehitatud. Kuid kust ilmusid need Hollandi insenerid, kelle leiutised (näiteks Vauban) tähelinnad pidid olema. Aga vot Peterburi koha peal oli selline tähtkants olemas juba aastal 1300, mille rootslased olla ehitanud ja seda "maa krooniks" nimetama hakkasid. Ei pea just eriti tark olema, et aru saada, et kroon ja tähtkindlus on sünonüümid. Lootust on, et varsti saab ajalugu jälle ümberkirjutatud natukenegi õigemaks, kui see praegust on. Kõik on iseuurijate kätes.

Viki väljavõtted: 

Nyenskansi linnus (vene Ниеншанц, rootsi Nyenskans) oli linnus Rootsi Ingeri alal Nyeni linnas Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil). Linnus ehitati 1611. 1702 vallutas linna ja linnuse Peeter I. Hiljem jäi linn ja linnus rajatava Peterburi linna alla.

Nyenskansi kindlus koos Nyeni linnaga langes venelaste kätte ja hävitati 12. mail (Rootsi kalendri järgi 2. mail, Juliuse kalendri järgi 1. mail) 1703. Vene ja nõukogude historiograafias on Nyeni olemasolu üldiselt maha vaikitud, kuna see ei sobinud kontseptsiooniga Peterburi asutamisest tühjale kohale. 

Aastal 1300 ehitasid rootslased Neeva äärde, Ohta jõe suudmesse, kindluse, mida nad Landskrona (maa kroon) nimetasid.

Peterburi oli olemas juba ammu enne selle ametlikku asutamist, see tähendab, et linn oli seal enne juba olemas, kuid kandis teist nime.

Väljavõte 1903. aasta ajalehest. 

1343. aastal võttis kuningas Magnus Kase saare (praeguse Peterburi) oma alla ja hakkas siis Pähklikese-kindlust ümber piirama..siiski jäi võit rootslastele ja kindlus jäi neile. Nad nimetasid selle Noteburgiks ümber.

Järgmise informatsioonikillukese võiks tinglikult nimetada fantaasiaks või ajaloo väljamõeldiseks, sest seal olid ju need hooned juba kõik olemas. Mõnda hoonet oli võibolla vaja natukene sättida, teisi puhastada või välja kaevata.

1703. aastal pani Peeter I Jänesesaarele nurgakivi ja juba aasta pärast olid kindlused ilusad, tugevad mullavallid ümber ja 300 suurtükki nende peal.

 

 

Nyenskansi kindluse ja Nyeni linna (Noteburgi) linna makett Ohta jõe vastaskaldal. No nii peavoolu ajaloo uurijad, üks parandus tuleb veel ajaloos ära teha. Nagu te ise kirjutate ja teete isegi makette, siis see sama tähtkindlus (pildil) oli olemas juba aastal 1300.

Nyeni asukoht Neeva jõe suudmes, 1698.

Polnud Peterburi all mingit sood, seda räägiti juba 1903. aasta ajalehes. Millist ajaloo tarkust me oleme pidanud ikka koolis õppima? Nagu üks tark mees on öelnud: "Kui võtta ajaloost ära kogu vale, siis ei pruugi sinna üldse midagi alles jääda."

Nõnda siis näeme, et see maa koht, kus praegune pealinn (Peterburg oli Venemaa pealinn kuni aastani 1918) on, mitte sugugi tundmata mets ja läbipääsemata soo ei olnud, nagu sagedasti eksikombel räägitakse.

Siin tekib nüüd kindlasti justkui väike vastuolu mu teiste lugudega (minu lood on sündinud tänu teistele uurijatele, ei pea ennast mingiks avastajaks ja minu blogis olev info on kõik hüpoteetiline ulme). Nimelt, et Peterburg asub ju väga madalal ja seal tihti ujutab, et kuidas siis sai vahepeal veetase 30 meetrit kõrgem olla? Peeter I aegu tõenäoliselt oli üleujutuse aegne vesi taandumas ja ta leidis selle ilusa linna, mis oli kohati mattunud setete alla. Siin tegelikult vastuolu pole, aga hüpotees ongi üleujutus 17. sajandil, millele ei ole leida kaljukindlaid tõendeid ametlikest allikatest, kuid kõik mu uurimused ja vaatlused seda justkui kinnitaksid. Üleujutuse täpne aeg on tegelikult mulle veel teadmata, kuigi mõndade nappide allikate järgi võib selle suhteliselt kindlaks teha. Kes tahab, see ise leiab vastavad lood siit samast blogist üles.

Siin üks väike infokilluke üleujutuse kohta.

Teada on, et ükskord mõni aasta enne Peterburgi asutamist kõik see maa, kus praegu linn seisab, 8 sülla (1 Venemaa süld= 2,13 meetrit ehk 17 meetrit) sügavuselt on vee all olnud.

Kõik on vanades ajalehtedes kirjas, mida nüüd viimasel ajal ka vikipeediast lugeda saab. Peeter I pidas maha lahingud Rootslastega 1702, et Noteburgi (alates 1703 siis Peterburg) tähtlinn oma kätte saada.

1702. aastal asuti Noteburgi (pähkli kindlust) vallutama.

Peeter 1 vallutas praegusel Peterburi alal olevad kindlused (linna) ja nimetas kohe samal aastal (1703) enda nime järgi Peterburiks. 

Siin oli kindlus ja väike kaubalinn ühe Lutheri kirikuga. 26. aprillil 1703 liginesid vene väed kindluse müüridele.

Vikipeedias on Peterburi teemalist lehekülge viimati muudetud 21:57, 3. mai 2021. Nüüdse paradigma järele enam Peeter 1 ei avastanud seda maad kogemata, otsides akent läände vaid vallutas Rootslaste linna, millele Peterburg nimeks andis.

Peetri laevastik lõi Rootsi sõjalaevastiku puruks 10. mail 1703. Ametlik Peterburi rajamise aeg on 27. mai 1703 (viki) või siis 16. mai 1703 (Sakala lisaleht: [ajalehe Sakala põllutöö lisaleht], 1 juuni 1903) või siis 29. juuni 1703 (Olewik, 20 mai 1903) või siis?

Medal, millest üleval pool ajalehe artiklis juttu. Peeter pühitses seda esimest suurt mereväe võitu 10. mail ja laskis mälestusraha valmistada pealkirjaga: "Võimatus saab võimaluseks".

Ametlik ajalugu Peterburi asutamise kohta oli enne „paradigmat“ umbes selline:

14. mail käis Peeter Neeva jõe suuet ja saari läbi vaatamas ja valis uue linna aluseks Jänese saare välja. See saar oli paksu metsaga kaetud ja inimestest tühi. Kui Peeter saare keskpaigas seisatas, siis kuulis ta pea kohal kohinat ja nägi taevas kotkast lendavat. Keiser lõikas kaks noort puud maha, pani need risti kombel kokku, pistis maa sisse püsti ja ütles: Jeesuse Kristuse nimel saab siia kohale pea-apostlite Peetruse ja Pauluse nimekandja kirik ehitatud.

Nagu me nüüd teame, see kõik kellegi muinasjutuvestja luul on.

Natukene veel muinasjuttu: Vähem kui aastaga ehitati valmis Kroonlinna kindlus ajal, mil polnud korralikke tööriistu, elektrit ja lisaks pidas Peeter veel lahinguid Rootslastega merel. Viki väidab (viki ise ei väida midagi, nende valitud allikad väidavad), et see fortifikatsioon olla puust olnud. Mina aga kahtlen selle info tõepärasuses. Kõik oli seal kivist ehitatud nagu seal senini on.

Terve 1703 aasta suve jooksul seisis Rootsi laevastik Neeva suus ja pani Peetrile meretee eest kinni, aga kui liginev talv neid oli sundinud ära minema, siis sõitis keiser Kotlini saarele, mõõtis ise ümberkaudse Soome merelahe vee sügavuse läbi ja valmistas talve jooksul kindluse plaanid. Varsti algas ka Kotlini saarel ehitus pihta ja mais 1704 sai Kroonlinna kindlus valmis (mõnede allikate järele olla see kindlus puust olnud, kuid vaadake Kroonlinna kindlusi, lähim tuttav kandidaat oleks Suur-Patarei merekindlus, millega saaks seda võrrelda. Kuigi meie Patarei tähtkindluse nurgad on tänaseks kõik kadunud).

Eespool oli juttu „Maa kroonist“ mida saab ilmeksimatult seostada tähtkindlusega. Kui mõni ikka veel vastu punnib ja ei usu, siis tähtkindlust nimetati ka kroonwergiks (kroonwerk), mis preaguse aja Peterburi maadel oli olemas juba aastal 1300. 

Kindluse vastu, kus praegu "Sõtnoi rõinok" on, ehitati kroonwerk s.o MULLAVALLID.

14. aastasajal seisis seal kohal, kus nüüd Aleksander Nevski klooster on, Rootsi LANDSKRONA (ehk siis maa kroon ehk kroonwerk) kindlus.

Müstika on see, kuidas kõik Euroopa suurlinnad on ehitatud. Ajalugu on siin nii vastuolulist juttu täis, aga, et veelkord kinnistuks. Kümned tuhanded talupojad, orjad ja vangid kaevasid pinnast paljaste kätega ja kandsid mulda kokku oma kuue hõlma sees. Logistikast: 40 000 mehe (4-aasta jooksul ehitasid linna kokku 150 000 meest) toitmiseks, ravimiseks, majutamiseks jne puudub kujutlusvõime. Nagu öeldud, lugege selliseid „ajaloolisi“ kirjutusi kui mõnusat meelelahutust.

Miks kujutatakse Peeter Suurt tihti Rooma Riigi aegses riietuses? Siin on arvamus, et see nn. Rooma Riik valitses siin veel kuni 19. sajandi esimese kolmandikuni. Samuti kujutatakse Napoleon I-st Rooma Riigi riietuses ja paljusid teisi "vapraid" sõjamehi. Peterburi valitsevat võimu kutsuti senatiks. On ka üks lugu siin blogis ilmunud, kus kirjutaja on väitnud, et Apollo (vana-kreeka peajumala Zeusi poeg) oli Napoleon. Kreeka Õigeusu kirikuid oli ka terve Venemaa täis, ka Eestis ja igal pool mujal olid Kreeka õigeusu kirikud.

Oma lugudes olen ma rääkinud kahest suuremast veeuputusest, neist teine ehk viimane oli väiksem. Kuigi hetkel ma selles teises uputuses natukene kahtlen, kuid siin on siiski üks pisikene infokillukene, mis võib viidata veeuputusele 19. sajandi algupoolel (ütlen kohe ära, et Peterburg asub väga madalal ja seal on tihti uputanud). All pool oleval ajalehe artiklis (1903a.) on öeldud, et Peterburis oli suurem uputus aastal 1824.

Hetkel on selle teemaga lõpp, kui antakse, siis võib ka lisa tulla. Eks elu näitab, mis saab. Blogil pidavat lõpp peal juba ammu ju olevat….

LÕPP

Tule meile puhkama ja sauna nii suvel kui talvel, nii toetad mu tegemisi. Saunamajakesega saad tutvuda siin. Parema hinna saan alati teha kontaktivormi kaudu. Olete oodatud ja aitäh teile sõbrad, kes Te sedasi toetate. Ainult koos on meil jõudu!