Eesti rannajoon 17. sajandil

Ma ei oleks viitsinud seda lugu siia üldse kirjutama hakatagi ega vaeva nägema, aga kui ma kuskil ringi jalutan, siis ma näen lihtsalt igasugu kummalisusi, mis tekitavad erinevaid mõtteid. Hakkasin ükspäev mõtlema, et kuidas me saamegi ajaloo uurimisel õigetele järeldustele tulla, kui meil puuduvad algandmed või algandmed on eksitavad. Proovin siis kuskilt pihta hakata ja proovin puurida valede võrku järjekordse augu. Senikaua tuleb seda puurida, kuni võrk ühekorra kokku variseb. Alati on oodatud igasugune abi ja värskemad mõtted sellel põneval uurimisel. Peab tunnistama, et abi ajaloo uurimisel saada eriti kahjuks pole, eks seda tekitab kindlasti ka olukord maailmas, mis kogu jõu proovib endale tõmmata. Olen siin blogis globaalsest veeuputusest mitmel korral juttu teinud ja nüüdki ei saa teistmoodi. Üks päev, rääkis üks vanem inimene mulle, et Padise klooster asetses kunagi otse mere ääres, ma kuidagi seda ammu teadsin ja olen ka seal kloostris ja selle ümber palju kordi ringi käinud, kuid ma ei ole seda infot pidanud väga tähtsaks. Taoline info on ammugi teada, et veetase oli mõned sajad aastad tagasi hoopis midagi muud kui tänapäeval. Ametlikust ajaloost saab heal juhul lugeda, et jõgi oli suurem ja lookles kindluse lähedalt läbi, kuid nagu mu eelmises loos on juttu sellest, kuidas vaikselt mureneb ametlik ajalugu ja tehakse isegi vikipeediasse parandusi, sest enam ei saa varjata, nii ka on ametlikult minu kõrvu jõudnud info, et Padise klooster asus mere ääres. Eks seda infot proovin puust ja punaselt siia postitusse tuua. Vanadel gravüüridel on ju selgesti näha, et Narva tähelinn asus mere kaldal. Olen sellest ka kirjutanud. Peavoolu ajalugu muidugi seda fakti ei tunnista, kuigi ma võin ajaloolasi üle külvata kõiksuguste infojupikestega, mis seda infot just kinnitavad. Ainult inimene, kes on programmeeritud ja hoiab oma toolist kümne küünega kinni, paneb käed silme ette ja laulab oma stamp-mantrat edasi nagu katkine gramofoniplaat. 

Pilt 1. Narva tähelinn on mere kaldal.

Ma ei tahaks siin blogis olevaid lugusid ümber jutustama hakata. Eks ajaloolased võivad ju öelda, et ülal olev gravüür on fantaasia ja vanasti armastati gravüüride tegemisel liialdada. Mis ma aga tähele olen pannud, on  see, et mu varasemalt maha hõigatud 30 meetrine veetaseme tõus on natukene liialdatud, sest simulatsioonikaart, millega ma proovisin sobitada olemasolevaid infokilde veetaseme tõusu kaartidesse, ei olnud kuigi täpne. Nüüd, kasutades täpsemaid kaarte, oli minu uurimuste kohaselt 17. sajandil maailma veetase 18 meetrit kõrgem tänapäevasest. See sama 18 meetrit tundub olevat suht õige number, sest paljud faktid kinnitavad seda.Narva oli sellisel juhul täpselt mere ääres.

Pilt 2. Üleujutse kaart Narva kohta, kui merevee tase on 18 meetrit kõrgem praegusest.

Pilt 3. Väljavõte 1907. aasta ajalehest. Meri ulatus Narvani.

Pilt 4. Üleujutse kaart Padise kohta, kui mereveetase on 18 meetrit kõrgem praegusest.

Padisest mitte väga kaugel asub Harju-Madise Mattiase kirik, mis kõrgub üksildasena Paldiski lahe äärsel rannaastangul 35 meetrit üle merepinna. Peavoolu ajaloo järgi asus see kirik mere kaldal. Hetkel on meri kirikust umbes 500meetri kaugusel. Teame veel ajaloost seda, et Tallinnas asuv Paks Margareeta torn asus mere ääres ja kui tõsta merevee taset täpselt 18 meetrit, siis asub Paks Margareeta mere ääres. Siin aga tuleb sisse üks väga suur anomaalia. Kui ennemalt asus Harju-Madise kirik mere ääres ja hetkel asub 35m üle merepinna, siis kuidas saab nüüd nii olla, et kui vaadata üleujutuse kaarti, siis klapib kiriku asukoht täpselt mere äärsega tõstes merevee taset 18 meetri võrra. See ongi praegu minu jaoks suur mõistatus. Kas tõesti maapind nii palju tõuseb või langeb mõnel pool või on meil aetud parajat udu selliset suurte geoloogiliste muudatuste kohta?

Pilt 5. Üleujutse kaart Harju-Madise kohta, kui merevee tase on 18 meetrit kõrgem praegusest.

Katsed veetaseme kaardi simulatsioonil näitavad üpris täpselt, et merevee tase oli kunagi 18 meetrit kõrgem kui tänapäeval. Ühest vanast ajalehest olen leidnud ajalooliselt väga tähtsa infokillu Peterburi kohta. Nimelt, enne (16. sajandil) kui Peeter I oma jala Noteburgi (nüüdne Peterburg) tõstis oli seal vee tase 17-18 meetrit üle mere pinna. Kas pole huvitav kokkusattumus? Kõik viitab sellele, et 16. sajandil oli meretase ajutiselt 18 meetrit üle praeguse meretaseme.

Pilt 6. Väljavõte rohkem kui 100 aastat vanast ajalehest. Mõni aasta enne Peterburgi asutamist kõik see maa, kus praegu linn seisab, 8 sülla (1 Venemaa süld= 2,13 meetrit ehk 17 meetrit) sügavuselt on vee all olnud.

Mis aga ei klapi on see, et selle veetõusu mudeli järgi (18 meetrit meri üle tänase taseme) jäävad Kuressaare, Pärnu ja Paldiski tähelinn täielikult vee alla. Samuti jääb täielikult vee alla Haapsalu, ainult Ungru loss Haapsalu kõrval jääb mere kaldale. Pakun välja teooria et peale suurt üleilmset veeõnnetust jäidki need linnad Eestis vee alla ja alles vee taandumisel kaevati need linnad osaliselt (esimesed korrused on seni välja kaevamata) muda alt välja nagu ka Peterburg.

Eesti rannajoon nägi veeõnnetuse lõppfaasis välja selline nagu all pool oleval kaardil.

Pilt 7. Eesti rannajoon, kui tõsta 18 meetrit veetaset.

Nüüd lisan siia mõned pildid, mis ma oma jalutuskäikudel olen ajaloo tarvis pildistanud. Jalutasin mina eile Haapsalus ringi ja hopsti promenaadi ligidal mehed kohe augus ajalugu uurimas. Pistsin minagi oma nina lahti kaevatud auku ja mis seal näha oli? Oli näha, et Haapsalu ei ole täielikult peale vee taandumist välja kaevatud. Ärge rääkige mulle jutte keldritest. Hooned jäid veeõnnetuse tõttu maa alla.

Mingi hoone varemed on maa alt välja kaevatud. Hoonel on kaarvõlv, mis jääb täielikult maa alla.

Hoone müürid lähevad sügavamale, kui lahti kaevatud on.

Ühel ilusal päeval jalutasin Tallinnas Kalamajas Valgevase tänaval ja nägin mina seal sellised toredaid paekivist hoonete varemeid.

Muidu varemad nagu varemed ikka, aga vaadake hoolega järgmiseid pilte. Mis on selle seina juures kummaline?

Need on vee erosiooni jäljed. Ma ei ole mitte kuskil näinud paekivist hoonetel nii tugevaid vee erosiooni jälgi. Erosioon ulatub kohati umbes 3-meetri kõrgusele maapinnast. Mina ei tea, mis selle hoonega juhtunud on, kuid kangesti tundub nii, et maja sellelt küljelt voolasid suured ja kõrged veejoad päris pika aja jooksul üpris suurel kiirusel läbi.

Ja viimaseks panen siia mõned pildid, mis läheb küll teemast välja, aga sel pole vahet, sest tegu on ajaloo ulmeblogiga ning iga pildi pärast ei tahaks uut teemat teha. Küsiks blogi lugejatelt mõned küsimused. Vastused jätke kommentaaridesse.

Miks oli Tallinna vanalinna kindlusemüür täis avasid või käike? Mingil ajal on kõik käigud kinni müüritud, kuid miks algselt oli kindluse müür käikudest läbi põimitud? Tõenäoliselt ei olnud tegu algselt füüsilise kindlusega vaenlase vastu kaitseks. Käigu avad on väikese kaldega taeva poole, seda tingib kaldu ehitatud müür, kuid mis on selle põhjus?

LÕPP

Tule meile puhkama ja sauna nii suvel kui talvel, nii toetad mu tegemisi. Saunamajakesega saad tutvuda siin. Parema hinna saan alati teha kontaktivormi kaudu. Olete oodatud ja aitäh teile sõbrad, kes Te sedasi toetate. Ainult koos on meil jõudu!