Ulmeblogi.: Napoleon oli Apollo?

Antiikaeg ei lõppenud mitte tuhandeid aastaid tagasi vaid umbes 200 aastat tagasi. Kuid millal see ajastu võis päriselt alguse saada ja milliseid tõuse ja langusi sellel perioodil oli, saame vaid kaudsete tõenditega ähmaselt tunnetada. Sellest perioodist on meile tänaseni säilinud suursugused ehitised üle suure ilma. Et ajalugu korralikult ära puterdada, tuli ajaloos tekitada sõdu ja kaost. Kindlasti aitasid tõelist ajalugu peita ka erinevad looduskatastroofid, tänu millele on pühitud suurel hulgal teadmisi inimeste mälust, mis anti edasi põlvest põlve. On hävinud raamatukogud, teadmised ja asemele on tulnud ainult rahvaste umbmäärased ja muinasjutulised legendid, millest võib siiski mingi osa tõest üles leida. Ja kogu seda kaost on osavalt ära kasutanud mördimehed, et pühkida teadmised ja haarata võim (ei tea kelle?) kätte. Kaldun arvama, et müürlased on kõigest etturid suuremas mängus, kuid võin ka eksida. Seepärast tuleb seda lugu (ja ka tervet blogi) võtta ulmeloona.

Napoleon Bonaparte (15.08.1769 – 05.05.1821)

Pilt 1: Vabamüürliku žesti tegev Napoleon (Royal Arch Mason – Master of the Second Veil).

Pilt 2: Vabamüürliku žesti tegev Napoleon (Royal Arch Mason – Master of the Second Veil).

Ei tahtnud üldse seda lugu vabamüürlastest kirjutada ega neid ka mitte siia loosse sisse tuua, aga kui mingit teemat uurid, siis lihtsalt on nii, et praktiliselt kõik „suurmehed“ olid massoonid või mördimehed (ei tee mina neil vahet, ega viitsigi seda teemat uurida). Praktiliselt kõike suuri imperaatoreid ja riigijuhte lähemas ajaloos on kujutatud piltidel sedasi, et üks käsi on põues (Stalinist on selles blogis juba „käsi põues“ pilt avaldatud). Prints Harry on samuti mitmeid kordi rahvale sedasi poseerinud.

Pilt 3 : The Master of the Second Veil tundemärk (ei hakanud tõlkima eesti keelde, äkki tõlgin veel valesti, tausta ka ei tea).

Pilt 4: Vabamüürlaste või massoonide kraadid.

Nagu ülemiselt pildilt näha võib, siis riigipead asetsevad küll kõige kõrgemas tulbas või kraadide klassis, kuid ei ole päris tipus. Tippu on veel 6-astet ronida. Kas nemad ongi hallid kardinalid, keda avalikkus ei tunne ja juhivad tegelikult kogu mängu? Las teised uurivad või kogunisti on juba välja uurinud, kas see on nii või mitte, aga kaudselt võib ju oletada. Nüüd siis teema juurde.

Napoleoni pole kunagi olnud! (All pool olev lõik on võetud 1924. aasta ajalehest).

Säärasest väljapaistvast isikust nagu seda oli ilmavõitja Napoleon Bonaparte, tekivad teadagi mitmesugused muinasjutud ja müüdid. Ehk meid küll temast lahutab vaevalt üks aastasada, on tema kohta tekkinud hulk fantastilisi jutte. Kõige pealt on olemas õige erinevaid tõendusi tema surma kohta, sest ei tahetud uskuda, et tema, oma võimiste poolest harilikust surelikust kõrgemal seistes, suri igapäise inimesena maovähi tõttu. Palju kirjutati juhtumusrikkast põgenemisest Helena saarelt ja sellest, et Napoleon pärast sõjas Vene vastu türklaste pool Hussein Pasha ehk Jussus Pasha nime all olevat võidelnud. Aga siiski on mõnel autoril ka hoopis vastupidine seisukoht, nimelt see, et Napoleoni ei olegi ülepea olnud, et ta on ainult allegooriline kuju. Eriti huvitavaid tõestusi selle kohta toob J. B. Peres omas raamatus „Miks Napoleon kunagi ei ole elanud, ehk suur eksitus, mille läbi on tekkinud lugematud vead 19. aastasaja ajaloos." See raamat ilmus 1807. a. ja on üle kümne aasta peale Napoleoni surma Berliinis juba teises trükis. Siin püütakse tõestada, et Napoleon muud ei ole, kui Päikese sümboolne kuju. Osavalt on leitud mitmed põhjendused, mida siin toome: Nimi Napoleon olevat väga sarnane päikesejumala Apollo (Prants. keeles Apollon) nimetusele, mis tähendab lõhkuja. Kreeka mütoloogia järele on Apollo ilmale tulnud Delosel, ühel saarel Vahemeres. Sellepärast loetakse Napoleoni sünnipaigaks ka üht Vahemere saart. Keisri ema nimetatakse Laetitia (Letizia), mis tähendab rõõmu, sellega taheti ära tähendada koidupuna, mis enne päikest taevaservale ilmudes tervet ilma rõõmuga täidab. Ka arvab autor Napoleoni ema nime Laetitia sarnanevat Apollo ema nimele Leto ehk Latona. Napoleonil oli kolm õde. Arvatavasti peavad need olema kolm graatsiat, mis olid Apollo õue ilustuses. Keisri neli venda tähendavad nelja aastaaega. Nagu Napoleonil, nii ka Apollol oli kaks naist. Kreeka muinasloo järele kuu ja egiptlaste järele maakera. Osa marssale tähendab ilmakaari. Suur mägede juhataja, kes lõunapoolseist maist võidukalt läbi ruttab, hakkab sest silmapilgust, kus ta liiga kaugele põhjapoole läheb, langema. Ta tuli idapoolt merest, et Prantsusmaa üle valitseda, kadus aga 12 valitsusaasta järele läänepoolsesse merre. 12 valitsusaastat ei ole aga muud, kui 12 tundi, mil Päike taevavõlvil on. Sellest peaks kõigile selge olema, et Napoleon ainult väljamõeldud kuju on, kes kunagi ei ole elanud.

Napoleoni nimi on väidetavalt sarnane Vana-Kreeka päikesejumala Apollo nimega - nimi arvatakse tegusõnast apollyô või apoleô, "hävitama" ("Napoleoni" algustäht N võiks olla tuletatud Kreeka eesliitest nè või nai, "tõeline"). Pérès tuletas nime Trooja sõja ajal aset leidnud sündmusest, kui Päike paistis ebahariliku jõuga, tappes paljud Kreeka sõdurid, kättemaksuks Agamemnonile, kes hõivas Apollo preestri Chrysese tütre Chryseise. Perekonnanime Bona parte ("hea osa") võib vaadelda kui dualistlikku vaadet heale või valgusele kui ühele äärmusele, kusjuures mala parte ("halb osa") on vastupidine, pimedus või põrgu.

Pilt 5: J. B. Peres „Miks Napoleon kunagi ei ole elanud, ehk suur eksitus, mille läbi on tekkinud lugematud vead 19. aastasaja ajaloos“ inglise keelne tõlge.

Pilt 6: Apollo ehk Apollon.

Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) (kreeka Ἀπόλλων) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle.

Jean-Baptiste Pérès (1752–1840)

Raamatu „Miks Napoleon kunagi ei ole elanud, ehk suur eksitus, mille läbi on tekkinud lugematud vead 19. aastasaja ajaloos“ (Historic and Other Doubts; or the Non-Existence of Napoleon Proved ) oli Jean-Baptiste Pérèsi (1752–1840) poolt kirjutatud prantsuse keelne raamat ja see kandis algselt pealkirja: Comme quoi Napoléon n'a jamais esoé ou Grand Erratum. Pérès oli Lyoni ülikooli matemaatika ja füüsika professor, hiljem valitsuse advokaat ja Ageni raamatukoguhoidja. Ametlik ajalugu väidab, et see raamat oli pilalugu, mis üritas vähendada sel ajal moes olnud pühakirja negatiivset ja ratsionaalset kriitikat humoorika viisi abil, kuidas Napoleon Bonaparte'i ajalugu saaks näidata iidse päikesemüüdi väljendusena. Lugu oli suunatud Charles François Dupuis'ele (1742–1809) ja tema mõjukale teosele Origine de tous les Cultes, ou la Réligion Universelle (1795), mis püüdis tõestada, et kõik religioonid olid võrdselt kehtivad ning põhinesid ühistel ja universaalsetel kujutustel ja maagilistel arvudel.