Seaduselaegas

 

Ma kunagi ei väida oma lugudes, et minu lood on absoluutselt tõesed. Ma fantaseerin, mõtlen ja proovin suurt pilti kokku panna ja uue info saabumisel või leidmisel ei jää vanasse kinni, proovides näha ja mõistatada meie eksisteerimise ilmingut ja tõelist ajalugu. Sest küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kohati tundubki nii, et üks ajaloo killuke sobib väga hästi ametliku ajaloo järgi, teine killuke aga alternatiivajaloo järgi, kuid päris kokku mõlemad puzzletükid ei sobitu, sest "midagi" on informatsioonist puudu.See lugu peaks kokku võtma ja punkti panema minu mõningatele eelnevatele lugudele ja minu arust juba OTSESELT ära tõestama, et elektrienergia oli vanasti tavaline ja tasuta kättesaadav kõigile. Meie ajaloost on proovitud oskuslikult infot ära kustutada ja asendada informatsiooniga, mis ka võib õige olla, kuid seda aega venitatakse väga pikaks ning midagi väga tähtsat jäetakse meile rääkimata. Siin loos tuleb juttu ka Piiblist, sest infot ei ole osatud või tahetud sellest raamatust täielikult ära peita. Nagu alternatiivajaloolased on välja pakkunud, siis vanad katedraalid ja võibolla ka meie oma Eesti kirikud olid kõik elektritehased, kust sai kogu oma elektrienergia terve küla. Suurtes linnades aga oli palju kirikuid, sest energiat poleks muidu kõikidesse kodudesse/tööstustesse ega tänavavalgustuse jaoks jätkunud.

 Seaduselaegas

Ametlik jutt või legend, mis on siit-sealt tekstidest üles otsitud ja isegi Roosiristlaste vanad tekstid (vabamüürlaste eelkäijad) ja Indiana Jonesi filmidki eksitavad kogu üldsust või pole osatud õigesti tõlgendada olemasolevat informatsiooni. Tänapäeval nuputatakse selle ümber, et mis asi see seaduselaegas võis olla? Seaduselaegas on jäänud läänes üheks kõige suuremaks mõistatuseks. Räägitakse nii Indiana Jonesi filmis kui paljudes raamatutes seaduselaeka üleloomulikust võimest ja surmavatest omadustest. Mis asi see seaduselaegas tegelikult oli ja kus asub see praegu? Seaduselaekaid oli antiikaja maailmas sama palju kui katedraale (antiikaeg võis eksisteerida kõigest 300-600 aastat tagasi). Kõige pealt, et aru saada, millest jutt hakkab olema, lisan siia mõned pildid vanadest gravüüridest, millel on kujutatud katedraale, kirikuid ja maju, mille tornides asetsevad mingid seadeldised, kuplid ja antennid. Paljude vanade „kirikute“ tornidel ei olnud üldse mingeid riste, osadel kindlasti olid ja need võisid tõepoolest etendada osa Jumala teenimisest, kuid paljud neist hoonetest, millel riste polnud, olid elektrijõujaamad.

Kirikutornis on risti asemel mingi teadmata seadeldis.

Maja katusel on kuplid ja mastid. Polegi mõtet neid pilte kommenteerida, sest selliseid pilte ja gravüüre on lugematu hulk, samuti võib väikeseid kupleid, mille küljes mingi antenn, kohata ka veel vanadel majadel tänapäeval.

Vanadest ajalehtes võib tihti leida kasulikku informatsiooni, mis võivad aidata kokku panna kasvõi natukenegi reaalset ja tegelikku ajalugu. Leidin väikese infokillu 1923. aasta ajalehest, tänu millele see lugu siin üldse alguse sai ja tänu millele sain ma ka vastuse küsimusele, et mis asi üldse oli seaduselaegas?

Kuidas olid seaduselaekad ja ohvrialtar ehitatud.

Et Mooses ja ülempreester Aaron elektrit tundsid ja seda oma kasuks tarvitada oskasid, on selge, kui jälgida piibli järgi ohvrialtari ja üldse selleaegse templi ehitust. Juba vanal ajal teati ja osati tähele panna seda, et templid, kirikud ja katedraalid olid tegelikult elektrijaamad.

Seaduselaegas (mida kirjeldab 2. Moos. r. 25 p. 10—22) oli suurepäraselt töötav aparaat, mis isegi meieaegsed elektrikondensaatorid varju jätab. Laegas sarnaneb Leideni pudelile ja oli kaetud isoleeriva kihiga ning seisis ühenduses templikatusel asuvate varrastega, mille läbi ta alati elektriga laetud oli.  No vot, seda oligi tarvis tõestada. Kunagi räägiti veel asjadest nii nagu need olid ja nii palju kui see inimestele teada oli. Tänapäeval ametlikest allikatest ei tule hiirepiuksugi sellise info kohta.

Elektrilaeng oli niivõrd kõva, et iga laeka puutuja silmapilk surma sai väljaarvatud Preestrid, kes olid varustatud Moosese käsul (2 Moos. r. 28 p. 35—43) kaitseriietega. Laeka saladus oli vist ainult Moosesel ja ülempreestril teada, sest Aaroni poegi, kes suitsetamispannidega laekaruumi läksid, tabas elektrilaeng surmavalt (3. Moos. r. 10 p. 1—2). Preestrid täitsid ainult pimedast peast Moosese ja ülempreestri Aaroni antud käske, kuna nad laeka salajõuga tutvustatud ei olnud. Kui laegast ühest kohast teise viia taheti (4. Moos. 4, 19 ja 20), siis kutsuti selleks Aaron, kes laeka salajõudu tundis. Jällegi tõendus, et ainult Mooses ja Aaron seaduslaekaga ümber käia mõistsid. Oma vastu mässama hakanud rahva karistamiseks tarvitas Mooses seaduslaeka jõudu, mida inimesed kui jumalavitsa koledasti kartsid (1. Sam. 5—7 p.). Peale Moosese surma satub seaduslaegas israeliitide ja vilistite (hiiglaste) kätte, kes tema hävitavat jõudu ei tundnud, ja seega neid tuhandete viisi hävitas. Viimaks viidi ta Abinadabi majja Eleasari hoole alla, kes seaduslaeka saladustega tuttav oli (1. Sam. 5—7 p.). Ohvrialtaril nagu Moosese keeld oletada laseb oli vist ka Leideni pudeli omadused (2. Moos. 28 p. 43). Ehitatud oli ta akaatsiapuust ja kuldplaadiga kaetud. Ohver, mis altarile pandi, süüdati elektrilaengu läbi põlema (1. Ajaraam. 21 p. 26). Ka suitsetamisaltaril leidus teiste parafiinide seas tärpentini, mis enesest gaase välja andes elektrisädeme plahvatama paneb (3. Moos. 9 p. 24). Ehitus, mida kirjeldatakse 1. Kunina. r. 7 p. 15—22 s., on väga sarnane piksevardale, millest arvata võib, et Mooses ka piksevarrast tundis. Ka 1. Ajaraam. 27 p. 26 s. on kirjeldus piksevarda tüübilisest vaskmaost, mille Mooses ridva otsa pani, et rahvast tuliste madude (pikse) eest kaitsta. Mitmele paistab ehk naljakas, kuidas võis Mooses õhuelektriga saavutada hiiglasuurt efekte. Kuid Palestiina selges õhus leidub õige ohtralt elektrit, mida Mooses oskas tarvitada. Ka võib olla, et tundis Mooses palju sügavamalt elektrijõu saladusi, kui mõni meie aja elektriteadlane. (Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 13, 3 aprill 1923).

Leidsin veel sama ajalehe sama aasta numbrist huvitava ülestähelduse ühelt teadlaselt, mis peaks näitama selgesti ära, et atmosfääris on peidus tohutu elektriressurss äikese ajal. Nagu eelpool olevast jutust nähtub, sisaldab meie atmosfäär alati suurtes kogustes elektrit, mida tänapäeva inimesed enam püüda ei oska.

Tulukesed lindude juures enne äikest. 

Hiljuti tegi loodusuurija Dr. Kirschmann Sylti saarel kajakate juures huvitava leiduse, ühel kuumal suveõhtul märkas ta, et umbes viiskümmend kajakat igakord enne müristamist hiiglasuurt kisa tõstsid. Kui pimedaks oli läinud, hakkasid üksikute lindude parvedes tulukesed välkuma. Lähemal uurimisel selgus, et tulukesed nende nokal, tiivaotstel ja sabas süttisid ning jälle kustusid. Iga äikse tulekul olid linnud väga erutatud ja rahunesid alles peale äikest, mille järele ka tulukesed kustusid. Heledad, violettpunased tulukesed süttisid elektrist, mis õhku enne äikest tekib. Sellega on ta põhjendatud rahvajutud lindudest, kes taevast tule ja välgu alla toovad.

LÕPP