Miks ei kasutanud eelmine tsivilisatsioon kõvakattega teid?

28.05.2021 jalutasin Tallinna vanalinnas. Päike küll paistis, aga ilm oli siiski külmavõitu nagu terve tänavune kevad. Tekitatud majanduskaosest olev linn oli üpris tühja võitu, kuid siiski nagu paistab juba lootusekiir ja inimesed hakkaksid jälle elama. Vaatan neid ilusaid kivimaju ja majade esimesi korruseid on poolenisti maa all. Eranditult kõik majad on vanalinnas poolenisti maa all. Oli ka üks auk seal maa sees majade vahel lahti kaevatud ja pistsin nina kohe sisse. Tuttav pilt. Esimene kiht on üle meetri liiva-kruusa-savisegune soga kiht, mis ajaloolaste väitel jääb 20. sajandist kuni u. 18-19 sajandini. Minu mäletamist mööda 20. ja 19. sajandi kiht tavaliselt arheolooge ei huvita, kaevatakse kopaga lahti ja asi ants. Võibolla üks mees saadetakse seda hunnikut labidaga läbi sonkima. Kuid vanalinnas võib olla teistmoodi ja songitakse kõik kihid läbi. 

Pildil olev must kiht on arheoloogide jaoks huvitav, see ongi see tõeline kultuurikiht, mis jääb 18. sajandisse ja allapoole. Olen ise kaevanud sellist kihti läbi, kui kunagi ühe treti muinsuskaitsjate ja arheoloogide järelevalve all kaevasin. See kiht koosnes peamiselt loomaluudest ja mõned potikillud jms sodi ka sekka. Ja peale seda kihti on puhas liiv. Võibolla sügavamal veel tuleb mingeid väga üksikuid setteid välja. Aga, kuhu ma tahtsingi jõuda: 

1. Kui kaevaksime nüüd vanalinna sinna musta kihini, siis oleksid esimeste korruste uksed (kui ikka on esimesed korrused?) jälle normaalsed ja poleks aknaid poolenisti maa all. 

2. Olen kaevanud ise ja näinud ka teistel objektidel, et selle "kultuurikihi" paksus on igal pool enam-vähem ühe paks, umbes 20-45cm. Ehk meie esiisad ei loopinud paarisaja aastaga prügi nii hullult aknast välja, et terved korrused mattusid. Linnas tekkis paarisaja aastaga (võibolla hoopis paarikümne?) ainult paarkümmend sentimeetrit kultuurikihti. Aknad oleksid paistnud. Peale 17. sajandit järsku viskas igasugust soga sisse, et aknad ja uksed nüüd poolenisti maa all on. Siin ongi peidus see miski saladus, nagu igal pool maailmas. 

3. Kolmas punkt on minu jaoks kõige põletavam. Oletame, et kui maailmas oligi kõrgelt arenenud tsivilisatsioon, kes püstitas võimsaid rajatisi üle ilma, siis miks ei ole kuskil kaevamistel praeguste munakiviteede alt välja tulnud uusi teid? Kõrgtsivilisatsioon ei saanud paterdada looma kontide peal ega ehitada. See kontide aeg näib olevat üks viletsuse aeg, midagi selles loos ei klapi. Kus on teed? (Kommentaar (12.01.2023): On leitud sügavalt pinaase alt ka kõvakattega teid. Üks selline tuli välja Otepäält. Allikas: vana ajaleht., kui meelde jääb, lisan siia tõestuse).

Rahustuseks lisan loo lõppu ühe pildi ühest hiiglakahurist kah. Nägin seda võimast metallist, mitte pronksist, jurakat sel samal jalutuskäigul. Oli teine kangi alla prügikastide kõrvale paigutatud. Selle juraka massi ei oska öelda, aga arvan, et kaalub vast ühe sõiduauto kanti kindlasti. Kahjuks ei olnud aega pikemalt uurida seda monstrumit ja pealegi astusin kahurit imetledes koerasita sisse. Jõudsin tähele panna, et kahuril puudus auk, kust püssirohi süüdatakse, aga võin ka eksida, sest tõesti ei jõudnud süveneda sellesse kahurisse.

LÕPP