Tähtkindlused ehk ...

Tähtkindluste  kohta on selles blogis vist päris mitu lugu ilmunud, kuid ma pole põhjalikumalt analüüsinud nende otstarvet. Tähtkindlustest on väga palju erinevaid variante ja tundub sedasi, et tüüpprojekti neil ehitistel polegi. Tundub vägisi sedasi, et iga ehitis on isemoodi ja ise mõõtudega, isegi tähekindluse nurgad võivad olla isesugused. Vaatasin seda allpool olevat pilti päris kaua (kolm järjestikust pilti on üks ja seesama tähtfort ehk tähtkindlus, kolmas on tähtforti asendiplaan). Kuskil veekogu kaldal siis korraga selline hoone? Mis võis olla selle hoone eesmärk? Ajaloolased väidavad, et see on sõjaväeline objekt, kaitseotstarbeline. Olgu, tõepoolest võib selline fort mingit kaitset pakkuda. Kuid pakun siiski oma varjandi ka, sest mulle ei tundu ajaloolaste varjant kuigi hea (ajaloolastele kindlasti ei meeldi jällegi minu arutluskäik). Paljudel tähtkindlustel on muldvallid kohe enne kivimüüri või siis muldvall, veekanal ja kivimüürid, nagu allpool oleval pildil. 

Miks on selline pisike tähtfort üldse sellisesse kohta ehitatud? 

Sinna mahub lahedalt sõdima võibolla kompanii suurune üksus (umbes 100-250 meest). Sõdida aga tuleb vahetustes. Palju mahub sinna moona tagavara ja miks üldse keegi peaks sinna sisse minema, et sealt lahingut vaenlase vastu pidada? See tundub ainult siis loogiline, kui sinna viidi ka kõik tähtsad mehed, nagu riigijuhid, keda pidi kaitsma, kuid pikas perspektiivis tundub see ikkagi surmkindel enesetapp olema. 

Esimene kaitsevöönd: Muldvallid.

Küsiksingi, et mida kaitsevad allpool pildil olevad muldvallid? Need on nii lauged, et seda saavad sõjamehed hõlpsalt ületada. Olen nõus, et kui tähtkindluses olevad sõjamehed annavad ükskõik mis relvadest tuld, siis need lauged muldvallid ei paku just palju varju vaenlasele, aga on samas ka väga lihtsalt ületatavad. Kahurid ja sõjamehed peaksid asetsema just selle tähtforti muldvallidel, mitte müüridel ega tähtkindluses. Miks nii arvan, sellest annab aimu järmine pilt.

Teine kaitsevöönd: Veetõke.

Aknad ja sissekäigud allpool veepiiri? Mis jama see selline on? Ülemisel pildil on näha, et ka muldvallis on sissekäik. See tähtfort oleks tunduvalt efektiivsem, kui veetõket veega ei täidetaks, sest siis oleks raskem müüre ületada. Aga kui veetõke oleks pilgeni vett täis, oleks üle müüride väga lihtne pääseda, sest muldvallide kõrgus ja kivimüüri kõrgus on samad, astu lihtsalt paadist kaldale. Muldvalli taha on samuti korralik kivimüür ehitatud, sellel on aga oma põhjus. See kanal ongi tegelikult mõeldud vee jaoks, aga seda teatud tingimustel.

Kolmas ja viimane kaitsevöönd: Kivimüür.

Nende ehitiste kivimüürid on ehitatud väga paksud ja on kõrged ning on väga tugevad. Vaadake kasvõi Tallinna Harjumäe müüri, mis on üks tähelinna nurkadest. Sinna on tõelised meistrid? ladunud tohututes tonnides suuri ja sirgeid kive nii kõrgusesse, paksusesse kui ka laiusesse.

Sellises kohas on sellise kaitserajatise otstarve täiesti mõttetu. Oletame, et vaenlane ründab ja tähtkindluses on kaitsel kompanii jagu sõdureid. Vaenlase dessant aga näiteks tuleb maale natukene kaugemalt, tähtkindluse tagant, jättes näiliselt tähtkindlust piirama või sinna ohutusse kaugusesse passima näiteks 100 meest ja tehes aegajalt väiksemaid petterünnakuid, et tähtkindluses olevad sõjamehed arvaksid, et neid tõeliselt rünnatakse. Tegelikult aga enamus maabunud sõjameestest läheb hoopis külasid sisemaale ründama.

Lisan korra kõige ülemise pildi uuesti siia. Vaadake tähelepanelikult seda ehitist. Pakun välja hüpoteesi, et tähtfortide ja tähelinnade puhul on tegemist hoopis tsunaamilõhkujatega. Pakun veel välja varjandi, et selleks neid nii tihedalt üle maailma ongi ehitatud, et iga tähelinn või -kindlus lõhub tsunaami ja võtab pikal veemüüril jõudu vähemaks, eriti kui tähtkindlusi on ehitatud väga tihedalt üle ilma. Muidugi tekib lugejal küsimus, et miks üle maailma, praktiliselt igasse riiki on ehitatud väga palju selliseid ehitisi, ka sisemaale, kuhu tsunaami ei tohiks ulatuda. Praktiliselt alati on tähtkindlused ehitatud mõne veekogu äärde, kas siis jõe, järve, mere või ookeani äärde. Eestist oli näiteks Paide võimas tähelinn (praegu on aimatavad ainult tähtkindluse vallid, mis moodustavad tervest tähelinnast ainult väikese osa). Paide ei ole justkui ehitatud veekogu äärde. Samas kaudsed vaatlused näitavad, et ka sealkandis võis kunagi veekogu olla, kuid see pole praegu selle loo teema. Aga teema juurde tagasi tulles, kui tegu on saarel oleva tähtkindlusega, siis ei ole vahet millisest küljest mõrtsuklaine tuleb, sest 360 kraadi ehitisest on kõik samasugune ja terve kompleks on kaitstud. Kindlasti oli olemas ka tsunaamihoiatussüsteem ja ümberkaudsete külade ja linnade inimesed jõudsid lähimasse tähelinna varjule minna (see jutt on muidugi ulme ja mina ei oska hetkel välja pakkuda, kuidas see hoiatussüsteem töötas). Tähtkindlused või tähelinnad olid riigis kõige turvalisemad paigad selle loodusõnnetuse korral. Seepärast neid hooneid ongi üle maailma nii tihedasti ehitatud. Keskmiselt iga 40-100 km tagant on üks tähtkindlus või kogunisti tähelinn.

Esimene kaitsevall ehk muldvall on ehitatud lauge sellel põhjusel, et täisnurga all ei peaks see vastu pidevatele tsunaamidele, samuti ei peaks lõpuks ka kivisein vastu ja tsunaami jõud raputaks ehitist väga tugevasti (alternatiivuurijad pakuvad välja teooria, et suuremad ja väiksemad veeuputused olid vanemal ajal päris sagedased). Kuid kui nüüd tsunaami põrkub kõigepealt lauge muldvalliga, siis tsunaami jõud raugeb, kuna veesein saab sellest kohast lõhutud. Kuid tsunaami ületab üpris hõlpsasti muldvalli ja veesein prantsatab kohe muldvalli taga olevasse tühimikku, mis lõhub tsunaami laine sellelt kohalt täielikult ja tähelinna nurgad võivad aidata suunata tähekindluse kõrvalt läbi pääsened veevalli sedasi, et see hakkab veevalli ennast lõhkuma, kui see sisemaa poole edasi rühib. Tähtkindluses aga võtab enamuse tsunaami jõust vastu maapind (tühja veekanali põhi), ning tähekindluse seinad peatavad tsunaami jõu täielikult. Kui oht on möödas, saab veekanalit ületada tavalise paadiga ja avada muldvalli pealt veekindel uks, mis tühjendab basseini kivimüüride ja muldvallide vahelt. Vesi aga voolab jälle veekogusse tagasi.

Lisan siia nüüd mõned pildid vanadest kaartidest (aastast 1575), millega näitan ära, et tähtkindlused ja tähelinnad ei ole sõjalised ehitised. Samas arvan, et neid kaarte on ka natukene manipuleeritud ja on proovitud meile just näidata nende kaitseotstarvet, kuid vigu tuleb ka kõige paremal manipuleerijal sisse.

Tähelinna kaitsenurkades, kus peaksid asuma kahurid, asuvad hoopis tuulikud ja seda aastal 1575, kui just alles olid ajaloolaste väitel üle terve euroopa tähtkindlused ja tähelinnad levima hakanud, sest tavalised kivimüürid kukkusid üpris ruttu kahurite tule all kokku. Aga vaata sunnikuid, nemad paigutavad tuulikuid hoopis tähelinnade kaitsenurkadesse. Tähekindluse nurgad ei pidavat tekitama pimedaid nurki erinevalt ümaratest bastionidest.

Lihtsalt ei ole loogiline, et ehitatakse ühe väikese saare peale kaks erinevat tähtforti täiesti üksteise lähestikku. Kas üks on siis vaenlase oma? Aga kui tegu on lainemurdjatega, siis on asjal hoopis teine jume. Kanal peabki kahe lainemurdja vahel olema, sest sealt vabaneb pinge.

Ei ole loogiline. Ees keskel on kaks väga imeliku kujuga tähtforti, muid ehitisi pole nende sisse veel jõutud ehitada.

Siin hea näide kaardi joonsitaja apsakast. Kaardi nimi võiks olla "Igaks juhuks anname omadele ka tuld"!

Tähelinna nurkades puuduvad kahurid. Mõnes nurgas on ehitised ja tornid, teistes pole üldse midagi.

Lahing. Selle kaardiga tahetakse näidata meile kui tõhusad on tähtkindlused. Vaenlasi on kordi rohkem, aga tähtfort on nii turvaline, et see ei lange iial. Ei tea kas neil on kokku lepitud enne lahingut, et merest tulev kanal on ainult omade jaoks ja vaenlane ei tohi sealt sisse tulla?

Mida või keda selline tähtfort kaitseb?

Ingolstadt. Siin on selgelt näha, et tähtfort on puhtalt tehnoloogiline ehitis. Vaata ka Neüburgi tähtkindlust. Tähtkindluse veepoolne osa on täielikult kaitseta. Pehmelt öeldes on taguots paljas. Aga kui nüüd võtta seda nii, et tsunaamioht on ainult alt poolt, siis loksub asi paika.

Tähelinna nurgas veel üks tähenurga elment. Milleks?

Viimase kolme pildiga lähen teemast natukene mööda. Ei ole ju iga pildi jaoks vaja hakata eraldi lugu tegema. Sellel pildil on üks kiriku moodi ehitis nimetatud Syoniks (Siion, ka Ziion). Mis linn on Siion? eks te kõik teate seda isegi. Ehitisel paistab Siionil olevat Tesla torn, ehk vabaenergia seadeldis, mis võis varustada suurt osa sellest linnast elektrienergiaga. Matrixi filmi teises osas, kus ülemjuhataja räägib Neoga ja nad lähevad koos Ziionis keldrikorrusele, kus on masinad ning ülemjuhataja ütleb, et need masinad töötavad ise, andes linnale vett, õhku, energiat ja kõike vajalikku, et linn saaks toimida. Sinna minnakse ainult siis, kui midagi on vaja remontida. Arvate, et Wahowski vennad mõtlesid selle filmi käsikirja omast tarkusest välja? Matrixi triloogias on väga palju infot asjadest nii nagu nad tegelikult on.

Sellel maakaardil tutvustatakse lisaks uuele geograafiale ka Uue Maailma linde. Types of the Birds of The New World. Tegu on 1856. aasta kaardiga. See on just see aeg, kui inimkond hakkas jälle jalgu alla saama peale järjekordset veeõnnetust.

Ja kõige viimane pilt on kahtlemata minu lemmik. Taamal paistab Tartu kivisilla triumfikaar oma täies hiilguses. Teine Triumfikaar jääb kahjuks peitu.

LÕPP