Võttis 40-aastat, et lõpetada esimene klass. Tegelikult toimib uus klass või süsteem juba mõnda aega minu jaoks, kuid alles nüüd tabasin selle ära. See toimib praegu lühidalt sedasi, et ma saan mõjutada teatud sorti väiksemaid sündmusi enda elus. Ennem juhtusid asjad mitteteadlikult. Näide: Mõtlesin ühel õhtul, et homme lähen metsa vanu turbavõtu kohtasid vaatama, et seal natuke mõtiskleda ja pildistada, kuna üks alternatiivajalooline probleem vajaks natukene uurimist. Ja hommikul nagu silmad lahti tegin, vaatan, telefonis oli Endomondo (liikumist mõõtev programm) ise-enesest juba ilusti ennast mulle avanud. Näide 2: Mingi aeg mõtlesin, et tahaks Matrixi filmi uuesti vaadata. Aeg-ajalt peaks häid asju ikka üle vaatama, sest mingid killud jõuavad kohale mitte ühe korraga. Ja järgmine päev oli film telekas. Sellised väiksemad mõtted, mis tekkisid ühel päeval ja täitusid nagu tellimise peale järgmisel päeval, neid tuli viimasel ajal lihtsalt liiga palju, et seda mitte tähele panna. Mõtlen millegi peale ja see juhtub. Kuid see toimib esialgu väiksemate asjadega ja mõtetega, mis on seotud kas minu arenguga või millegi heaga, mida ma tahaks. Põhimõtteliselt see võiks toimuda umbes nii nagu virtuaalreaalsuses. Näiteks sul tekib mõte, et sul on vaja muretseda omale mingi tarbeese, sa toksid oma soovi arvutisse või mõnda muusse nutiseadmesse (enam ei pea isegi toksima, nutiseade kuuleb ja võibolla mõistab käigult isegi) ja sa saad mingid esialgsed vastused. Kuid nüüd virtuaalreaalsus teab seda läbi "küpsiste" (cookies), et sul on seda vaja ja hakkab sulle seda igal võimalikul viisil pakkuma (näiteks facebooki reklaamid). Sama toimub ka meie füüsilises maailmas. Ei näe me neid küpsiseid ei virtuaalreaalsuses ega siinses reaalsuses, kuid nad on olemas. Keegi tark on öelnud, et me ise loome oma reaalsust. Nüüd tuleb seda taset testima hakata. Milline see tase on ja milline see välja hakkab nägema, eks see paistab tulevikus. Üks on kindel, siit tagasi kukkuda enam esimesse klassi ei saa, kuid areng võib seisma jääda, kui mitte sellega edasi tegeleda. Võibolla ei hakka algul üldse mitte midagi juhtuma ja jäävadki asjad nii nagu on. Ma arvan, et maailma ajaloo uurimine viis mu teise klassi ja arvan, et enam mul pole vaja seda sellisel kujul edasi uurida, sest see pole enam esmatähtis. See maailm siin on meie arengu polügoon (G.Aarma) ja tegelikult ei oma see lõpuks tähtsust, kes selle polügoni on ehitanud ja milline ta välja näeb. Võib-olla osad valavad mu peale nüüd tuld ja tõrva välja ja ütlevad, et on küll tähtis, kes meile selle vangla? siia lõid ja ma ei vaidlegi nende inimestega. Ühte ma ütlen, et asjad hakkavad juhtuma kõigi jaoks, kui olla pidevalt teemas, uurida, lugeda, tunda huvi ööl kui päeval, siis tulevad tulemused. Kunagi ma lugesin palju idamaiseid tekste (Tao õpetus, Linnart Mäll, Gunnar Aarma, Ingvar Villido, igasugused hiina mõistulood jne), kuulasin vastavasisulisi raadiosaateid (Hallo kosmos, Traditsiooni tarkus) olin teemas sees pidevalt, järjest. Oli tohutu huvi asja vastu. Selle õpetuse järgi on sellest maailmast pääsemine "Valgustumine." See tundub nii kauge ja kättesaamatu, et osade õpetuste järgi võib inimesel kuluda miljoneid elusid, et valgustumine (täielik arusaamine) saavutada. Kuid, et õpilased usku ei kaotaks ja ikka käiks antud teed edasi, siis saadetakse tõsiselt asjaga tegelejatele ka tunnusmärke, näitamaks, et see on päris ja see võib juhtuda kõigiga. Üks tunnusmärke on nn hetkeline valgustumine (Satori), mis juhtus ka minuga kahel korral. Budismi radadest läksid mu teed ikkagi kõrvale, kuid kui aega on, siis hiina luiske- ja mõistulugusid loen väga hea meelega. Tagasi minnes II klassi juurde, siis kuskilt nagu tuli info, et klasse on üldse kolm. Enamus inimesi sünnivad ja surevadki esimeses klassis (võib jääda mulje, et ma pean siin ennast paljudest paremaks, see on ekslik mulje). See jutustus siin on tegelikult nagu hane selga vesi. Igaüks peab ise tõuke või äratundmise saama, et just nii ongi. Selle jutuga siin tahan lihtsalt blogi lugejatele öelda, et ma blogi tegemist sellisel kujul ei lõpeta kindlasti ära, kui kuskil midagi näen ja reisin ja pean vajalikuks siin teada anda, siis ka annan. Kuid arvan, et nüüd tuleb hakata käima hoopis teisi teid, ja ma ei tea tegelikult milliseid. Võibolla saabub õnnis vaikus ja rahu :) (you wish) ning tuleb tegeleda mingi aeg hoopis maisete, igapäeva asjadega tõsisemalt.
Paljud teemad, mis mul uurimisel olid, kahjuks jäävadki uurimata, vähemalt esialgu. Nagu juba ütlesin, et lugusid teen võimalusel edasi, lemmikuks on ikka ehitised. Mul on arvutis mõned poolikud teemad, mis minu arust vajasid uurimist, kuid ma ise neid teemasid hetkel edasi ei uuri. Toon igast pooleliolevast loost ainult ühe killukese välja. Kui kellegil on huvi, saab teemat ise edasi uurida.
1. Franz Krull
2. Igasugust
3. Narva
4. Kaminiek, Poola (väljakaevatud linn).
5. Turvas (kui oli mudavool, kuidas siis sai turvas tekkida?).
6. Loomad vanadel gravüüridel (geenmuundatud ebaõnnestunud elukad ja muud elajad).
7. Tartaaria (eesti keeles puudub korralik ülevaade).
8. Rootsi lossid vanasti ja tänapäeval.
9. Vabamüürlus teise nurga alt.
10. Varssavi.
LÕPP
Esialgsed katsed näitavad, et võib ka niipidi olla, et soovid ei täitugi. Info tuleb alateadlikult väljast, kuna keegi on selle juba sinna pannud ja seda saab tajuda, ise arvates, et soov täitus. Liigume edasi.
VastaKustuta