10 märts 2019

Tina probleem pronksiajal


PRONKSIAEG JA TINA PROBLEEM

Millal oli pronksiaeg ja kuidas sel kaugel ajal inimesed oma igapäeva toimetusi toimetasid? Vikipeedia on abiks.

Umbes sedamoodi nägi elukorraldus välja sel ajal nagu all pool oleval pildil kujutatud.




Esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt (dateeritud 5.–6. aastatuhat eKr). Varajast metallurgilist tegevust on leitud ka Portugali, Hispaania ja Suurbritannia (Stonehenge) aladelt (3. aastatuhat eKr). Hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema, näiteks egiptlaste tapariistad olid tehtud meteoriitrauast (~ 3500 aastat eKr). 3500 aastat eKr algas pronksiaeg, sest tina ja vaske õpiti tegema sulamiks (pronks), mis oli paremate omadustega materjal tööriistade jm valmistamiseks. 1200 a eKr algas rauaaeg. Raua valmistamine maagist oli aga oluliselt keerukam.

Pronksiaeg on aeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Pronksiaja inimesed miskist metallist mingeid esemed valamas



Eri piirkondades dateeritakse pronksiaja kestus erinevalt. See algas, kui tähtsaima tööriistamaterjalina tuli kasutusele pronks. Ajastu lõpp paigutatakse aga perioodi, kus raud hakkas oma tähtsuselt pronksi ületama.

Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg).

Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal levis surnute põletamine.

Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik.


Pronksiaeg Euroopas



Pronksiaeg Euroopas algas u 2000–1500 eKr ja kestis kuni vahemikuni 600–500 eKr. Sellel ajastul valmistati terariistad, s.h sõja- ja tarberiistad vasest või vase ja mõne muu, eriti inglistina segust (pronksist). 

Eesti ala vanimate pronksist (vase ja inglistina sulam) esemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest leitud sirpi, mille valmistamisaeg paigutatakse vahemikku 2000–1770 eKr. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki.

Pronks on vase ja tina sulam, sisaldades umbes 90% vaske ja 10% tina. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20% tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema tugev, elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10% tina.

Pronksist putkkirved. Taolisi kirveid hoiti peos.


Vask


Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad.

Malahhiit



Vaskraha



Pronksi valmistamine pronksiaja tingimustes ajaloolaste vaatepunktist

Kui vaadata youtubeis olevaid videosid, kuidas pronksi vanasti tehti, siis need eksperimentaalajaloolased seletavad meile ilusasti, kuidas malahhiidist kilde välja lüüa ja seda kivipuru mõnda savist vormi pannes lõkkel kuumutatakse ning lõkkele peale puhudes saab vajaliku kuumuse, et vask välja sulaks. Ja siis polegi muud kui lisada vasele näpuotsatäis tina piltlikult öeldes, ja see omavahel kokku sulatada ja nii saabki pronksi. Miks need eksperimentaalajaloolased aga tina ei proovi teha? Vastan siis ise, et see ei ole võimalik, nad ainult jutustavad, kuidas seda saadi vanasti, aga järgi tegema lõkkel ei kipu keegi. Video eksperimentaalajaloolasest, kes pronksi valmistab (link). Prooviks keegi kasvõi midagi ilusat valada, mida silmal ilus vaadata, aga ei saada hakkama vist nendes savist vormides välitingimustes.

Teadaolevad tina leiukohad vanal ajal



Tina

Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2).


Kassiteriit (SnO2) oli iidsetel aegadel tõenäoliselt tina algallikas. Teised tinamaakide vormid on vähem rikkalikud sulfiidid, nagu stanniit, mis aga vajavad juba palju keerulisemat töötlemiseprotsessi, et maagist puhast tina kätte saada. Kassiteerit on tavaliselt must või üldjuhul tumedat värvi ning neid lademeid on jõekaldades lihtne näha.

Kassiteriidi leiukohad on Malaisias, Tais, Indoneesias, Somaalias, Venemaal, Rwandas, Austraalias, Boliivias, Mehhikos, Kongo DV-s, Hiinas, Brasiilias

Tinast kuulid


Lühidalt öeldes, käib tina tegemine nii. Tinamaak tuleks kuumutada umbes 2600 kraadini (pronksiaja inimestel ei olnud sellist temperatuuri mitte kuskilt võtta), et maak keema läheks. Samal ajal on vaja maagi oksiidist eraldada hapnik (ei tea kuidas tollel ajal sellega hakkama saadi). Maaki saab keema ajada õpetuse järgi, ka umbes 1400 C juures, kuid siis on vaja tekitada vaakum (see pole mingi probleem tolle aja inimeste jaoks). Aga tegelikult näeb see protsess ikka kordi keerulisem välja, kui ma siin lühidalt kirjeldasin. Kes tahab, saab ise lugeda (link) või siit (link) (inglise keelsed allikad).

Mõned teadjad väidavad, et pronksiaeg ei saanud eelneda rauaajale, sest tina ei saa toota ilma raudanumateta.

Tina probleem pronksiajal on ka teada mõnedele teadlastele:

The Problem of Tin in the Ancient World (link)



Kahjuks mina ei saa seda 1971. aastal ilmunud artiklit lugeda, kuna selle lugemise eest küsitakse palju raha.

Tundub nii, et pronksiaja inimesed ei olnud võimelised kassiteriidist tina valmistama, kuna neil polnud lihtsalt sellist tehnoloogiat ja kui oleks olnudki, siis kust võeti teadmised antud protsessi läbi viimiseks?

Vana pronksist kann


Pronksist kirved, odaots ja odaotsa valuvorm

 
LÕPP 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar