Tartu ajalugu

Sai natuke uuritud seda nõuka-ajal (1980) kirjutatud raamatut Tartu ajaloo kohta. Eks siin suures osas kindlasti ajalugu, mida tunnistavad ka tänapäeva ajaloolased. Kindlasti on seda raamatut kirjutatud nii, et vene tsaarid on head jne ega pole kunagi kellegile kurja teinud, kuid aga kes oskab ridade vahelt lugeda, see leiab ka infot ka taolistest nõukaaegsetest raamatutest. Vabandust juba ette ära kui teemad natukene hüppavad ühelt kohalt teisele.
Alustaksin hoopiski kõige lõpust ehk valikkirjandusest. Palju infot on tulnud Lenini ja Marxi ja Engelsi sulest - nõuka värk. Ja enamus kirjandust, mida on kasutatud, pärineb 20. sajandi algusest ja keskpaigast. Kuid on ka kasutatud vanemaid allikaid nagu Russowi jm kroonikaid (mõned näited allpool). Samas need 20. sajandi alguse allikad peaksid pärinema veel omakorda mingisugustel vanematel allikatel, kuid kes seda nii täpselt teab. Kui vaadata World Digital Library kodulehte (Link) siis miskisugused inimesed on kõikide riikide ajaloo kokkukirjutanud 1920ndate paiku. Arvan, et väga palju meie ajalugu on tõepähe just nendest allikatest võetud. Näiteks lingil oleva raamatu "Kuramaa, Liivimaa ja Eestimaa" (link) autor on keegi  Prothero Georg Walter, 1848-1922. Sama isik on veel väga paljude teiste maade raamatute autor (link). Ta oli Inglise ajaloolane Royal Historical Society. Aga need ajaloo raamatud ja see mees ja tema teosed vajaks ilmselt eraldi teemat.

Lugedes seda raamatut siis tundub nagu ajaloolased teavad ikka kõiki asju ja detaile 13. sajandist alates kuni käesoleva ajani välja. Aga suht raamatu algusest saame lugeda, et nad tegelikult mitte tuhkagi ei tea. Kas Tartu ajalugu (üleüldse kogu ajalugu) on siis suuremalt osalt väljamõeldis ja lihtsalt avaldavad arvamust?

VANEMAST AJALOOST

Nagu allpool näha siis on säilinud ainult 6 sajandi jooksul (1030 aastast kuni 1630 aastani) üksikuid kasinaid andmeid, aga terve raamat on igasugu andmeid ja fakte (muinaslugusi? fantaasiat?) täis.
Ajaloolased väidavad et antud perioodi ajalugu tugineb ainult arheoloogilistele andmetele st muinasleidudele. Olgu, oletame siis nii.

Mida me küll ilma  Liivimaa Henrikuta peale hakkaks? Liivima kroonika vääriks omaette lugu.

Seda on hea teada, et ajaloolased on kihte kuni 6 meetri sügavuselt uurinud. Arheloogid ju ekskavaatoreid ei kasuta, ikka käsitsi kaevatakse.

Aastal 500 umbes oldi Eestis nii arenenud, et kõige kõvem tööriist oli naaskel.

Tuleb välja, et naaskliga ja luunõelaga tehti siiski kõik tööd ära kuni  11. sajandini.

Tartu linnaks kuulutamine

Vahepeal natukene pilti kah. Tähelinna kontuur on näha. Tähelinn (tähtfort) või siis bastionid aga ehitati ju natukene hiljem. Sellest allpool. Kuidas siis ajaloolased seda ei näe, et tähtforti kontuurid olid juba enne olemas kui see seal olla tohiks. Alati võib tegelikult asju ju ajas muutuva ajaloo kaela ajada.

Võrdluseks tänapäevane maastikupilt Tartu tähtfortist (Allikas Maaamet)

Tartu 15. sajandil. Siin on näha mõni tähelinna element. Burgundia rüütel, kange matkamees, olla Tartut 1413 aastal kirjeldanud nii: Tartu on väga ilus ja kõvasti kindlustatud linn. Moskva metropoliit Isidor kirjeldas aga 1437 aastal Tartut nii- seal on palju rahvast, Tartu on suur, kivist majad on seal väga ilusad, nii et meie kes polnud näinud, imestasime väga, ka kirikuid oli seal palju.

Kivilinnus rajati13 sajandil. Naaskli ja kirvestega jätkuvalt aeti läbi tol perioodil.

Saarlased on natukene sõjakunsti alaseid teadmisi Tartusse toonud. Hää seegi.

Veel ntuke juttu arheoloogilistest leidudest piirkonnas. Jätkuvalt oldi koopainimestest mõnevõrra paremas seisus.

Ohohoo, 3,5 meetri paksune kultuurikiht. Küll oldi ikka räpakad. Njaa, kui sügavalt ikka peab kaevama, et leida 1000 aastat vanu esemeid.

Drenaaži osati aga juba ehitada.

HANSALINNANA XIII SAJANDIST LIIVI SÕJANI

Vot seda infokildu olen otsinud kaua. Tartu oli Hansalinn, sest merega oli tõepoolest ühendus olemas Pärnu kaudu st Läänemerest sai laevatada 13. sajandil kuni venemaale välja.

Veetee olemasolu Pärnust Tallinnani kinnitavad ka kõik vanemad kaardid (vanemad kui 18 sajand).

Korraga on ajalukku tekkinud suurtükid. Kiviheitemasinad on põõsasse visatud.

Suurtükke saadi välismaalt, aga Tallinnaski oli suurtüki valaja olemas (jutt käib 16. sajandist).

16. sajandil võis juba olla sillutatuid tänavaid ja tänavad kästi puhtad hoida.

Venemaalt saadi rauakaupa: adrad, naelad, teras, plekk ja kirved. Olid olemas ka juba käsitöömeistrid, rätsepad, kullasepad, kivi- ja müürsepad, sepad, kingsepad, puusepad, köösnerid, pagarid, püttsepad, sadulsepad, maalrid, tislerid, klaasepad, puunikerdajad, mööbelsepad, lukkusepad, mõõgasepad, hõbesepad, saagijad, kannuvalajad, pottsepad, värvalid, orelitegijad, kalevisäärijad, suurtükivalajajad, kellavalajad jm käsitöömeistrid. Muidugi olid ka olemas arstid habemeajajad, saiategijad jms ametite esindajad. Kuid see ei ole hetkel oluline.

Allpool saab lugeda kultuuri tekkeloo kohta.

16. sajandil oli väidetavalt Tartu turuplatsil mingi algne tänavavalgustuse süsteem.

Keskaja lõpus Tartus puuosmikuid praktiliselt ei olnud. Ja majad olid ilusad. Kuidas neid ehitati ja kes? Sellest juttu ei ole kuskil, lihtsalt räägitakse intensiivsest ehitustegevusest.

Kindlustusvööndi ehitamisel kasutati telliseid ja põllukive. Kuskilt sai lugeda, et telliseid toodi Tartusse venemaalt.

LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI

Ülemisel pildil on tulekivilukuga püssi päraosa Liivi sõja päevilt. Püss sisaldab keermega poldi laadset eset. Kuulsin kunagi ühelt sepalt, et keermeid valati tollel ajal, aga siin raamatus öeldakse, et keermeid juba keerati rauda. Alumisel pildid näeme igas suuruses müstilisi suurtüki kuule. Kas vastavate kaliibritega suurtükid ka ikka olid olemas? Sooviks väga teada, kuidas neid kuule tehti. Kas puhas füüsiline töö meislitega?

Puuturg ja Venemaa keisrinna kingitus Tartule- sild.

Ja sillal on triumfikaared, mis võibolla pole küll nii uhked kui Rooma, Pariisi ja Stockholmi triumfikaared. Kuid stiil on täpselt samasugune. Tagapool oleva maja esimene korruse akendeni ulatub kultuurikiht. Kivisild ehitati 1776-1784 (J.C Siegfrieden ja J. R Zaklowski).

Milliseid müüre parandati, kas tähelinna?

Tundub, et plekk oli siis veel kallis, kuigi plekksepad ja igasugu meistrid olid ammuilma olemas. Võibolla oli nahast pangi mugavam kasutada? Sel aal, siis enam puitmaju ei lubatud ehitada, kuna tulekahjud olid liiga sagedased.

Veeteed 17. sajandil väidetavalt Tartu ja Pärnu vahel ei kasutatud, kuid võimekus oli olemas ja kaaluti jõgede süvendamist, kuid reaalsuseks see enam ei saanud kunagi, väidetavalt seoses raha puudumisega.

Huvitav on see, et nüüd neil on pärimus, et kunagi olla Pärnu ja Tartu vahel veetee olemas olnud. Kui tollel ajal oli pärimus, siis mille alusel nad seda täna väidavad? Mingeid konkreetseid fakte ei ole võimalik välja lugeda kuskilt v.a see, et Tartu oli Hansalinn (Hansalinn =mereühendusega linn?) ja vanadel kaartidel lausa rõhutatakse selda, et jõgi kulges Pärnust läbi Viljandi Võrtsjärve.

Maameti reljeefkaardilt on hästi näha jõesäng, kus kunagi voolasid võimsad veed, tänapäeval ainult väiksed jõenired.

Mesitriks saamise lõputööna pidi sepp valmistama üsna primitiivseid asju. Küll tahaks teada, mida pidid meistritööna valmistama peensepad ja kullasepad.

Tartust sai ülikooli linn

Ülikoolis tuli käia 9 aastat, millest 6-aastat tuli õppida filosoofiat. Huvitav, kas olid nii tohutu suured raamatukogud ja kooli lõppedes võis peast ükskõik mis filosoofide mõttevälgatusi tsiteerida?

Praegune ülikooli peahoone on ehitatud väidetavalt 1804-1809. Hoones möllas tulekahju 1965. aastal. 

Nii saavad ajaloolased seletada kinnimüüritud aknaid ja uksi. Kas 1690. aastal tegeleti tähtfordi ehitusega juba või see oli varem olemas või siiski ehitati hoopis hiljem?

KREISI- JA ÜLIKOOLILINNANA XIX SAJANDI KESKPAIGANI

Nõukogudelik nägemus Peeter 1 ajast Eestis. Samuti saame teada, et äsja asustati Peterburi.

Millal siis tähelinn rajati, kas 1763-1767? Naissaare Miiduranna ja ka Paljassaare tähekindlused Tallinna lahe kaitseks olid rajatud väidetavalt Peeter 1 ajal 1721 aasta paiku.

Linn põles suures osas 18. sajandil maha, mis sest, et seal olid enamuses kivimajad.

Ei tasu Tartust otsida vanemaid maju kui 300 aastat.

Natuke taustateadmisi.

Kuuest müürsepast  ja 19 sellist ja õpipoisist Tartu jaoks oli tollel ajal enam kui küllalt. Samuti on väheusutav, et need müürsepad rohkem nagu töödejuhatajad olid ja kasutati talupoegi majade ehitusel. Kui ikka enne müüri ladunud pole, siis need müürid ei püsi kaua. Kui kaua selline 25 meheline brigaad ühte korraliku koloniaalstiilis maja müüre laoks, lisaks veel bastionid ja muud kindlustused ja linnamüürid. Aga peame uskuma neid andmeid, ju siis olid väga kiired mehed ja kiva oli ka kohe võtta.

1714. aastal peale seda kui Peeter 1 oli eestlased väidetavalt peaaegu maamunalt pühkinud, mitu müürseppa siis linnas oli?

Vähem kui 300 aastat tagasi oli Tartusse alles jäänud ainult 8 kivimaja. Aga müürsepad juba sügasid käsi, et maju ehitada ja bastione.

1825. aastal oli müürseppi juba märksa rohkem- 127.

1781. aastal alles asustati Tartu kanti suurem tellise ettevõte. Enne seda toodi telliseid hobustega ja lotjadega venemaalt ja mujalt. Tööstus üleüldse oli lapsekingades.

1838. aasta asutati esimene aurujõul töötav vabrik.

Natukene pilte kah.
Ebaühtlase paksusega kultuurikihi alla mattunud majad.

Küll on tore äri, mille akendest saab maa asukate ja mullamuttide toimetusi samaaegselt vaadata.

Muinasteaduste muuseum. Mul on paar juttu veel tegemisel. Järgmisena äkki võtangi skulptuurid ja kujud ette. Tahaksin väga teada, kuidas neid kujusid tehakse.

Esinduslik hoone. Kus peaportaal on? Küljel? Tundub nagu oleks maja esikülg algselt olnud. Peauks kultuurikihi all?

Kaua ootasin, aga ära tuli. Bravo! Tähelinn rajati ametliku ajaloo käsitluse kohaselt XVII sajandi lõpul. Ja päris valmis seda ei saadud kunagi.

Tartu 18 sajandil. Kiitus müürseppadele.

Polnudki mingeid kolonisaatoreid ega koloniaalstiili? Võeti lihtsalt snitti antiik kunstist? Ja nii kogu maailmas?

J.H.B. Walter, J.W. Krausel jt. kes nad olid? Ei ole aega lihtsalt kõike uurida, aga pakun pimesi et  mördimehed.

Muudkui tegeleti matkimisega. Mis tänapäevalgi teisiti on?

Lõpetuseks veel mõned fotod Tartust.

Kanalisatsiooniehitus linnas on alati huvitav.
Alumisel pildil oleva apteegi akendest on uks saanud.

Vat see on huvitav pilt. Ülemine pildi kohta öeldakse, et mulla vedamine ujula ehitusel ja alumise pildi kohta öeldakse- Mulla tööd Tähtveres.

LÕPP