Kes tõmbavad niite ja petavad kogu maailma - salaprotokollid (Maailmavalitsuse triloogia II-osa)

Sissejuhatus tuleb lühike, sest see teema on tegelikult kolme osaline ja see on sellest triloogiast teine jutt. Kui loete läbi kõik kolm osa, siis peaksite kõigest aru saama, Tegu ei ole mitte millegi uuega, kõik on avalik, mitte midagi ei varjata meie eest, erinevad uurijad on teinud videosid, kirjutanud raamatuid nendest teemadest, kuid hetkel on see eriti aktuaalne, sest me peame suutma inimestena lõpuks näha sügavale paksu kardina taha. Kõik käpiknukud, kõik rahaahned võimurid, kõik psühhopaadid ja kõikide kurjade tegelaste tegevus peab saama avalikuks, ainult nii me saame inimkonnana VABADE INIMESTENA jätkata. Me ei ole veel võitlust kaotanud, mul on usk, et me suudame seda! Ütlen kohe ära, et kui te loete selles loos kuskil sõna juut, siis tegelikult siin ei ole mõeldud juuti. Mina austan kõiki rahvaid, usundeid, mõttevabadusi, aga ometi on siin maailmas veel keegi, kellel on inimestega hoopis muud plaanid. Piiblis öeldakse nende vandeseltslaste kohta umbes nii, et nad nimetavad ennast juutideks, kuid ei ole seda mitte.. Olgu veel öeldud, et all pool olev tekst on kõik avalik ja kopeeritud vanast ajalehest. 

 

Panen siia kaks väljavõtet Piiblist, Johanesse 8:44 Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. Johannese ilmutus 3:9 Ennäe, ma annan saatana sünagoogist mõned, kes nimetavad endid juutideks, kuid ei ole seda, vaid valetavad. Ennäe, ma teen, et nad tulevad ja kummardavad sinu jalge ette ning saavad aru, et mina olen sind armastanud.

Kuidas kutsuda seda kurjust, seda 300 inimest või perekonda, kes ennast juutideks nimetavad, kuid tegelikult ei ole seda mitte vaid on saatana sünagoog. Kuidas võiks neid inimesi nimetada või kas nad üldse on inimesed? Selle loo lõpetan viimase pildiga, mis kujutab selle kurjuse jumalat, kes pole mingi jumal vaid on kurat ise. Kuidas me saaksime jagu sellest kurjusest või kas on üldse määratud meil võitu saama inimestena saatana üle? Kolmandas ehk viimases osas tuleb juttu vabamüürlastest...

 LÕPP

Kas loogika petab? Kosmos

Kosmose teemasid olen siin blogis päris mitmel korral analüüsinud, kuid olen seni piirdunud lähikosmosega nagu näiteks maa atmosfääri temperatuur ja maa kaaslane - kuu. Nüüd hakkas mind kummitama süvakosmos. Ütlen kohe ära, et kasutan analüüsi tegemisel ainult talupoja loogikat ja ei mingit keerulist matemaatikat. Koolis, filmides ja teaduses räägitakse meile kosmosest viisil, et me me ei aduks ega hoomaks selle mõõtmeid. Mul on aga kuri kahtlus, et neid fantastilisi jutte ja veel fantastilisemaid muinasjutulisi pilte kosmosest, proovitakse panna just sellisesse raamidesse, et me jääks seda juttu suu ammuli kuulama/vaatama ja ei oskaks hiljem oma peaga edasi mõelda ning küsimusi küsida. Aga näe, osad inimesed ikka küsivad küsimusi küll, olgu need nii lollid kui tahes. On ju mõnel pool öeldud, et küsimused peavadki lollid olema ja kastist välja, kuid sellised küsimused tõmbavad tavaliselt küsimustele vastajaid õhku ahmima ja egas sealt rohkem midagi ei tule, kuna teadmised ja oma peaga mõtlemine lõppes enne ära. Ütlen kohe ära, et ka minu talupojalik analüüs võib olla täiesti metsas, sest  igakord pole ka mul kõik lähteandmed teada, kuid kosmose teemadel tundub küll nii, et lähteandmed, mida teadlased meile jagavad, saab analüüsida talupoja tarkusega üpris hästi. Pealegi saab analüüsil kasutada ka enda kogetud ja nähtud infot. Vaata näiteks kuu teemat siit või siis veel parem näide on meie atmosfääri temperatuuri lugu. Kas saab eksida nendel teemadel? Alati saab, sest silm võib petta, kuid siin jälle ulatab meie teadus abikäe. Kas olete kuulnud kvantteooriast, kus absoluutne valgusekiirus ei kehti? Mu meelest on isegi osad teadlased välja pakkunud teooria, et ilmaruum on hoopis hologramm. Kui ma nüüd ei eksi, siis isegi kuulus Tesla auto kosmosesse lennutaja on seda öelnud. Miks see miljardär pidi seda ütlema? Kas mitte sellepärast, et kosmost sellisel kujul nagu meile väidetakse, ei olegi olemas? Mina ei tea kuidas teadlased omi katseid teevad, aga kvantteeooria kohta on öeldud sedasi, andke andeks kui milleski eksin või valesti mäletan, et kui viia mingid kaks identset osakest teineteisest väga-väga kaugele ja anda ühele osakesele spinn, siis samal ajal saab ka teine osake samasuguse spinni. Mis jõud aga seda tekitab ja miks see jõud ja kiirus ei allu E=MC2? Olgu, nüüd näidete juurde, mis mind panevad kahtlema sellises kosmoses nagu meile koolis on räägitud. Olgu veel öeldud, et kasutan näidetes jälle vanades ajalehtedes olevat informatsiooni. Te võite arvata, et vanasti ei teatudki midagi, kuid 1930-1940 matemaatika ja algandmed on peaaegu samad, mis tänapäeval kosmose kohta. Midagi vast on tänapäeval muidugi rohkem "välja uuritud," näiteks, et meie galaktikas on sadu miljardeid tähti, siis aga arvati, et on 30-40 miljardit tähte.

Meile lähimad tähed on Proxima Centauri ja Alpha Centauri A ja B. Need on Maale kõige lähemal olevad tähed, kaugusega 4,24 valgusaastat.

Inimene, kellel on nägemine enam-vähem korras, näeb selgel ööl umbes 5000 tähte. Ei ole viitsinud ise üle lugeda, aga siin tuleks uskuda neid.

All pool oleval pildil on tsentris kujutatud meie päikest ja selle ümber 50 lähimat tähte. Need 50 tähte asuvad meist umbes 4-70 valgusaasta kaugusel.

Järelikult ülejäänud palja silmaga nähtavad 4950 tähte asuvad kordi kaugemal. Siin muidugi tuleb mängu ka tähtede suurused ja heledused, kuid sel teemal ma praegu ei peatuks ja võtaksi vaatluse alla meile kõige lähemal oleva kolmik-tähesüsteemi Alpha Centauri, mis palja silmaga paistab taevas meile ühe tähena. Selle süsteemi tähed on umbes päikese mõõtu ja päikese klassi tähed v.a Proxima Centauri. Meie Linnuteel ongi keskimiselt iga üksiku tähe kaugus järgmisest üksikust tähest 4-5 valgusaastat.

Nüüd katsun teile kuidagi seletama hakata seda talupoja loogikat, millest mina lähtun. Kõigepealt katsun teile silme ette manada nende tähtede kauguse emakesest Maast. Koolis me õpimegi ainult mingeid numbreid ja arvusid, mis meile tegelikult mitte midagi ei ütle ja me ei suudagi ega vaevugi neid suuri vahemaid omale ette kujutama. Sõit Centauri tähesüsteemi juurde kestaks umbes 70 tuhat milonit aastat (oli ikka keelekasutus vanasti või on mul midagi sassi läinud?), kui me läheksime sinna rongiga, mille kiirus on 60km/h.

Aga õnneks on proovinud meile mõned teadlased neid andmeid ka teistpidi söödavaks teha, et me natukenegi saaksime aru, et mida meile öelda tahetakse ja et me natukenegi mõtleksime. Kirjutan all pildil oleva teksti siia ladina tähtedesse ümber: Üldiselt on väga iseloomustav astronoom Koboldi võrdlus. Ta ütleb: "Kui kujutleda, et päikesed on nii väikesed kui nööpnõela pead ja kaugus nende vahel suhteliselt sama võrra vähendatud, siis asuks siiski üks nööpnõel teisest 65 kilomeetri kaugusel." 

Nüüd kasutan mina oma mõistust ja ka natukene teaduslikke andmeid ja saan, et neid 5000 tähte ei ole võimalik palja silmaga näha, kuid millegipärast seal taevas meile mingid valgustäpid vastu säravad. Mis need on? Olgu, õigustatud küsimus oleks, et ma ei võta praegu arvesse väga tähtsat komponenti nagu tähtede keskmine heledus. Kasutan siin jälle talupoja tarkust ja teadlaste andmeid. Kuigi me palja silmaga päikest päevasel ajal vaadata ei saa, saaksime me päikest vaadata ilma päikeseprillideta juba planeet Marsil. Jupiteri juures paistab päike juba praktiliselt tavalise taevatähena. Nüüd aga tooksin siia ühe võrdluse Jupiteri ja päikese kaugusest. Kui päike vähendada jälle nööpnõela pea suuruseks, siis oleks suur nööpnõela pea (päike) väikesest nööpnõela peast (Jupiter) umbes 50 meetri kaugusel. Kas lõi lambi põlema? Paneme nüüd heledalt kiirgava nööpnõela pea 65 km kaugusele ehk piltlikult öeldes näiteks Tallinnasse ja ise sõidaksime Rapla taha, siis nüüd me peaksime seda tulukest nägema ööpimeduses täitsa vabalt. Jah, seletan veel korra, 50 meetri kauguselt Tallinnast ei pimestaks see nööpnõelapea meid enam üldse, aga sellegipoolest me näeme seda Rapla tagant. Kas on selline asi võimalik? Ei mina tea, kuid tundub, et kosmose puhul talupoja tarkus ja oma peaga mõtlemine ei taha töötada hästi.

Lõpetuseks panen siia ühe ajaloolise infokillu ühest veidrast tähest, mis helendas koguni viies värvis. Ka mina näen taevas, et tähed virvendavad erinevates värvides, ja seda sädelust pidavat tekitama maa atmosfäär. Kuid, et üks täht andis viite erinevat värvi, vat see on ime. Mitu värvi vikerkaarel oligi?

Kas see maailm on füüsiline, virtuaalne või hoopis midagi kolmandat, seda mina ei tea, kuid katsun uurida neid mulle mõistetamatuid teemasid ikka edasi. Kogu meie maailm olla väidetavalt ehitatud ühesugustest aatomitest, mille kaugus üksteisest on võrreldavad tähtede omavahelise kaugusega. Sellisel juhul peaks aga meie maailm olema....tühi, ainet ei saa olla. Ometi on kirjutuslaud kirjutuslaud ja vorst on vorst. Ma kunagi ei ütle, et selles blogis olevad lood on tõsi. Kõik on üks suur ulme.

LÕPP

Tulnukad, QR-kood ja kogu maailma hullus

Häid ulmefilme on palju tehtud. Pean just silmas Hollywoodi toodangut. Eriti head filmid on tehtud kõik enne aastatuhande vahetust, kuid on ka erandeid. Üks päev siis sattusin teleri ette ja klõpsisin AMC kanalist välja filmi nagu The Arrival (1996, Charlie Sheen). 

Katkend filmist The Arrival. 

Olen katsunud ära vaadata nii palju Hollywoodi ulmefilme kui võimalik. Vanemates ulmefilmides ja -seriaalides on üheks lemmikteemaks tulnukate invasioon. Üheks kõigi aegade kõige kurikuulsamaks filmiks sellel teemal on vast „They Live“ (Nad Elavad, 1988, Roddy Piper) ja seriaaliks V.

Katkend filmist They Live. 

Eks ulmefilmid on ikka ulme, see ei saa olla päriselt? They Live filmistaar säutsus 2013. aastal Twitteris, et They Live on dokumentaalfilm. 

Rahu tema põrmule. Eks Roddy Piper pidas tulnukate all silmas Demokraate, aga no vaadake neid. Ma nimesid ei nimeta, äkki Hillary Clinton loeb mu blogi. Nali naljaks, aga film on tõesti hea, välja arvatud üks ülipikk kaklus-stseen, mis ei tundugi lõppevat. Miks ma seda lugu üldse kirjutan ja oma mõtteid avaldan on see, et kui Hollywood tahab meile läbi lillede öelda, et tulnukad on siin, aga meie, inimesed, ei vaevu silmi lahti tegema ja seda kõike nägema. Olgu need tulnukad kasvõi demokraadid. Tõenäoliselt sa loed seda lugu läbi oma nutitelefoni. Arvate, et see tehnoloogia on puhtalt inimese poolt välja mõeldud? Arvata võib mida iganes, kuid kas asjad ikka on päris sellised nagu meile proovitakse näidata? Lähen korra filmi The Arrival (Saabumine) juurde tagasi. Lühidalt on sisu järgmine. Üks NASA-s töötav teadlane avastab kummalise signaali kosmosest, mida ta peab tulnukate signaaliks. Ta räägib sellest oma ülemusele, kes ta selle peale vallandab. Tulevad siis mingid mehed ja hävitavad kõik tõendid selle signaali kohta, mis kogutud olid. Kaovad ka kõik seotud isikud, kuid filmi kangelane pääseb tänu oma otsustavusele ja uurib lõpuks tõe välja, mis siin maailmas toimub. Tulnukad muudavad maa kliimat soojemaks, endale sobivaks ja inimesele surmavaks. Mis seal täpsemalt edasi juhtus ja kuidas film lõppes, vaadake ise. Nüüd aga meie elu-olu juurde. Miks lennukid tossavad? Miks kõik maailm metsast puhtaks raiutakse? Kas vanasti mitte kaardil põhjanaba mitte valgeks ei olnud värvitud (jäätunud), nüüd aga on põhjanaba puhta sinine, Gröönimaa on ainult valgeks jäetud. Miks kasutatkse inimeste peal tulnukate tehnoloogiaid (teatavate ainete manustamine, mis on võimelised geene muutma). Miks märgistatakse inimesi tulnukate keeles (QR-koodis teatud "tõend"). Mis asi aga on üldse QR-kood ja mis infot see võib sisaldada?

Mis siis õieti on QR-kood? Ametlike allikate teatel on QR-kood ehk ruutkood (inglise keeles Quick Response code) Jaapanis loodud kodeeritud kahemõõtmeline maatrikskood, mis võimaldab skaneerida infot mobiiltelefoni, kus mobiilirakendus selle dekodeerib. ISO standardite leht ütleb, et tegu on informatsiooni tehnoloogiaga - automaatne identifitseerimise ja andmehõive tehnoloogiaga (Information technology — Automatic identification and data capture techniques). 

Identifitseerimisekood filmist The Arrival.

 

Egiptuse maatrikskood.

 

Dešifreeritud tekst viljaringi maatrikskoodilt (Hampshire, UK 2002): Hoiduge valekingituse kandjate ja nende katkistest lubadustest. Palju valu, aga aega veel on. Siin väljas on ka head. Oleme pettusele vastu. Kanali sulgumine. 

Kas ei ole äge tekst? Kas see tekst ei käi mitte meie aja kohta? Huvitav, huvitav, mis küll võiks olla see valekingitus tänasel päeval? Kindlasti on see tasuta, sest see on ju kingitus. Kas üks katkine lubadus võiks olla näiteks, et see päästab elusid? Lisaks kõigele annavad nad sulle pileti teatris ja kohvikus käimiseks (QR-kood), nii lahke neist ja nii toimub lülitumine maatriksisse. Ulme? Kas tegu oli mingi põllumeeste naljaga? Kas tegu on vastupanuliikumisega? Igal juhul lootus peab surema viimasena, isegi väga lootusetuses olukorras. Panite tähele. Meid proovitakse selle koodiga tõmmata Maatrixisse sisse. Ulmefilmis The Matrix, aga proovisid inimesed maatriksist välja pääseda. Nagu tuntud ulme-vana (Elukulg) ütleb, keera info pea peale või 180 kraadi ja voilaa! Nüüd aga QR-koodi juurde tagasi. 

Ma loodan, et lugesite korralikult - automaatne identifitseerimine, eesti keeles - tuvastamine, kaudselt ka nummerdamine. QR kood on kahemöötmeline kindla standardiga mustvalge kujutis, mille sisse saab ära peita infot. Ehk panite veel midagi tähele? Koodi kutsutakse ka maatrikskoodiks. Maatrikskoodi aga hakati esimesena kasutama autotööstuses, et tööstusautomaatika oskaks ära tunda detaile ja erinevaid masinaosi. Tõmban nüüd vähe hoogu maha ja küsin endalt ühe ainsa küsimuse. Kellel on hetkel QR passid taskus? Poolel rahvastikust juba on. Mida sellest järeldada saab? Miks kasutatakse QR nummerdamist inimeste peal? Et mingisugune automaatne süsteem (AI ehk tehisintelligents) oskaks eristada ja ära tunda inimesi kõigi tema biomeetriliste ja muude andmete nagu töökoht, oskused jne alusel. QR-koodiga saab anda edasi praktiliselt igasugust informatsiooni, isegi inimese asukohta. Natuke kõhe või mis? Tulen korra tagasi maatrikskoodi juurde, inglise keeles the matrix code. Ladina keeles tähendab matrix lähteallikat ehk kohta, kust kõik saab alguse.

Maatrikskoodi definitsioon: Vöötkoodisümboloogiad, kus suurema andmesalvestustiheduse saavutamiseks kodeeritakse andmed vöötide asemel teisteks geomeetrilisteks kujunditeks (erineva suurusega ruudud, punktid, ringid, kuusnurgad jms).

Lõpetuseks, kas üks inimene või mingi inimgrupp oleks võimeline looma kogu inimkonnast digitaal-füüsilise laagri? Kas selliseid närakaid saaks üldse kutsuda inimesteks? Paraku tundub, et see lõhnab millegi muu järgi ja päris pahalt lõhnab. Eks ulmeraamatuid on ka kirjutatud nendel teemadel. Kes aga on kogu selle jama taga ja miks? Nüüd aga mingem jälle ulmefilmide juurde tagasi ja vastuse leiate te sealt. Nagu olen korduvalt maininud, on see info kõik tarkades raamatutes kirjas. Lähteallikal (loojal) on omad kokkulepped kellega iganes. Kõik info peab olema avalik, siis võib teha mida iganes ja pealegi, kõik info ükskõik mis asja kohta siin maailmas on avalik ja meie (inimesed) laseme endaga just nii käituda ja oleme just sellises jamas nagu me oleme tänu meile endile. On vaja ärgata ja võim enda kätte võtta, siis me ehk suudame normaalse inimkonnana jätkata.

Hoiatus nõrganärvilistele. Tegu on täieliku ulme ja väljamõeldisega, millel puuduvad sarnased jooned tegelikkusega.

LÕPP

Mõned klõpsud Eestimaast

Tõmbasin oma telefoni pildipanga arvutisse ja jäin mõnda pilti vaatama, mida ma selle aasta jooskul teinud olen. Sai kevadel seigeldud Haapsalust kuni Vastseliinani ja sealt Peipsi äärt mööda koju tagasi. Eesmärgiks oli teha peatus suurtemate mõisate ja losside juures. Ma vist eriti palju ei eksi, kui ütlen, et vähemalt Lõuna-Eestis on suured lossid umbes 20 km vahega üksteisest. Ja kõik need suured lossid nagu Helme loss, Rõngu loss jne asusid suure veekogu ääres, mida tänapäeval enam eriti märgata ei ole. Mõtlesin, et postitan mõned tripil olles tehtud pildid blogisse üles. Samas on siin mõned pildid ka tripi välised. Midagi eriskummalist sellel reisul olles silma ei hakanud, sest kõik need teemad on juba sellisel tasemel siin blogis ära lahatud, kui palju on mõistust antud, et olemasolevast infost aru saada. 

Need kaks pilti ei ole nüüd reisu pildid, aga tahtsin need siia ikkagi panna, kuna siin tundub olevat tegemist väikese anomaaliaga. Ülemisel pildil on Tallinna Vanalinnas keegi hea inimene kaevanud augu, et ma sinna näha saaksin. Ei ole midagi uut selles, et nn vana kultuurikiht algab tänasest teekatte kõrgusest umbes meeter alla poole. Ma olen selle pildi siia blogisse pannud ka korra ja lahanud seda pilti natukene, aga vaadake nüüd alumist pilti. Pilt on võetud Kalamajast. Head inimesed on kaevanud suure vundamendiaugu ja mida ei ole, on kultuurikiht. Ometi on teada, et Kalamaja oli vanal ajal Tallinna (nüüdse vanalinna) eeslinn. Kalamajas on hooned mattunud nagu igal pool mujal, kuid selles vundamendiaugus pole vist kunagi elu olnud. Sinisavi paistab üpris maapinna lähedal.

Ei mäleta, kus ma pildi tegin, aga mis on pildil valesti? Kus on kotiriides inimesed, kes just orjusest vabanenud olid?

Nüüd natukene nuputamist. Vaadake seda risti. Mis aastal on see rist tehtud? Miks on ristil viisnurgad?

Minu isa maja on maja paberite järgi ehitatud u. 1860. aastal. Palk on veel kõva, pole häda midagist. Majal vundamenti ei ole, palk on pandud otse maa peale. 160 aastaga erilist kultuurikihti ei ole tekkinud, uks on omal kohal, aknad ka, aga vaadakse nüüd pildil olevat viinaköögi keldrit. Millal see maja siis ehitati või mis on juhtunud? Suurem mees võib otse katusele astuda.

Pildil vist on Vastselliina kindluse org. Praegu on seal väikene jõekene, vanasti ulatusid veed aga kõrgele künka servani.

Üks väga kihvt ulme-vana (Elukulg) on tähelepanu juhtinud kõiksugu vanadel müüridel olevatele aukudele. Miks need augud müürides on ja kuidas nägid need müürid originaalis välja, seda vist ei tea keegi.

Ma ausalt ei mäleta, kus kohas ma selle pildi tegin, aga miks on 1840. aasta Eesti mõisa tapeedil mongoliitse rassi esindajad?

Vist on see alumine pilt tehtud Keila kirikuaias. Kas Matrix viskab vimkasid või kuidas see on võimalik, et tühjale kiviplaadile on jäänud rõngasristi kujutis? Torino surilina effekt?

Vaade suvalisele seinale Rogosi mõisa siseõuest. Silm sirkel, nina vinkel ehitustehnoloogia.

Rogosi mõisa välissein. Küll on ikka palju arhitekte selle maja kallal nokitsenud.

See pilt eksis siia kogemata ära vist. Peaaegu kõik vanad majad on mattunud, neid ei ole mõtet enam pildistada.

Mõisaprouad ja -preilid saivad 18. sajandil omale säänsed uhked hauaplaadid. Puhas raud. Kas sepp tagus selle alasil välja ja tegi peitliga nikerdused pääle? Ja muidugi sümbolism, okultism ja mis iganes ismidega see kaua aega tagasi elanud rahvas tegeles. Kõikenägev silm, püramiid ja kaks põlevat tõrvikut, mille otsad on alla suunatud, et näidata kadunukesele teed sealpool ilmas.

Selle kivi ma panin lihtsalt selleks siia, et äkki mõni teadjam oskab öelda, mis kiviga on tegu. Saatsin küsimuse ka vastava ala teadlastele, kuid vastust ei ole saanud. Kivi sisaldab endas läbipaistvaid kihte nagu õhuke kile, mitmekordselt üksteise peal ja jätab justkui petlikku mulje, et kivi koosneks nagu hõbedast.

Suvaline vana kõrvalhoone Lihula mõisa kõrval orus. Kui hoonete joonised tehti hiljem ja needki valesti, siis öelge mulle hääd inimesed, kuidas see võlv on ehitatud, ilma et kokku ei kukuks. 

Kõik tähelinnad ja suured lossid asuvad kõrge künka peal. Enamus lossid on väidetavalt kuskil 13-15. sajandil ehitatud. Kes kuhjas iga 20 kilomeetri takka need vallid nii kõrgeks, et sinna sai lossi või kindluse ehitada? Talupoeg kuue hõlmaga tassis?

Jälle need augud, siin pildid aga korrapärased. Tõenäoliselt asetsesid neis aukudes põrandatalad.

Kõik see org oli kuni kindlusemüürini vett täis, nüüd aga..

Lihula Alexandri väravad. Tänapäevane hale koopia võrreldes sellega, mis kunagi siin võis olla. Ja miks just Lihulas Alexandri väravad? Terve Euroopa on Alexandri väravaid täis ja nüüd korraga Lihulas kah!

1929. aastal nägi juba see kant väga mannetu välja.

Küll tahaks näha, kuidas need talupojad u. 700 aastat tagasi või veelgi enne neid tulevasi kindluse asemeid mullaga täitsid. Tegelik vastus sellele küsimusele on see, et need nn künkad, millel lossid asusid olid vanasti otse mere ääres.

Huvitav on märkida, et vanade kroonikate järele olevat 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algusel Lihula all olnud sadam, kuigi meri (Matsalu laht) asub mitme kilomeetri kaugusel Lihulast (Kaja, nr. 186, 9 august 1934 tr. 1). Siin blogis on palju teemasid ja oletusi, et miks veetase oli vanasti hoopis teine kui tänapäeval.

Paljud vanad müürid on laotud paekivist. Vaadake neid kive lähemalt, kui mõnikord mõne vana hoone juures olete. Kivid on kõik soonilised. Kuidas need kivid välja raiuti või on siiski tegu tehnoloogilise tööga. 

Jätkuvalt Lihula. See vallikraav on juba päris kinni vajunud või kinni aetud. 100 aasta pärast pole enam arugi saada, et siin kunagi vesi voolas.

Tõenäoliselt pole sellel majal midagi kummalist, kuid minu põlvkonna inimesed ei oska aimatagi, miks on sellel majals sellised väikesed peened süvendid. Mis oli nende eesmärk?

See sama maja Lihulas, mille "võimatu samba" pilti eespool näitasin.

Tänapäeval enam aknaid vaja pole. Küsimus suurele ringile, mitu korrust maja on mäe sees? Kui ma teaksin, siis ütleksin ise.

Milline maja see kunagi oli, seda me vist enam isegi ei oska oletada, aga küll on erinevatel ajastutel proovitud seda maja oma käe järgi sättida. Välja on kukkunud nagu alati.

Viimane pilt Keilast. Kirikuaia väravapost. Vanasti neil kaugetel vaesetel aegadel, kui inimesed langesid kui loogu katku kätte, sest maski veel ei tuntud, ja käidi kotiriides ringi, siis tehti selliseid aiaposte. Tänapäeval, täistehnoloogilisel ajastul, võid igast ehituspoest osta igasuguseid aiaposte, aga meie tehnoloogiline ajastu, seda kotiriides ajastut ei saa tehnoloogiliselt enam ilmaski kätte.

LÕPP