Nii kõlab näituse nimi, kus ma hingedepäeval käisin. Õigemini oli sel päeval Niguliste kirikus näituse avamine, kus sai/saab näha 14 kunstniku töid. Niguliste kirikuni ja selle näituseni jõuan väheke all pool. Enne veel väheke mu tegemistest ja toimetamistest, sest mõned on uurinud, et miks lugusid enam ei tule. Tegelikult olen seda eelmises loos või veelgi vanemates lugudes maininud. Raamatu kirjutamine või õigemini mõtete kogumine selle jaoks on käsil ja lisaks on palju muidki toimetusi, nagu näiteks tõlgin AI abiga 1825ndal aastal välja antud saksakeelset raamatut Sohar, mis on minu arvates piibli kommenteeritud väljaanne (osalt) ja panen osad avastused kunagi sealt raamatust ka siia. Kas tervet raamatut siia lugemiseks panen, eks seda veel peab õunte pealt vaatama, sest pikki tekste vist vähesed loevad, aga samas paha see ka kellelegi ei tohiks teha. Eks näis, kas teen kokkuvõtte ja toon huvitavamad kohad välja või lajatan terve raamatu siia ja igaüks võtab sealt oma (muidugi kui on võtta midagi).
Teemat alustan kella sihverplaadi pildiga Korfu saarelt. Selle pildi saatis mulle üks Graali liikmetest, kes nähtavasti ka siia blogisse aeg-ajalt ära eksib. Müts maha tema ees, et oskas tähele panna sellist tähelepanuväärset asja, millele minul veel seletus puudub.
Kuna lugesin saadetud kirja telefoniga, siis ei näinud algul nende sümbolite juures väikeseid paunakesi, mille järgi saab loogikaga selle numbrisüsteemi kuni sajalisteni kokku panna.
Saatsin pildi Arnele, kes arvutiga suumis pilti ja talle omasel Sherlock Holms'likul viisil kohe juhtis ka tähelepanu asjale. Kuid ikkagi - kelle pagana jaoks on tarvis sellist kella sihverplaati?" Esmalt meenus film "Nemad elavad", kus Maad ülevõtvate tulnukate kiri võib kohati meenutada mingeid taolisi krõnkse.
Nagu alumiselt pildilt näha, siis nendel krõnksudel on seaduspära olemas, kuid ikkagi, kes ja miks sellist süsteemi kasutas? Laadisin sihverplaadi ka AI-le analüüsimeseks, kuid kahjuks ajas see jama ehk ei teadnud asjast midagi.
Number 12 on kaks identset tulpa, millel on teravikud all pool ehk nimetan sellist liiki tulpasid "isasteks" (WC uksel, kujutatakse isaseid või mehi teinekord taolise süsteemi järgi). Lisaks asetseb tulpade kõrval paremal pool üleval poolkuu sümbol.
1 - Täiesti loogiline, et nii võiks ühte kujutada.
2 - Isane tulp, mille kõrval paremal pool üleval poolkuu sümbol. Kui asetada üks isane tulp juurde, siis saame numbri 12.
3 - Isane tulp kahe poolkuuga paremal üleval.
4 - Isane tulp, mille küljes paremal pool ripub poolkuu.
5 - Number viie märgistamiseks kasutatakse nulli (0) taolist sümbolit. Siin tuleb minul error sisse, kui ma vaatan samal ajal ka numbrit 10.
6 - Isane tulp, millel poolkuu on kolinud vasakule poole.
7 - Kaks isast tulpa. PS! Number 11 on peaaegu samasugune, kuid alumised teravikud on teineteisest eemalduvad.
8 - Kaks kõrvuti olevat "emast" tulpa. Ainuke emane sellel kellal. Muuseas araabia number 8, kui kummuli keerata, on lõpmatuse märk, kuid ei saa sugugi kindel olla, et selle kella loogika just selline on.
9 - Isane tulp, mille küljes vasakul pool ripub poolkuu. Poolkuu on hoopis teises asendis, kui nr 4 juures.
10 - Isane tulp ja 0 ehk sellel kellal tähistab see nr 5. Oleks nagu tegu astendamisega.
11- Kaks isast tulpa, mille alumised teravikud on "laiali".
Vot selline täiesti kreisi kell. Kui kellelgi on mingeid mõtteid, siis kirjutagu mulle või jätku kommentaar.
Nüüd aga Nigulistesse, kuigi Niguliste teema on blogis olemas ja ilmselt osasid asju selle looga kordan.
Alumine kuju sümboliseerib seda, kuidas inimesed püüavad kogu maailma raskust oma õlgadel kanda. Siin on ainult üks soovitus ja uskuge, see toimib tavaliselt - Ära kanna maailma raskust oma õlgadel! Saada see kuradile!
Järgmisel pildil on Püha Kanut. Miks on temal selline rüü seljas, mille ornamentika võis vanal ajal ilmselt vasest või ka kullast olla. Mille eest see kaitses? See on tegelikult läbi käinud teema ja all pool näitan ära, et ju see Kanut üks kaitseriideid kandev mehaanik oli.
Vana teema, aga kordan üle. Algul oli J, siis mingi J ja nr 1 ristsugutis, millest umbes 1830-1840 kujunes välja 1.
Mida vanem aastaarv, seda rohkem i-d meenutab. Isegi täpp on peal.
Vahepealne krõnks.
Hiiglaste esemeid on väga palju säilinud ja neid presenteeritakse pea igas endast lugupidavas muuseumis. Pildil on ilmselt õllekann, mille mahutavus silma järgi võis olla kuni 2,5 liitrit. Ja siis me imestame "imetegusid", kus suvaline mees jõi kuninga nähes ühekorraga ära 20 liitrit õlut.
Siin pole mitte midagi imestada, kui asjad just nii olid nagu alumisel pildil. Kõik loksub paika.
Miks olid munkadel sellised soengud, kus pealagi oli paljas? Kas juuksed takistasid sidepidamist taevaga?
Ehk sellel pühal naisel on käes raamat, mis tundub olevat trükitud. Gutenberg leiutas just umbes sel ajal trükikunsti ja trükitud raamatud olid juba igal ühel olemas? Ühe raamatu valmistamine võttis mitmeid kuid..
Brügge Püha Lucia, valmistatud enne 1493.
Esmapilgul täitsa kena maal, aga...
...osade tegelaste sõrmed on kuratlikud.
Edasi suundusin liftiga torni ja seal oli palju rahvast ja melu, kuid egas mind sellised asjad igakord ei häirigi. Pakuti ka suupisteid ja Mimosa't. See on selline suht mõttetu jook, mis koosneb šampanjast ja apelsinimahlast. Üks tädike tuli minu juurde ja ütles, ole hea mees ja tee šampus lahti, kaua ma seda apelsinimahla lürbin. Tal lapsele meeldib see, aga temale mitte. Laps juba kaks suurt veiniklaasi täit seda mahla ära joonud. Häda oli aga selles, et see polnud mingi apelsinimahl, vaid Mimosa :) Salakaval jook, mis peidab šampuse maitse. Eks siis tegin talle šampa lahti. Nüüd teemasse tagasi.
Miks oli Kanutil kaitserõivad seljas? Miks on kiriku müür kohati kuni kaks meetrit paks (keskmiselt 1,5 meetrit)? Ehk mäletate ühte teist lugu, vist Arne otsis välja Hansa linnade loos, kus oli veider kirjeldus, et kirikuid kasutati ka ladudena, mille seinte vastu ladustati esmalt plii ja tina ehk raskem materjal. Miks on vaja nii pakse müüre ja lisaks pliid või tina? Miks Babüloni linnal oli topelt müür, millest esimese paksus oli umbes 30 meetrit, teisel veidi vähem? Miks terve maailm on ovaalseid järvi täis? Eesti on veel eriti pull selles osas. Minu kodu ümbrus on selliseid rabasid ja järvi täis, lisaks on siin Neugrundi kraater ja mitte kaugel Kaali ning Kärdla kraatrid. Mis need õigupoolest on? Ja teiseks, millal see kõik juhtus? Pool miljardit aastat tagasi? Eh :)
Lõpetuseks näitan mõne kunstniku töö ikka kah ära, kuigi alati soovitan selliseid näitusi ise vaatamas käia. Osad tööd võivad tunduda esmapilgul väga ebahuvitavad, kuid kui lugeda juurde töö pealkirja, siis see annab aimu, mida kunstnik mõtles ja paneb ennastki kastist välja mõtlema. Kunstnike nimesid ma ei hakka nimetama, kuid juhin tähelepanu sellele maailmalõpu meeleolule, mis paljusid töid paistab ühendavat. Tööd ja nende pealkirjad viige ise kokku:
...osade tegelaste sõrmed on kuratlikud.
Edasi suundusin liftiga torni ja seal oli palju rahvast ja melu, kuid egas mind sellised asjad igakord ei häirigi. Pakuti ka suupisteid ja Mimosa't. See on selline suht mõttetu jook, mis koosneb šampanjast ja apelsinimahlast. Üks tädike tuli minu juurde ja ütles, ole hea mees ja tee šampus lahti, kaua ma seda apelsinimahla lürbin. Tal lapsele meeldib see, aga temale mitte. Laps juba kaks suurt veiniklaasi täit seda mahla ära joonud. Häda oli aga selles, et see polnud mingi apelsinimahl, vaid Mimosa :) Salakaval jook, mis peidab šampuse maitse. Eks siis tegin talle šampa lahti. Nüüd teemasse tagasi.
Miks oli Kanutil kaitserõivad seljas? Miks on kiriku müür kohati kuni kaks meetrit paks (keskmiselt 1,5 meetrit)? Ehk mäletate ühte teist lugu, vist Arne otsis välja Hansa linnade loos, kus oli veider kirjeldus, et kirikuid kasutati ka ladudena, mille seinte vastu ladustati esmalt plii ja tina ehk raskem materjal. Miks on vaja nii pakse müüre ja lisaks pliid või tina? Miks Babüloni linnal oli topelt müür, millest esimese paksus oli umbes 30 meetrit, teisel veidi vähem? Miks terve maailm on ovaalseid järvi täis? Eesti on veel eriti pull selles osas. Minu kodu ümbrus on selliseid rabasid ja järvi täis, lisaks on siin Neugrundi kraater ja mitte kaugel Kaali ning Kärdla kraatrid. Mis need õigupoolest on? Ja teiseks, millal see kõik juhtus? Pool miljardit aastat tagasi? Eh :)
Paljud küsivad selliseid küsimusi, nagu mina just küsisin, aga veelgi rohkem usutakse selliseid muinasjutte, mida osalt ka alumine pilt kujutab. All on Taani kuninga aed, kuhu taevast langes Taani lipp ja sellega pandi alus Tallinna ajaloole.
Lõpetuseks näitan mõne kunstniku töö ikka kah ära, kuigi alati soovitan selliseid näitusi ise vaatamas käia. Osad tööd võivad tunduda esmapilgul väga ebahuvitavad, kuid kui lugeda juurde töö pealkirja, siis see annab aimu, mida kunstnik mõtles ja paneb ennastki kastist välja mõtlema. Kunstnike nimesid ma ei hakka nimetama, kuid juhin tähelepanu sellele maailmalõpu meeleolule, mis paljusid töid paistab ühendavat. Tööd ja nende pealkirjad viige ise kokku:
"Unede vangla".
"Sai põgenema, kadus öhe."
"Tuli puhastab kõik."
"Ultima fides ehk viimane usk."
"Õrn selgroog."
"Varjumorfid."
"Unenägu."
"Tähendustühjus."
"Sulausk."
"Metsloomad."
"Andestuses."
"Lootuse najal." jne
Selle töö juures (alumine pilt) on kasutatud sellist metalli nagu nioobium. Väga imeliku nimega metall, millist mina küll Mendelejevi tabelist ei mäleta. No, kui koolis õppisin keemiat, siis on tume maa sellest metallist, kuigi keemia mulle väga meeldis, välja arvatud arvutamine (moolid jms). Kangesti meenutab selle metalli nimi Avatari filmis nähtud Pandora kaevandustest ammutatud üliväärtusliku metalli nime...
Üks kunstnik kasutab oma töödes materjale, mida on väga raske kätte saada, nagu näiteks 19. sajandi kodualatari puu. Kadri Mälk kasutas samuti oma töödes üliharuldasi materjale, nagu 1000 aastat vana mõõgatupe pronksist ots, meteoriit jne.
Üks kunstnik kasutab oma töödes materjale, mida on väga raske kätte saada, nagu näiteks 19. sajandi kodualatari puu. Kadri Mälk kasutas samuti oma töödes üliharuldasi materjale, nagu 1000 aastat vana mõõgatupe pronksist ots, meteoriit jne.
Osasid kunstnike ma ka põgusalt tunnen ja tahtsingi järgmise töö autorilt küsida, kuidas on see käevõru tehtud? Mis tehnikaid ja tööriistu ta kasutas, kuid jutule ma seekord ei pääsenud. Mu ehtekunstnikust kaasa ütles, et need augud on ükshaaval tehtud, neisse saab kive istutada nagu ülemise käevõru juures on ka näha. Kui nii, siis kaua võtab ühe sellise võru tegemine? Viikingite ajal tehti umbes taolisi peeneid asju, kuid neil polnud ju elektrimasinaid ja imepeeneid karastatud puure...või siiski olid?
Skepteriga panen teemale punkti. Selle kunstiteose eripäraks on see, et selle otsas on munakoor. Minu arust oli see katki ja ehk see nii peabki olema. Äkki on see märgiline? Kas mitte meie maailm hetkel samuti mitte väheke katki ei ole?
LÕPP
