Maailma loomine kiilkirjade ja Piibli järele

Algav lugu pöörab minu jaoks mõned asjad ajaloos pea peale. Taolist informatsiooni tänapäeval sellises võtmes õpetatud meeste suust ei kuule. Minus pani algav jutt eelkõige Vana testamendi kohta küsimusi küsima.

On üks kummaline asi, mida mõistlikud ajaloolased pole ära seletada osanud: Järsku olid kuningriigid valmis! Kuidas tekkisid kuningriigid? Kas tõesti algul oli Välek, kellel oli mammuti nahk kehakatteks ja kivist kirves käes? Lühike seletus asjale on Paabeli torni tekke loo juures kiilkirjade järele minu arvates olemas ja loo lõpu poole ma ka asjast ühe variandi välja toon.  

Nüüd ma peaks aga ära defineerima, kes on tõelise ajalooga tegelev isik minu silmis. Teen seda väga lühidalt. See on see, kes ei lähtu Suurest paugust, mustas august, mäluaugust ja Darwini ahviteooriast.

Katsun seda teemat käsitledes toetuda oma ajaloolistele teadmistele ja loogikale. 

On arvatud, et 4000 aastat enne Kristust oli suur veeuputus ja peale mida hakkasid kõikide rahvaste elulood pihta. Äkitselt olid kõrgkultuurid valmis, mis justkui maa seest välja kargasid. Neil olid sedamaid oma kuningad, sõjaväed, usk ja seadused. Niisugused asjad aga ei kujune üle öö. Kuidas nende riikide ajalugu algas, sellest ei teata suurt midagi. Küll aga veel 19. sajandi ajaloolased teadsid, et kõik kõrgkultuurid tulid mägede otsast alla. Aaria suguharu tuli Himaalaja mäe otsast. Peruulased tulid Andidest, kus veel tänaseni kõrgkultuuri jälgi leida võib. Mis aga sundis vanu rahvaid mägedele minema? Kas oli see veeuputus? 

On kuidas on, kuid ka 19. sajandil ei osatud hästi arvutada, kuigi kõik andmed olid neil must-valgelt ees, mille põhjal minagi oma arvutused tegin. Jeesusest 4000 aastat tagasi tänaseni teeb 6000 aastat, kuid ka enne üleujutust elasid maal inimesed. Küsimus tekkis, kui hakkasin arvutama aastaid maailma loomisest kuni suure üleujutuseni. Piiblis on see kirjas, kuid vabamüürlased tahaksin kangesti maailma vanuse määramisel indikaatoriks võtta, sest arvan, et see seltskond teab inimkonna tõelist varjatud ajalugu ja ka maailma loomise aega, kuid ka nemad nähtavasti midagi varjavad või lõpuni ei tea. Vabamüürlaste internetileheküljelt saab lugeda, et käimas on aasta 6025. Aasta lõpus olevad väikesed numbrid mind suurt ei huvita. Kes mäletab aastaarve vanadel müntidel, gravüüridel, kividel jne, siis on seal number 1 asemel kasutusel J. Võib kahtlustada, et Jeesus elas meie maailmas mitte 2000 aastat tagasi, vaid kõigest 1000 aastat tagasi. Tegelikult on ka see informatsioon minu arvates vale, aga ma ei saa ajaloo absurduseid uurida, kui ma mõtlen pidevalt, et üle 500 aasta ei ole võimalik inimkonna ajaloos tagasi minna, ilma et inimeste arv kolossaalselt ei kasvaks. Sellesse loosse ka Matrixit ja uusi versioone sisse ei tooks.

Ma korrigeeriks maailma vanust väheke täpsemaks nende andmetega, mis on vabalt kõigile kättesaadavad. Maailm sai valmis aastal 0 ja Metusala suri aastal 1656 peale maailma valmis saamist, mis ühtlasi on ka markeriks ülemaailmsele üleujutusele. Üleujutusest kuni Kristuse sünnini võiks ühtede andmete järgi olla 4000 aastat. Teen tehte:

1656 (maailma loomisest üleujutuseni) + 4000 (üleujutusest Kristuse sünnini) + 2025 (Kristusest tänapäevani) - 1000 (J ehk lahutada juurde kirjutatud/valetatud 1000 aastat)  = 5781. 

Kui minu tuletatut numbrit vabamüürlaste numbriga võrrelda, siis viga pole kuigi suur, kuid teise allika järgi maailma vanust määrates, sain teise numbri:

4000 (maailma loomisest Kristuse sünnini) + 1025 (Kristusest tänapäevani) = 5025. Kui aga uskuda, et mingit tuhandet aastat juurde ei kirjutatut, siis saame sama numbri, mida vabamüürlased kasutavad. Aga nagu Morpheus filmist Matrix ütles: "Me ei tea, mis aasta praegu on."

Nüüd teemasse.

Sumerlased elasid Eufrati ja Tigrise jõgikonnas Eufrati orus ja nemad olid esimesed, kellest algab tõestatav ajalugu. Nendest maha jäänud kiilkirjad on jõudnud teadlaste kätte ja nende keelt mõistma hakates, on jõutud vägagi uskumatu ajaloolise teabeni, mis tänaseks on nähtavasti osaliselt varjatud.

Tigrise paremal kaldal Nimrodi küla ja Niineve väljakaevamistega sai kuulsaks Austen Henry Layard (alumisel pildil. Tegu oli "käsi põues" mehega), kus ta avastas suure osa teadaolevatest Assüüria paleereljeefidest ning 1851. aastal Assurbanipali raamatukogu. Enamik tema leidudest asub nüüd Briti Muuseumis.

Kuid mitte vähem tähtis mees väljakaevamistes ja kiilkirjade lugema õppimises oli George Smith, kes leidis "Üleujutuse tahvli", milles on kirjas, kuidas jumalad saatsid maailma hävitama veeuputuse. Nagu Noadki, hoiatati ka kirjas mainitud Utnapištimit ette ja ta ehitas laeva elusolendite majutamiseks ja säilitamiseks (see on üks õige sõna, aga sellest hiljem). Pärast veeuputust saatis ta linnud kuiva maad otsima.

Ma vaatasin seda kirja ja ei pea võimalikuks, et see on meisli ja haamriga kiviplaadi sisse toksitud. See tundub olevat täistehnoloogiliste aparaatidega valmistatud olevat. Ilmselt olid need kirjad masinloetavad ja masin, mis seda suutis lugeda, pidi olema hoopis keerulisem grammofonist. Suurendus sellest samast tahvlist.

Smith oli esimesi, kes õppis kiilkirju lugema. Arvatavasti oli tal olemas masin või juhend masina ehituseks, millega seda kirja sai lugeda, sest sellist kirja ei ole võimalik dešifreerida ilma lisateadmisteta asja kohta. On ka olemas palju algelisemat kiilkirja, mida igaüks võib ise juurde guugeldada, aga pildil olev kiri, prill ninal lugema õppimiseks, on totaalne võimatus. Ma olen loogik ja kasutan asjade uurimisel alati ka loogikat. Vahel küll loogika petab, aga üldjuhul saab loogikat appi võttes ruttu aru, kas asi on jama või ei. Lugege ülemiselt pildilt üks ainumas lause kokku ja näidake mulle veenvalt, kuidas te seda tegite, siis räägime sel teemal edasi. 

Loogikaõpetus kaotati koolidest umbes sada aastat tagasi ära põhjusega, sest peale loogika tunde, pole mõtet õpilasi geograafia ega ajaloo tundidesse saata, lootes, et õpilased neis õppeainetes loogilist mõtlemist välja ei näitaks ja õpetajale ebamugavaid küsimusi esitama ei hakkaks.

Korraks teemast välja ja kiilkirjade vahele üks hästi kummaline fakt 1891. aasta ajalehest, selleks, et väheke loogikat harjutada: 

"Päikese soojus ei ole aga mitte ühesugune. Mida ligemal maa päikese juures on, seda kuumem on päike. Praegu on meil päike 1. jaanuaril kõige lähemal. Siis paistab ta lõunamaal kõige soojemini. See ei ole aga vihma aeg, sest siis ei ole kuu seis niisugune, mis lõunamaa õhu tõusmist aitab. Aastal 4400 eKr. oli maakera 13. septembril päikese ligidal, ja aastal 6400 on ta jälle 21. märtsil päikese naabruses. Siis oli ühtlasi ka kuu ekvaatori all ja aitas õhku tõsta, nagu ta mere vett tõstab. Siis sadas maa peal ka hoopis rohkem vihma, mis mitme saja aasta sees maapinna viimaks sooks tegi ja madalamad kohad järvedeks muutis. See oli suur veeuputus. See veeuputus on aastal 6400 jälle tulemas. Selle tulek sünnib niisama aegamööda kui selle minek. Võib olla et juba 4000 pKr vesine aeg algab ja Aafrika kõrbed parajaks maaks muudab. Siin on aga meie hariduse järg nii kõrgel, et veeajad niisugust üleüldist uputust ei jõua sünnitada kui ennevanasti."

Vot see oli ulmeline jutt ja iga lause kohta küsiks, kus kohast te seda või toda võtsite ning kuidas te kõik need kuupäevad kokku oskasite arvutada? Kuid teema oli loogikast. Päike on maale kord ligemal ja kord kaugemal ja siis korraga täitsa lähedal. Mis teadus see selline oli 19. sajandi lõpul, kus sellist infot päikese kohta vallati? Tänapäeva teadus väidab samuti, et see "ilm-kolakas" ja kuum taevakeha pisikesele maale 4-6 miljonit kilomeetrit lähemale tuleb ja siis jälle kaugemale läheb. Teadlased aga ütlevad, et see ei mõjuta Maa kliimat mitte üks põrm. See, et maa on kaldu päikese suhtes, kord üht, kord teistpidi, mis distantsilt teeb selle 6 miljoni kilomeetriga võrreldes ainult mõned tuhanded kilomeetrid. Aga need olematud kilomeetrid mõjutavad maa kliimat niivõrd palju, et temperatuuride erinevus troopikas ja Antarktikas on üle saja kraadi (-80 kraadi ja vastavalt u +40 kraadi). Kus on loogika? Või siis artikli alguses oli kirjas absoluutselt loogikavastane lause, et 1. jaanuaril on päike maale kõige lähemal ja siis on ka kõige soojem.... Kelles selline informatsioon lampi põlema ei löö, sellele võib igasugust jama ajada. Meenus üks lugu, kuidas Sepo Seeman andis mingit loengut rahva ees ja see, mis ta rääkis, oli absoluutselt sisutühi ja seosetu mulin. See oli taotuslik, mingi eksperimendi raames. Ta kasutas võõrsõnu ja jättis mulje, et justkui ajaks tarka juttu. Rahvas kuulas suu ammuli, mõni olevat isegi märkmeid teinud. Vat, kui hädasti on koolidesse loogikaõpetust tagasi vaja. Või näiteks täna hommikul, kui omale hirsiputru keetsin, kuulasin Klassikaraadiot ja seal öeldi, et umbes 25% inimestest ei kogu omale raha pensionisamba 2. või 3. fondi. See number (25% ühiskonnast) oskavad loogiliselt mõelda, ülejäänud vajaksid kiiret järele aitamist. Nüüd lähen korraks isiklikuks. Hirsiputru söön väga harva ja pole mu lemmikutest, kui tänane kukkus imeliselt välja. Paks võikild pudru alla ja maasikamoosi pudru peale..kirjeldamatu. Aga siin on üks teine point. Mul aeg-ajalt teeb vasak neer väikest valu ja sealt avastati eelmisel aastal üks pisike kivi (vist olen sellest juba kuskil pajatanud, aga topelt ei kärise) ja hirsi tangu leotis lahustab kõikvõimalikud üleliigsed kivid organismis. Retsept: Kalla õhtul paras ports hirsitangu poti põhja ja kalla peale paar liitrit keevat vett. Jäta hommikuni tõmbama. Hommikul ärgates sega leotis läbi ning joo kohe tühja kõhu peale üks tass seda vett. Ülejäänud vesi kalla omale teise anumasse, et see päeva jooksul ära juua. Nii umbes 10 päeva ja vaevad kaovad igaveseks (ma tavaliselt teen seda mitme kuu jooksul ühel päeval, profilaktika mõttes). Hirsist poti põhjas, aga tee omale maitsev hommikusöök. Kellel on südamerütmi häired, selle jaoks on mul ka üks lihtne ja ülitõhus abinõu (enda peal katsetatud), aga sellest juba mõnes teises loos.

Tagasi teemasse. George Smith avastas, et kiilkirjadel olev informatsioon kattub suures osas Piibli Vana testamendis leiduva informatsiooniga, olles aga siiski mõnedes nüanssides hoopis teistsugune. Kas kellegi karvane käsi on Piiblis nimesid ja tähtsaid fakte muutnud? 

Toon välja mõned faktid, mis jutustavad Piibli ja kiilkirjade sarnasusest ja ka osade faktide erinevust, mis on vägagi huvitav.

Smith kogus kiilkirjadest välja tekstid, mis Piibli Moosese esimesest raamatuga kokku langesid ja andis 1875. aastal välja inglise keelse trükise, mis oli tollel ajal tähtsam Assüüria muinas-uurimise töö. Maailma loomisest leidub kiilkirjades kaks isesugust jutustust. Esimeses kiilkirjas hakkab maailma loomise lugu otsetõlkes pihta järgmiselt: 

"Kui kõrguses veel taevas ei olnud ilmunud, ega maad all ei nimega ei nimetatud (see on: ei olnud olemas) - sügavuses oli nende algus ja "koos - tiamat" (veehulk) nende oma - siis ühinesid nende veed üksteist sülle võttes. Pimedus ei olnud veel ära saadetud ega rohi maa peal kasvama hakanud. Kuna jumalatest veel keegi ei olnud sündinud, ei need nime nimetanud ega saatust määranud: siis loodi jumalad, nad sündisid ja tõusid, taeva ja maa laotus loodi. Päevad veeresid (kiilkirjad on sellelt kohalt rikutud) .... jumal Anu .... jumal Sav ..."

Põhiline vahe Piibli ja kiilkirjade vahel on jumalate hulk. Kiilkirjad jutustavad paljudest jumalatest, aga piibel ainult ühest. Tegelikult on piibli jumal ju püha kolm-ainsus, mis nagu koosneks kolmest erinevast jumalast, mis on kokku üks. Jumala ja Jeesusega on minul asjad selged, aga Püha Vaimu olemuse kallal on veel selgust tarvis. Ma saan nii aru, et Püha vaim on see, kes äratab kõik maal oleva ellu ja kõige tähtsam roll on Pühal vaimul - anda inimestele mõistust, et need saaksid aru, mis maailm see selline on. Mis aga jääb mulle mõistmatuks Püha vaimu juures Piibli kirjadest lähtuvalt on järgmine (mälu järgi): 

Solva ja nea Jumalat ja sa saad andeks. Solva ja nea Jeesust ja sa saad andeks, aga kes iganes solvab Püha Vailmu, see ei saa iialgi andeks. 

Üks erinevus oli selles loos veel kiilkirjade ja piibli vahel. Piibli järgi oli Jumal kohe olemas ja ta lõi maailma. Kiilkirjades öeldi, et maailm juba lõi ennast (vete ühinemine), aga jumalaid veel ei olnud sündinud.

Kiilikirja maailma loomisloo tõlke järgi võib aimata, et veehulkade ühinemine kaose tekitas ja kaosest tekkis elu. Kuid ma ei ole päris kindel, et kahe erineva vee ühinemine kaost tähendab. See on 19. sajandil elanud kiilkirjade tõlkijate arvamus. Piiblis on öeldud midagi sama mõistatuslikku: 

Pimedus varjas üle sügavuse, enne kui rohi ja puud maa peal hakkasid kasvama ja, et udu maa pealt tõusis ja kõike niisutas. 

Segadik ehk kaos ehk tiamant, mis heebrea keeles "tehom" on, tähendab veehulka (Ma ei ole kaose mängu toomisega nõus. Ilmselt see tuleb mõnelt vana-kreeka mõtlejalt ja 19. sajandil oldi selles veel päris põhjalikult kinni ning selleks selline võrdlus. Tiamant ehk tehom tähendab mingit salapärast veehulka, mitte kaost). Kiilkirja järgi tekitas kaks erinevat veehulka, kui need ühinesid, kaose, mis sai maailma aluseks. Piiblis on öeldud, et Jumala vaim liikus, hõljus vee peal (Tänapäevastes piiblites on sõnastus mõnevõrra teine ja kuna mind huvitab just vanem sõnastus, siis kasutan vanemat sõnastust).

Esimene kiilkiri räägib umbes sedasama, mis Moosese raamatu algussalmid, kuid kiilkirjades on puudu esimese, teise ja kolmanda loomise-päeva sündmused, aga on säilinud kiilkirja tahvel, kus kirjutatakse neljandast loomise-päevast, kus loodi taevakehad:

Kenaks tegi ta suurte jumalate asupaigad. Tähed ta seadis korda loomade moodi (tähtkujud). Ta määras aastaajad ja rajad. Igaühele aasta-kuule ta jagas kolm tähte, aasta algupäevast lõpuni. Ta määras rändavtähtede teed, et nad kõrvale ei kalduks ja ükski paha ei sünniks. Beli ja Hea jumalate asupaigad määras ta oma meeles, ja avas suured väravad ja täielised kaksik-uksed. Kindlasti ta kinnitas oma telgid paremal ja vasakul käel, ja saatis ette oma vägevuse. Kuu pani ta paistma, et see ööd valgustaks ja valitseks, ja määras temale öötunnid, et päevad veereksid veeremist ja oleksid korralised omas jooksus. Kuuaja algul öö tulles pead sina avaldama taeva aega. Seitsmendal päeval peab ring olema kasvamas (Muist teksti on mulle arusaamatu, aga ehk kunagi tuleb ka selles osas taipamine). Meie leiame siin Piiblis nimetatud ,,valgused taeva-laotuses" ja „mõlemad suured valgused", kui ka põhjusmõtte ajajooksu määramises. Lahku aga läheb Piiblist kaldealaste jutustuses see, et kuu enne päikest taevasse ilmub. See selgitab kaldealaste kuu-austuse usust: kuu oli Baabelis põline, vana jumalus, ja nii oli temale vaja ase päikese ette anda.

Järgmises kiilkirja kivis, pealkirjaga "Kui kõrguses" on kirjutatud loomade loomisest (piibli järgi kuues loomise päev). Seal seisab: "Kui jumalad omakeskis lõid ... tugevasti tegid nad vahvad puud (?), sünnitasid elusse elavad olevused ... karja maa peale, maod maa peale ja roomajad" (Vaata Moosese 1 p. 25). Seitsmenda päeva pühitsemisest ei ole kiilkirjades midagi kirjutatud. Seitsmepäevane nädal oli kaldealastel tingitud justnimelt seoses kuufaaside muutmisest tingituna.

Teine jutustus loomisest, mida Smith Assarbanipali kirjakogu riismetest leidis, on ärakiri ühest vanemast alguskirjast, mida Katha linnas öeldakse leitud olevat:

"Oli aeg, mil kõik oli pime ja täis vett. Siis sündisid iseendast, ja elasid imelikku moodi olevused, kalad, roomajad, maod ja inimesed, kellel oli üks ja kaks paari tiibu ja kaksiknäod, ja teistel jälle olid ühel kehal kaks pead ning kaks sisikonda, mehe ja naise omad. Neid kõiki valitses naine, keda kaldea keeles Tanath hüüti (see tähendab merd). Kui kõik nii korraldamata segadik oli, laskis end jumal Bel selle üle ja lõhkus naise kaheks: ühest poolest sündis maa, teisest taevas. Ja Bel hävitas kõik sega-soga loomad ära. Kui siis maa oli tühi ja paljas, aga viljakandja, käskis Bel ühel jumalal oma pead maha raiuda: see sündis, ja jumala voolava verega segasid nad maatolmu, ja tegid sellest segust siis inimesi ja loomi."

Selleski loos on sarnasus Piibliga. Alguses oli pimedus ja üleüldine vesi on needsamad nii siin kui seal: vett valitsev naine on naiselikkuse põhjusmõte, millest maailma korraldamine alguse on saanud: Bel, kes end selle üle lasknud, on nagu "Jumala vaim," elustav, sigitav, järjestav meheduse põhjusmõte. Jumal hävitas pimeduse ja korraldas maailma, see on, kus Jumal loomises "lahutas valguse pimedusest" ja lõi "kindlad vahed vete vahele, mis maa peal ja mis taevalaotuses" (Ekraan, mis lahutab füüsilist ja mitte-füüsilist maailma). Inimene on pärit jumalikust soost, nagu Kaldea kirjast sai lugeda, sest jumal tegi tema jumala verest ja maatolmu segadikust (ilmselt DNA ja geeni manipulatsioon). Piiblis on öeldud umbes seda sama: "Jehova-Elohim tegi inimese maapõrmust ja puhus elava hinge ta ninasõõrmetesse." 

Ilmselt on need kiilkirjad otse algallikatest pärit ehk jumalikud, millest meie saame täna informatsiooni kätte piibli kaudu, mis on mõnevõrra nihkesse läinud läbi tõlkimise algallikast ja mõnevõrra moondunud. Sellegipoolest ma ei taha Vana testamenti maha teha, sest seal on säilinud väga palju algset ja pöörast. Uue testamendi olen läbi lugenud kahel korral ja öökapil on juba mitmeid aastaid kommenteeritud Uus testament, mis on tõlgitud kahe suure Eesti mehe poolt otse kreeka keelest. Uuest testamendist ma vigu pole leidnud, mis seda raamatut sunniksid käest panema, aga seal on paar mõistetamatut kohta küll. 

Uus testament oleks tegelikult uus teema, aga kuna mul meeldib ikka teemast välja minna, siis teen seda ka praegu: Miks Jumal vihastas selle mehe peale, kellele ta andis ühe raha ja käskis selle kasvama panna? Mees aga ei teinud seda ja tagastas jumalale hiljem tema antud raha. Need, kaks, kes oskasid ühest rahast mitu raha teha, neid ta kiitis. Raha kasvatamine ja kasumi teenimine käib alati kellegi arvelt ja toob endas sageli pettust kaasa, see on minu seisukoht. Hetkel aitab Uuest testamendist ja teemasse tagasi.

Segadust võib kiilkirjades tekitada mitme pea ja sisikonnaga inimesed, kes olid kahesoolised. Ka India vanades kirjades räägitakse kaksikloomuga (androgüün) algusinimesest. 

Ilmselt need tegelased ebaõnnestunusid ja jumal lõhkus nad kaheks - meheks ja naiseks. Piiblis räägitakse inimese loomisest neljas kohas (1 Moosese 1 p 27, 2 p 7 ja 21-22, 5 p 1-2). Tähelepandavam on kujutus naise loomisest: 

"Ja Jehova-Elohim pani raske une Aadama peale ja kui ta magas, võttis ühe ta küljeluu ja täitis selle koha lihaga. Ja Jehova-Elohim tegi naise sellest küljeluust." 

Aga 19. sajandi uurijad taipasid, et heebrea keelsel sõnal, mida küljeluuks on tõlgitud, on hoopis teine tähendus - külg, pool, osa. Sellega seonduvalt oleks õige tõlge hoopis selline: "

Jehova-Elohim võttis Aadama teise poole ja täitis selle paiga lihaga. Ja Jehova tegi naise sellest poolest. Meheks ja naiseks lõi ta neid ja õnnistas neid ja kutsus nende nime "Adam."

Nimetus "Adam" näib ühe ainsa olevuse kohta käivat. Nii on tegelikult Piibliski algus-inimese kaksik-loomus (androgüün) leida. Olgu veel öeldud, et Babüloonia ja Foniikia rahvad ka oma jumalate hulgas kahe-loomulisi arvasid olevat.

Kas Piibli patulangemise stseen on kiilkirjadest maha viksitud või on nii kiilkirjad, kui piibel saanud alguse hoopis ühest esiallikast? Ühes kirjas on viljapuu ja naine ning mees ning nende taga madu. Ka Kaini ja Abeli lugu on vanade rahvaste muinasjuttudes kirjas, kuid siinjuures on imelik, et vanade rahvaste juures esimese linna ehitamine vennatapmise looga ühenduses on. Näib, et linnade ehitamine sümboliseerib lahkumist vanast, pühaks saanud elukombest, ja on seega pahategu. Abel oli karjane ja maaharija ning Kain linnaehitaja ehk kurjategija (meenutab meie-aegset elukorraldust, kus käib tihe linnastumine ja maaelu suretamine). Võrdlev muinasjuttude uurimine on näidanud, et Kuu jumaldamine ikka ühes karjapidamise elukorraldusega ilmub, ja et karjapidajad oma aega Kuu vahetuse järele arvavad. Karjaste sündsam käigu aeg on öösel, kus taevas vaikselt nende üle varjab ja Kuu teed valgustab. Kõik Semi-sugu rahvad on oma juttudes kuu jumaldamise mälestust alal hoidnud. Kõik karjapidajad arvavad oma aega kuu tõusu ja veerandi järele. Vanades Arabia kirjades määratakse kaugust umbes nii: „Damaskusest Saidi koduni on kolm ööd“ ehk kolme öö teekond. Kui aga hakati maad harima ja kindlatesse elukohtadesse asuma, astus kuu asemele päike. Hakati päikese käiku tähele panema ja selle järele aega määrama. Nii oli lugu ka hebrealaste juures. See muutus ilmub Kaini ja Abeli jutus, nimelt aga teates Henokist, kes 365 aastat vanaks sai – see on nii suur arv, kui päikeseaastas päevi on. Henok oli seega uue ajaarvu algataja.

Järgmine ja väga tähtis koht on kiilkirjades ja teistes vanade rahvaste lugudes üleilmne veeuputus, millest juba eespool kirjutatud sai. Kiilkirjade katketelt on leitud järgmised sõnad veeuputuse kohta, mis käivad peaaegu ühte jalga Piibli veeuputuse looga, kuid jällegi on leida eripärad, mis Piiblist puuduvad ja tõlkes on sõnu muudetud nii, et ei oleks võimalik üheselt taibata eelmiste tsivilisatsioonide väga kõrget arengutaset. Minu hinnangul otsitakse asjata Noa laeva, sest "Noa laev" on kujundlik väljend. Ilmselt oli tegu mingisuguse seemnete hoidlaga, kus hoiti puude ja taimede seemneid ning loomade, kalade, lindude, putukate ja inimeste DNA-d. Müstika on siinjuures see, miks Jumal käskis Noal lojused ja linnud päästa, kui ta saaks peale veeuputust ise kõik uueks luua. 

Teine huvitav asi on inimloomus. Noa oli hea ja peale veeuputust oli maailm korraks hea, kuid looja ju teadis, et ega maailm heaks ei jää ja nagu me täna näeme, siis maailm on juba päris mäda. Kaua Jumal kavatseb seda tühja korjust (maailma) sallida, see selgub peagi. Ilmselgelt oli selline jumala plaan taotuslik, sest Noa üks poegadest oli loomult mitte nii hea ja Jumal teadis seda. 

Siin kohal läheksin jälle teemast välja ja avaldan paar oma mõtet asja kohta, et miks see nii on. Ilmselt on maailma kõik ajastud, iga sekund maailma loomisest, kuni maailma lõpuni, ühekorraga olemas. Kui inimene sureb, siis mõned neist saavad valida ajastu, kuhu nad soovivad "mängima" minna. Kõik variandid (ajastud, ajahetked) on alati samal ajal olemas ja saadaval, lihtsalt maal elades on vaja kogu see olukord kuidagi lineaarsesse jadasse panna, et elu saaks sellisel kujul üldse eksiteerida. Teemasse tagasi.

Kiilkirjades on kirjas: "Surippa (Noa), jäta oma maja, ehita omale laev, jumalad tahavad hävitada kõik elavat seemet, sina aga hoia elus ja saada laeva kõiksugu elavat seemet. Laev, mida ehitad .... küünart pikk olgu selle mõõt, .... küünart lai ja kõrge olgu ta .... ja tõuka see meresse." 

Nagu näha, siis kiilkirjades on laeva mõõdud puudu (ilmselt meelega hävitatud) ja ilmselgelt ei arvutanud kaldealased küünardes. Lihtsalt kiilkirjasid dešifreerides ei osatud pikkusmõõte muudmoodi nimetada. Laev võis vabalt tähendada ka mingit seemnekasti, sest ühes kirjakohas on öeldud, et laeva ehitamine kestis ainult seitse päeva. Samas, pidi ju Noa ka ise pääsema, seega võib arvata, et see oli ikkagi mingi kinnise kasti (allveelaeva) moodi väiksem "seemneriiul". Ja kui jumalad saatsid hukatuse maailma peale, siis veejumalad paisutasid veed ja väristasid maad oma võimuga ning kõik valgus läks hukka pimedusse. Kolmandas kiilkirja veerus räägitakse, kuidas veeuputus maa tühjaks teeb ja inimesed hukkab; jumaladki hakkasid kartma ja põgenesid. Kuus päeva ja seitse ööd valitsesid maailma tuul, torm ja veevool ja siis vaibus torm ning meri vähenes. Inimeste elupaigad olid mudaks muudetud (majade korrused maa all ehk mudauputus) ja nagu puuhalud hulpisid inimlaibad vee peal. Kui vesi oli taandunud, siis lasksin kõik laevast välja nelja taevakaare poole, ja ohverdasin. Jumalad hingasid magusat lõhna (looma põletusohverdusest tekkinud lõhn). Kärblaste kombel kogunesid jumalad üle ohverdatavate. Siis ligines Istar jumalanna ja tõstis ülesse kõrgusesse suure kaare, mida jumal Auu oli teinud...."

Lugu läheb peaaegu täielikult kokku Piibliga, kuid eelnevas on ka palju mõistatamist. Oluline vahe on veel Piibli ja kiilkirjade vahel - Jumalas. Jumalaid on Kaldea kiilkirjades palju, Piiblis ainult üks. Blogis on olemas Asgardi lugu ja ka see lugu räägib maailma loomisest ja selle lõpust ning paljudest jumalatest ning taevariigist välja heidetud saatanast (Loki), kes Maal palju kurja korda saadab. 

Piibli veeuputuse lugu olla kokku pandud kahest ise-osast, kus Jumala nimi on Jahwe-Elohim (tõlkes Issand Jumal). Veeuputuse lugu Piiblis olevat kokku pandud "jahvisti" (Jehova) ja "elohisti" (Elohim) kirjast. Kiilkiri läheb vahel ühega, vahel teise kirjaga kokku, enam aga langeb kokku jahvisti-kirjaga, mida ka vanemaks arvatakse. Jahvisti kirjas on kiilkirjaga ühine seitsme päeva arv, lindude laevast väljalaskmine, altari ehitus ja magusa lõhnaga ohver. Elohisti-kirjas leiame kiilkirjaga ühiseid jooni laeva (kirstu, laeka) ehitamises ja sellesse kogu elava kogumises ja ka vikerkaare loomise.

Suurt Paabeli torni nimetatakse kiilkirjades "Taeva ja maa paleeks." Babüloonia savilaudadel on kujutatud inimeste kujusid, kes torni sarnase ehituse kallal töötavad. Tähelepanuäratav on, et seal juures ka jumalaid kujutatud on... 

See on väga huvitav infokild ja siit ma panin oma jaoks pildi kokku Paabeli segaduse kohta. Paabeli torn oli Jumalate ja Maa inimeste kohtumise paigaks (ulatus see ju taevani ehk oli ühenduses Jumalate maailmaga), kust esialgu (enne kuningriike) anti inimestele teadmisi ja tehnoloogiaid ning hiljem juba pandi paika poliitikad (kui kuningriigid juba olid olemas ja oldi kõrgel järjel) ning lepiti kokku diplomaatilistes küsimustes, kuid miskipärast ei saanud Jumalad ja inimesed ühel hetkel enam kokkuleppele. Jumalad tekitasid kaose ja segasid keele ning torn hävitati. Jumalad aga lahkusid maa pealt oma koju tagasi.

Küll oleks huvitav külastada Briti ajaloo muuseumi, mis polekski vast nii kallis ettevõtmine ja oma silmaga üle vaadata, mida seal tänapäeval üldse näha on võimalik. Väidetavalt veeti sinna peale kiilkirjade ka paljud Egiptuse varandused ja isegi muumiad. Mu elukaaslane on hetkel Londonis ja saatis mulle mõned pildid Briti muuseumist. Ütles, et tal on veel palju huvitavat materjali üles pildistatud, kuid neid ma näen siis, kui ta tagasi tuleb. Tema, kes mu blogi ainult vahel harva "sirvib", ütles, et kogu "Vana-Londoni" hooned on sügaval maa-all. Ja tema, kes on võhik asjas, ütles, et see pole lihtsalt normaalne. Tallinnaga seda kaost, mis seal valitseb, ei anna võrrelda. Panen tema saadetud kolm pilti muuseumist siia vaatamiseks (kommentaarideta).

Lõpusõna. Piibli Vana testament on kokku pandud osalt Jahvisti ja osalt Elohimi kirjast. Nii kiilkirjadesse (vanas keeles nimetatakse kiilkirja ka noolpeakirjaks) talletatud maailma loomise, kui ka Piibli vastav lugu, peavad alguse saanud olema ühest allikast, kuid kiilkiri näib vanem olevat. Vanas testamendis on tänapäevaks paljud kirjakohad "tõlkes" muutunud tundmatuseni ja ajalehe artiklis väidetakse, et Jumala äravalitud rahva juures "Jumalast" valgustatud mehed, Pühast Vaimust, on neid lugusid õigel kujul kirja pannud ja nii on need meie Vana testamenti saanud. Kuid paganrahvad, kes kiilkirjas kirjutasid, polnud nii kõrgel järjel ja asju moonutasid ning seega neid kirjasid mitte täiel määral uskuda ei tohiks. 

Vot selline jutt sai. Kes sai asjast aru, keerab info 180 kraadi teistpidi ja nuputab edasi. Mulle jäi seda teemat kokku pannes tundmus või mulje, et hetkel valitseb maailma üks jumal, ennemat oli neid palju, kuid peale Paabeli segadust, sai üks ja ainus Jumal võimule ja kupatas teised minema. Teistest jumalatest on jäänud ainult nimed ja kui nende nimesid uurida, siis tuleb hirm peale. Kas tõesti on hetkel valitsemas maailma hea jumal (absoluudis on see minu uskumus, aga ma muudan piisavate tõestuste olemasolul oma veendumusi ja uskumusi, sest ma otsin tõde). Võtan mõned Foniikia jumalad, kellest  meile tondid on maalitud: Baal, Istar ja Molok. Siiralt loodan, et siin ei tule kõike 180 kraadi pea peale pöörata, samas, ilmselt pole meil aimugi, kui suures vales me tegelikult elame. See vale võib koguni nii suur olla, et kui hakata kiht-kihi haaval valet eemaldama, siis ei pruugi lõpuks enam üldse midagi alles jääda... (keegi tark on seda väga tabavalt öelnud).

Päris lõpetuseks veel mõni sõna jumalast või loojast. Ma saan aru, et selles maailmas elades, kasutades seda keelt rääkimiseks ja seda keha/aju mõtlemiseks, pole vist võimalik kirjeldada loojat, sest see maailm koos oma keelte ja kõigega on piisavalt puudulik, et kuidagigi omale loojat ette kujutada. Kes kujutab loojat pilvel istuva habemikuna, kes patsiga poisina arvuti taga, kuid piiblis on öeldud, et maine olevus ei kannata jumala pilku välja v.a siis, kui Jumal seda ise lubab. Jumal on igavene olevus, aga mis asi on igavik? Ka seda ei oska siin maailmas piisavalt hästi keegi omale ette kujutada või kas see on üldse võimalik? Igavikku võib proovida endale ette kujutada läbi vanade muinasjuttude, millest üks kõlab umbes nii: "Kui ronk käib kord aastas maailma kõige kõrgema mäe tipus ja teeb nokaga vastu mäge siuh-sauh ja lendab jälle aastaks minema. Ja siis, kui lõpuks on maailma kõrgeim mägi sileda maaga ühe tasaseks kulunud, siis võrreldes igavikuga on sellest ajast kulunud kõigest üks silmapilk. 

Eespool tegin tegelikult väikese katse loojat ja tema maailma ajatuna ette kujutada ja see on hetkel parim kujutlus asjast minu peas. Ajatut maailma võib ka kujutada kui 60 cm pikkust joonlauda (6000 aastat), mille iga millimeetri kriips kujutab kümmet aastat, ent ometi on joonlaud ise ajaväline, mille kriipude vahel võib "Looja" pilk hüpata edasi ja tagasi. Kuid missugune näeb välja looja, kui maailm on joonlaua sarnane? 

LÕPP

Allikad:

Wikipedia.
Olewik: 22 juuli 1891.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 4 jaanuar 1897.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 18 jaanuar 1897.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 31 jaanuar 1897.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 7 veebruar 1897.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 14 veebruar 1897.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 20 veebruar 1897.
Linda : Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale, 27 veebruar 1897.