Elektrijõul liikuv kaarik (1888). Kaarikus polegi midagi imelikku justkui, kuid 140 aastat vana akutehnoloogia teeb kadedaks ka Tesla elektriauto enda. Võiduajamisel sõideti kaarikuga 1170 kilomeetrit, selleks kulus 2 päeva. Sõiduki keskmine kiirus oli 24 kilomeetrit tunnis. Aku kestis järjest 6 tundi!
Linnarongi kava New Yorgis. Kahe toru sees on reisijatega vagunid, mida suruõhu mõjul edasi lükatakse. Väidetavalt oli see kavand, mitte päriselu. Kas ka nii oli, seda ei tea öelda Elon Musk tuli sarnase ideega välja mõned aastat tagasi, kuid tundub, et ideeks see vist jääbki. Kuid natukene all pool olevatel gravüüridel olev ime töötas juba päriselt.
Broadway maa-aluse tunneli avamine New Yorgis 1870. aastal.
Metroo liin kulges Battery ja Harlemi vahel. Kas seda nippi tänapäeval õnnestuks korrata nende samade seadmetega? Nimelt, 100 hobujõuline aurumasin ajas ringi hiiglaslikku õhupuhumismasinat, mis puhus tunnelisse vägeva õhujoa ja see panigi vagunid liikuma. Samuti räägitakse New Yorgi metroo kavandamisel tehnoloogiast, mis mitte ei puhu vaguneid vaid vagunid imetakse liikuma ehk vaakumtehnoloogia. Kes minu sõnu ei usu, see võtku lahti eesti keelne raamat "Sajanditagused tehnikaimed" Leonard de Vries (Tallinn "Valgus" 1985).
Alternatiivajaloolased on pakkunud välja teooria, et gravüürid ei olnudki gravüürid vanadel aegadel, vaid olid fotod. Siin üks tõestus (või ka siis mittetõestus) sellele, et vanema aja gravüürid olid tegelikult eelnevalt fotod, mida ajaloo võltsimise tarvis muudeti teatava tehnikaga gravüürideks. Kas olete uurinud, kuidas gravüüre väidetavalt tehti? Väidavad, et pilt kraabiti vasklehele mõne terava esemega. Gravüüritehnikaid on mitmeid muidugi, aga must-valgel öeldunua just nii täpselt tehti neid. Kõik varjud ja peegeldused jne. Võtke mõni pilt oma arvutist ja töödelge mõne pilditöötlustarkvaraga. Kui seda õigesti teha, võite oma pildist ka gravüüri saada.
Iseäralik rongiõnnetus 1876. aastal.
Raudteekompanii juhatajad pakkusid suurt rahasummat sellelt õnnetuspaigalt võetud päevapildi eest (vaata alumist pilti. See peaks siis päevapilt olema, kuigi on pesueht gravüür), et niiviisi takistada piltide levimist ja varjata õnnetust publiku eest. Siiski õnnestus meil üks koopia nende valvsate pilkude eest päästa. See annab võimaluse teis selle haruldase pildiga tutvustada. Kokkupõrge muutis kaks raudteehiiglast umbes 60 tonni kaaluvateks rauahunnikuteks.
Üherööpmeline kõrgraudtee 1884. aastal.
Jääb vägisi selline mulje, et küll oldi arenenud sel ammusel ajal, meie ajaloost saame aga teada, et 100 aastat tagasi polnud meie esivanematel peldikutki, olevat laudal asjal käinud.
Kantav raudtee 1890. aastal.
Inglise armeel on Bolani mäekurus korda läinud rajada kantav raudtee- Deauville süsteemi rööbasraudtee, mis koosneb kergesti kokkupandavatest terasrööbastest. Raudtee raudteeks, aga siin tuli arvestada maastikuga, üle iga künka ikka sellist ei ehita.
Elektritramm Chicagos 1893. aastal.
Tänapäeval nii häid akusid enam ei tehta.
Õhupallidega ja tseppelliinidega lendamine oli samuti moes ja kasutusel 19. sajandi lõpu poole, nendest siin pikemalt juttu ei teeks, kuid ühe pildi tooks siia ära.
Õhupallilt märgatud optiline nähtus 16.02.1873.
Masin, mis oli mõeldud Inglismaa ja Prantsusmaa vahele tunneli kaevamiseks 1874. aastal.
Ujumisvahendid 1877. aastal.
Bessemeri salongiga aurulaev, milles ei teki merehaigust. Laev võib õõtsuda lainetes palju tahes, kuid salong on alati maapinnaga loodis.
Goubet allveepaat Vene laevastikule 1886. aastal.
Ratastel laev 1890. aastal.
Elekter võeti laialdaselt kasutusele 1880 paiku, mil Edisson ehitas uut-tüüpi dünamo.
Edissoni dünomo 1882.
Elektriga valgustatud vanker 1885.
Elektritõrvikutega rongkäik 1884.
Tesla demonstreerib leegitsevaid mõõkasid 1893. aastal.
Surnukeha elektrilise metalliga katmine 1891. aastal. Pariisi ühe suure haigla haavaarst mõtles välja viisi, kuidas katta surnukeha metallikihiga, et seda saaks igavesti säiltada.
Helendavad elektrilahendused õhus ja Geissleri torudes 1898. aastal.
Selle pildi panen siia sellepärast, et kui keegi uurib ajalugu, siis võib-olla väga tavaline, et linnapildis vanadel piltidel 19. sajandi lõpul on justkui elektrikaablid, kuid tegelikult on need telefoni- ja telegraafiliinid.
Eestis ja ka mujal on kirikute juures kabelid. Pildil olev Keila kiriku kabel on antiikstiilis ehitatud. Kuid varem võisid need kabelid hoopis olla krematsioonitemplid.
Milano krematsioonitempel 1881. aastal.
Päikese jõul töötav trükipress 1882. aastal. Töötab ka läbi pilvede. Nõguspeegel ajab kerge vaevaga silindris asuva vee keema. Sellise aparaadi kasutegur on väga suur, arvestades tänapäeva tehnoloogiat, mis suudaks aparaati kerge vaevaga orienteerida päikesele. Üks selline aparaat peaks katma ühepere elamu kogu elektrivajadused kevad-suvi-sügis perioodil. Pealegi, sellise täiustatud aparaadi ehitamine ei ole kallis. Arvatavasti ei kasutata neid seepärast, et pole korralikku elektrisalvestamise tehnoloogiat. Leian, et üks selline aparaat on kümmneid kordi, kui mite sadu? tõhusam kui päikesepaneel. Miks neid siis ei kasutata?
Paljude alternatiivajaloolaste suureks mõistatuseks on keskajal "peitliga taotud" marmorkujud. Äkki siin pildil on vastus, kuidas vanasti osati kujusid kiirkorras toota.
Automaatne kujuvoolimismasin 1894. aastal.
LÕPP
Tuli meelde seik Iirimaa reisilt. Kaldapealt pea kilomeetri jagu oli sajandivahetusel korralik raudtee, et minna vaatama neid kuuekandilisi kive. Tänapäeva "tehnikasajandil" aga peab jala kõmpima. Iga vähemagi vaeva jaoks ehitati tohutult tehnilisi seadmeid. Kummaline ikkagi.
VastaKustuta