Üleujutus 1530. aasta paiku ja tähelinnade teke peale katastroofi

Selle loo põhifaktid leidsin ühest amide foorumist, kuid olen kasutanud ka palju teisi allikaid (kõigile võibolla pole osanud viidata) ja olen kasutanud ka enda kogutud materjale. Loo analüütiline pool ja järeldused on originaalsed.

1530. aasta paiku (J530) +/- mõned aastad siia-sinna, kes seda täpselt teab, palju aastaid on kaduma läinud või juurde kirjutatud, toimus üleilmne suur üleujutus (mudflood). See katastroof võis hävitada ka Rooma riigi ja tsivilisatsiooni (nn antiikkultuur), kellel oli teadmised, mida meil, kas enam ei ole või varjatakse. Kuigi meil ei peaks kahju olema sellest tsivilisatsioonist, sest tõenäoliselt on seda ennegi juhtunud ja võibolla juhtub tulevikuski. Kui kuskil on olemas "Suur arhitekt," siis see just tema tahtmine oligi. Nii palju, kui mina ajaloos tuhninud olen, siis võibolla on nii, et kogu antiik tsivilisatsioon oli mandunud, nad olid suured ebajumalate kummardajad (Osirise obeliskid üle ilma, majadel tossavad vaasid, Saatana ja muude elukate kummardamine) ja võibolla ka nende mõttemaailm oli juba liialt väärastunud, puudus igasugune eetika, mängiti jumalaid, geenmuundati igasuguseid elukaid. On säilinud palju vanu gravüüre, kus kujutatkse väärastunud elukaid, piinamisi, tohutuid julmuseid, laste tapmisi jne. Kuid need on kõigest oletused, sest mingeid raudseid tõendeid selle kohta ei ole ma näinud, ainult vihjed on. Selliseid gravüüre on säilinud tohututes kogustes, lisan siia ainult mõned vaatamiseks.

7 silma ja 7 sarvega lammas, kelle kehast purskub veri inimese käes olevasse peekrisse.

Elukas, kes istub troonil ja keda endine maailm kummardas. Mul on kahtlus, et teatud seltskond kummardab seda elukat tänapäevani. Eluka parema käelaba ümber on moodustunud tähtedest ring. Illuminaatidel sümboliseerib see Uroborost (end sabast õgiv madu ehk suletud ring ilma väljapääsuta). Mis see meie Euroopa Liidu lippki teistsugune on.

Tavaliselt ongi nii, et kui tahan põhiteema juurde asuda, siis ennem jutustan tausta ja justkui laiast ilmast ja teemast mööda, kuid tegelikult on see kõik täpselt teemasse. Võib küll tunduda, et teema justkui valguks laiali, kuid seepärast tasubki kogu blogi otsast lõpuni läbi lugeda ja mitte võtta iga lugu, kui eraldiseisvat.

Ülemisel pilidl olevas vanas raamatus on prantsuse keeles kirjas: Le terrible deluge advenu en la noble cite et ville de rome (Kohutav veeuputus, mis leidis aset õilsas Rooma linnas).

Lõik Marthin Lutheri (1483-1546) käsikirjast: Astroloogid olid ennusatnud, et saabub veeuputus 1524. aastal.

Kild-killu haaval saab suuremat pilti kokku panema hakata. 1530. aastal toimus suur üleujutus Hollandis, mida kutsusti St. Felixi üleujutuseks, kus sai hukka rohkem kui 100 000 inimest (teistel andmetel umbes 400 000 inimest, vaata pilti 1913. aasta raamatust allpool). Tollel ajal elas linnades väga vähe inimesi (ametlik ajalugu). Tallinnas umbes 4000-5000, Münchenis 10 000 jne. Järelikult 100 000 või kogunisti 400 000 inimese hukkumine Hollandis, pidi olema tohutu katastroof. Kuid need on mõned üksikud ajaloo killukesed, mis meil sellest ajast teada on.

4. novembril 1530 toimus Hollandis suur üleujutus (St. Felixi üleujutus). 400 000 inimest uppus.
Novembris 1530 laastas üleujutus Calaisi (Prantsusmaa), Antwerpenit (Belgia), Cluse, Gravesendi (Inglismaa), Mardycki (Prantsusmaa), Dunkirki (Prantsusmaa), Newporti (Inglismaa) ja peaaegu kogu Zealandi (Taani).
Inglismaal oli 4. ja 5. novembril tugev tuul, mis lõhkus maju ja puid, seejärel saabus tõusuvee haripunkt, mis uputas Essexi, Kenti ja Thaneti. Inglismaal oli kogu see aasta suur veeuputus.
Roomas oli 8. oktoobril suur veeuputus. Rooma Tiberi jõgi hakkas üle kallaste ajama 1530. aastal ja seda võrreldi tapatalgutega 1521. aastal, mil samuti meri üle kallaste tõusis ja hukkus 100 000 inimest.

 Raamat aastast 1530. Lühidalt: Sel aastal jõudis oktoobri keskpaiku üleujutus Rooma linna, mille tõttu paavst, kardinalid ja suur osa elanikkonnast hülgasid linna. Veidi enne seda, tabas üleujutus Hollandit. Teades, et info on lünklik ja allikaid ei ole kerge leida, kuid me ei ole ju lollid? Sellest saab järeldada ainult seda, et üleujutus pidi tabama kogu Euroopat võibolla ka kogu maailma.

Itaalia kunstniku Maso Finiguerra (1426-1464) pilt pealkirjaga "Üleujutus." Kõik viitab sellele, et oli palju katastroofe erinevatel aegadel, jääb vaid küsimus, et millal tuleb järgmine? Sellele pildile on autor joonistanud tavaliste inimeste sekka ka gigante, näiteks kaks neist asuvad põlvili maas pildi keskosas, kuid seda teemat olen juba eelnevates postitustes pikemalt käsitlenud ja siin jutus gigantidest rohkem juttu ei tee.

Paljud pildid ja raamatud seostavad üleujutusi just komeetidega. Pildil olev üleujutuse aeg jääb 13. sajandi lõpu poole, kus kujutatakse üleujutust ja komeeti.

Rooma S Maria sopra Minerva kiriku seinal olev üleujutuse mälestustähis (veel üks link) 8. oktoober 1530 oli merevee tase Roomas 18,95 meetrit üle merepinna.

Piazza del Popolo, Rooma. Mälestustähis teiste üleujutuste mälestamiseks aastatel 1277, 1422, 1495, 1557, 1598, 1647, 1660, 1805, 1846, 1858, 1870, 1878, 1900, 1915 ja 1937.

Toimus väga palju katastroofe, mis mattis selle tsivilsatsiooni nii, et jäid ainult tugevamad ehitised järele. Info tehnoloogiate kohta läks kaduma või peideti ära. Kuid vaikselt vaikselt hakkab kõik välja tulema, sest pole olemas midagi peidetut, mis ei avalduks.

Korraks suundun oma looga ka 19. sajandisse. 1846. aasta üleujutus tabas arvatavasti ka tugevasti Eestit (vaata varasemaid lugusid Muraste mõisa taastamisest ja dominiiklaste kloostri müüri katastroofist). Kindlasti võisid ka teised üleujutused Eestile palju kahju teha, kuid nende kohta on saada hetkel veel vähe andmeid. Suhteliselt kindel on see, et mingi suur üleilmne katastroof toimus 19. sajandi keskpaiku, selle kohta on võimalik leida palju artikkleid. Lisan siia mõned lingid 1860. aastate üleujutusest, linkidega on kahjuks nagu inimestegagi, need surevad ühel hetkel ära.
Link, link, link, link, link, link, link, link, link, link, link, link, link.

Nüüd aga uuesti tagasi 14. sajandisse.

1531. aasta maavärin ja tsunaami Portugalis, milles hukkus palju inimesi (link). Tegelikult oli üks katastroof, mille järelmõjud kestsid mitu aastat. Selle kohta veel üks väljavõte raamatust allpool, kus kirjeldatakse hiljutisi üleujutuse poolt tekitatud kahjusid Roomas ja Hollandis ning kirjeldatakse veel ühte 1532. aasta üleujutuse sündmust.

 1540. aasta kaart. Paljud Itaalia rannikulinnad on kujutatud poolenisti uppununa.

Tähelinnade teke peale 14. sajandi suurt üleujutust

Olen läbi töötanud lugematul hulgal vanu kaarte, leidmaks tähelinnu erinevatest ajastutest. Need kaardid, mida ma sirvisin, sealt ei täheldanud ma tähelinnu enne aastat 1575. Sellest järeldan, et liiga palju inimesi sai hukka ja üleilmne valitsus pidas plaani, kuidas üleujutustega võidelda. Ei tea küll kust või miks, aga neil tuli idee rajada inimeste kaitseks üle ilma suhteliselt väikeste vahemaade taha tähelinnad või -kindlused, mis ühtlasi pakkusid varjet ja kaitset ning minu hüpoteesi kohaselt lõhkusid tsunaamit sedasi, et see kaotas suuresti oma jõu, eriti kui neid väga tihedasti ehitada (tähelinnade või -kindluste omavahelised keskimsed kaugused Euroopas jäävad umbes 100 km piiresse). Eestis on või oli tähelinnu, tähtkindlusi ja muldkantse kümmekond.

Viis suuremat tähelinna olid: Narva, Tallinn, Pärnu, Tartu ja Paide. Eestis olevate tähelinnade ehitamise aegade kohta olen leidnud vastukäivaid andmeid.

Pariis 1530. aastal. Tähelinna elemendid puuduvad.

Pariis 1552. aastal. Tähelinna elemendid puuduvad. Paljudel vanadel kaartidel ja gravüüridel hakkavad silma tuuleveskid (kui tõsiselt aga vanu kaarte võtta saab, sellest olen juba eelmistes teemades kirjutanud). Siinkohal nagu midagi ei klapi alternatiivajaloos. Kui oli olemas tsivilisatsioon, kes kasutas vabaenergiat, milleks siis tuulikud? Mida rohkem ajalugu uurida seda segasemaks tegelikult kõik läheb. Seepärast ongi pakutud välja ka teooria virtuaalreaalsusest, kus piltlikult öeldes aeg-ajalt uuendatakse maailma vanal platvormil, mitte ei tehta tervet maailma uut ja seega jäävad vanad tehnoloogiad läbi kumama.

Pariis 1555. aastal. Tähelinna elemendid puuduvad.

Uurisin väga paljud vanad kaardid läbi, kuni jõudsin aastani 1575. Sel aastal ilmusid korraga paljudesse linnadesse tähelinna elemendid.

 Pariis 1575. aastal. Tähelinna elemendid on olemas.

Alžiir (Alžeeria) 1575. aastal. Mille jaoks selline 7-nurkne täiesti tühi ehitis pildi keskosas? Kohati jääb mulje, et ühel hommikul inimesed ärkasid ja tervesse ilma olid tähelinnad tekkinud. Inimesed kratsisid kukalt ja ei saanud aru, mis toimub. Siis veeti ühte tähelinna nurka kahurid, teise nurka püstitati tuuleveski ja kolmandasse istutati puud. Samuti anti igale nurgale nimed. Näiteks Pärnu tähelinna nurkadel olid taevkehade nimed. Alumisel 1575. aasta Utrechti (Holland) kaardi ühele tähelinna nurgale on pandud nimi Sonnenburg, mis võiks tähendada Päikese lossi või pühendati see tühi nurk mõnele tähtsale Sonnenburgi nimelisele isikule.

Põhimõtteliselt võiksingi siia 1575. aasta kaarte linnadest lisama jääda. Enamus suuremad linnad olid sel ajal tähelinnad. Iga tähelinn piirneb vähemalt ühe küljega mõne veekoguga, enamasti kas jõe või merega. Paljud tähelinnad olid kõigist suundadest veega piiritletud nagu allpool oleval kaardil olev Groningeni linn (Holland). Kaardi keskel olev tähtkindlus võis olla mingit sorti tehnoloogiline rajatis, mis oli seest õõnes ja ilma akendeta ning ühest avausest pääses vesi ehitisse sisse ja välja. Tänapäeval muidugi öeldakse, et see oli garnisoni majutamiseks vms. Ehitiste ja inimeste mastaabid on muidugi valed, seda ei tasu tähele panna. Neid objekte, kui nad on üldse alles, tuleks võimalusel üles otsida ja uurida.

Allpool oleval 1575. aasta kaardil on Siena linnas (Itaalia) mitmeid mingisuguseid nagu katkiseid torne või poste. Nende otstarve on mulle teadmata.

Üleval oleval kaardil on näha, et Rooma ei ole 1575. aastaks taastunud. Linn on täielikult varemetes ja segi pööratud. Kuid linnast on ootamatult tähelinn saanud.

Iga selle blogi jutt on ulmejutt ja ei ole mõeldud lollidele lugemiseks. Ei hakka kirjutama iga loo lõppu või loo sisse, et tegu on ulmejutuga. Meie ühiskonda proovitakse programmeerida lollideks. Meedias mainitakse ravimite/alkoholi ja muudele reklaamide järel koguaeg, et tegemist on ravimiga või alkohol kahjustab tervist jne, nagu me oleks lollid. Nüüd on sarnane hoiatus ilmunud ka mängufilmide ette, et algav linateos võib vajada lapsevanemlikku selgitust. Minu blogis, üleval on selgelt kirjas, et tegu on ulmeblogiga. Tark taipab isegi ja lollile ei aita rääkiminegi.

LÕPP