Urnid vanadel hoonetel

Enne kui teema juurde lähen, pean ära mainima, et Facebookis on palju alternatiivajaloo uurimise gruppe, millest mõnda kuulun ka mina. Paljudes gruppides käib elav arutelu ja seal arutatakse väga põnevaid teemasid ja seal liigub väga palju huvitavat infot ja mõtteid. Ise ka aeg-ajalt kirjutan omi mõtteid ühte kindlasse gruppi ja arvan, et seal on kordi rohkem infot kui selles blogis. Mõtlesin, et asjad ei peaks nii laiali olema ja mõne loo peaks ikka siia blogisse ka natukene põhjalikumalt üles täheldama, mida grupis olen tõstatanud. Tegelikult paljudest niidiotstest, mis sinna kas ise olen välja pakkunud või keegi teine, ongi mingil kujul natukene põhjalikum lugu siia saanud. Suurt tunnustust ja tänu avaldan oma lemmik-blogijale hr Arne Tsirnale, kelle Elukulg blogis on väga väga palju infot ja mõttelendu, mille seedimiseks jätkub väga pikaks ajaks ja Arne põrutab pidevalt uut infot peale, mida ei suuda enamus meist ühekorraga läbi seedida. Samuti saan FB kaudu kuhjades infot hr Arvo Soometsa käest, mis kohati tundub nii uskumatu, kuid minu teada temal blogi puudub, nii kahju kui see ka pole. Need kaks meest on kindlasti alternatiivajaloo uurimises Eesti pioneerid ja nende mõttevälgatustel soovitan pilk peal hoida, kellel see vähegi võimalik on. Nüüd aga teema juurde tagasi. Õnneks on mul aegade jooksul kujunenud päris suur enda pildistatud fotoarhiiv ja saan lugudes kasutada järjest rohkem enda tehtud fotosid. Siia loosse panen palju enda pildistatud fotosid, välja arvatud mõned pildid, mis võtsin raamatust, kust sain väga väärtuslikku informatsiooni ning mis ajendas mind üldse seda lugu tegema ja seda infot teiega jagama.

Urnid vanadel hoonetel

Varssavi linna muuseumis asuv marmorist urn. Urni tipust on mingi element ära murdunud. Muuseumis olev info urni kohta: Dekoratiiv vaas, autor teadmata, enne 1637, Carrara marmor.

Samas muuseumis asuv teine urn. Stiil on natukene teine, kuid jälle, urni tipust on midagi ära murdunud. Muuseumis olev info urni kohta: Vase bearing the coat of arms of the house of Vasa (Sheaf), autor teadmata, enne 1637, Carrara marmor. See urn siin pildil ja ka urn ülemisel pildil, tunduvad olevat pealt kinnised, ehk ava ei ole.

Rauast urn Rootsi Rahvusmuuseumis Stockholmis.

Urnil on kaas, mis peaks olema avatav ning vaas on tõenäoliselt seest õõnes. Kahjuks ei tohi muuseumides eksponaate katsuda. Mind nimelt huvitab urni jalg. Kas urnidel on niinimetatud kinnised jalad ilma avadeta või on seal mingid torud või avad, kust pääses gaas või mingit sorti kütus vaasi. Või oli seal mingi muu süsteem, mis suutis urnis oleva vee keema ajada.

Urn Stockholmi südalinnas. Ei saa päris kindel olla, et see on selle urni algne asukoht olnud. Urni jalus on tänapäevane. Kahjuks ma ei pildistanud urni pealtpoolt ega uurinud lähemalt, kuna siis mul ei olnud veel infot, mida ja kuidas urnidel vaadata.

Hiiglaslik pronksist urn Rootsi rahvusmuuseumis Stockholmis.

Urnid Rundale lossi aia küljes, Läti.

Nüüd siis teema tuuma juurde. Panen siia mõned pildid urnidest hoonetel. Hõikan siinkohal välja ka hüpoteesi, et urnidega majad olid mingit sorti "teistsugused" majad, sest mitte kaugeltki kõikidel vanadel majadel ei ole urne. Paistab, et urnidega majad on natukene tähtsamad urnideta majadest, kui nii võib öelda, ja pakun välja, et need majad on seotud kuidagi okultismiga, kus teatud aegadel viidi läbi mingeid riitusi või kummardati ebajumalaid või viidi läbi tähtsaid tseremooniaid.

Need mustvalged pildid on võetud Vatikani salaarhiivide raamatust. Foto alla on kirjutatud: Historical "carrousel" in honor of Christina of Sweden (Oscar Savio). Tegu on siseõuega ja tegevus pildil toimub pimedal ajal, kuid ometi on mingil salapärasel moel kogu õu hästi valgustatud. Kahjuks ei saa aru, kust kohast see valgus õuele tuleb, kuid mitte seda ei tahtnud ma selle pildiga öelda. Vaadake seda hoonet, terve hoone on urne täis ja need kõik tossavad või ajavad auru välja! Kahjuks ei saa nende piltide järgi öelda, kas urnid ainult tossavad või auravad või hoopis urnides põleb midagi. Tõenäoline võib olla ka variant, et urnides oli vesi, mis mingil meile teadmat moel keema aeti ja see tekitas auru. Rootsi kuninganna Christina sündis 18.12.1626 ja suri 19.04.1689.

Sama pilt suurendatuna. Osad vaasid seisavad mingitel kujudel, mis on postideks või tugedeks urnidele ja võibolla ka torudeks, kust kohast võis vaasidesse tulla mingit sorti kütust, mis tekitas tossu ja võibolla ka põlemist või oli seal mingi süsteem, mis ajas urnides oleva vee keema.

Okultismi ja salamärkide juurde minnes saab Sümbolite raamatust teada, et tossava/aurava urni embleemiga (salamärgiga) taheti sel vanal ajal teada anda, et soosige/toetage/pooldage mind, kuni ma elan.

Lisan siia veel mõned huvitavad fotod Stockholmi ja Varssavi hoonetest.

Maja Stockholmi südalinnas. Nii nagu üleval pool oleval vanal hoonel Vatikani salaarhiivide raamatust, on ka sellel majal terve ülemise korruse katuse äär urne täis. Samuti on maja ees oleval aial urnid tihedasti üksteise kõrval.

Sama majal on lisaks urnidele vasakul näha ka püramiide ning imelikke vardaid kuplite tipus.

Pilt Stockholmi südalinnast. Enamustel vanadel majadel aga puuduvad urnid. Keskmine maja on ehitud kuulidega. Kuulid on samuti ainult teatud majadel ja aedadel nagu urnidki ja tõenäoliselt oli neil majadel jällegi oma tähendus või kogunisti mingi kindel otstarve. Kogu see urnide, kuulide ja muude sümbolitega majade teema vajaks täiendavat uurimist.

Vaade kirdest Stockholmi kuningalossile. Aia keskel on säilinud üksik urn. Kaldun arvama, et terve aiapealne oli urne täis kunagi.

Pilt samast kohast kuningalossi seinale. Tundub kangesti nii, et seintel, akende vahel olevatelt jalgadelt, on urnid eemaldatud, et ei tekiks liigseid küsimusi, et kuidas neid urne sellises kõrguses läideti? Aga ei läidetutki, vaid urni jalgades oli mingi süsteem, mis urnid tossama või aurama pani.

Sigmundi monument (vasakul) ja kuningaloss (paremal) Varssavis. Korraks teemast kõrvale minnes, vaadake seda monumendil olevat purskkaevu. Pilt on väidetavalt maalitud umbes 19. sajandi keskel, kui elekter oli haruldus. Tänapäeval seda monumenti purskkaev enam ei kaunista.

Suurendus Varssavi kuningalossi katuse ülemisest äärest (ülemine ja alumine pilt). Terve katuse äär on urne täis ja need ei ole sinna niisama pandud, need pidid omal ajal samuti tossama.

Varssavi kuningaloss tänapäeval (ülemine ja alumine pilt). Urnid puuduvad.

Loss on taastatud, kuna natsid olevat pommitanud praktiliselt terve Varssavi maatasa II MS ajal. Sellel fotol, lossi ees, on kaks endist Sigmundi monumendi sammast pikali maas. Vasakpoolne on Hitlerlaste puruks kõmmutatud sammas ja parempoolne sammas on veel vanemast ajast. Suure ukseava tippudes on kaks püramiidi. Ju see üks tähtis maja oli kunagi.

Kõik urnid tõenäoliselt ei tossanud või auranud, paljud võisid olla ka dekoratsioonid, kuid hetkel tundub nii, et urne paigutati ainult teatud majade aedadesse. Teema vajab kindlasti täiendavat uurimist.

Täiendus (17.03.2020). Tavaliselt ma lugusid ei ole täiendanud vaid kui informatsiooni koguneb piisavalt palju, teen uue loo ning kui võimalik pakun ka uue hüpoteesi või lükkan vana hüpoteesi ümber. Sattus kätte Giovanni Battista Piranesi (1720-1778) graveering aastast 1743.

See mees joonistas, mida ta nägi. Ametlikult peetakse teda ruinistiks ja fantasööriks, kuid arvatavasti see siiski nii polnud. Olen sellest mehest ka eelnevalt oma lugudes juttu teinud ja seal on ka tõestusmaterjali, et ta joonistas või graveeris just seda mida nägi. Pildil on kujutatud iidset templit Roomas, mis on püstitatud Vesta auks (Vana-Rooma jumalanna, kes kaitses kodu ja perekonda).

Kas urnides oli vesi või põles seal midagi, jääb endiselt selgusetuks. Huvitav on veel see, et osad urnid ei tossa. Kas see on tingitud tehnoloogilisest iseärasusest või need polegi mõeldud tossama?

Sama pildi küljele on aga joonistatud või löödud millegipärast Taaveti täht, milles paistavad millegipärast olevat hieroglüüfid, mitte heebrea kiri.

LÕPP