Raadium

Juhtusin raadiumi teema peale ühes ookeani-taguses foorumis. Raadium võis olla kütteallikateks vanadel lossidel ja ehitistel vanal ajal. Alternatiivuurijad on õhku visanud palju küsimusi seoses tolleaegsete suurte losside kütmisega. Polevat võimalik lossides olevate ahjudega saavutada normaalset toasooja talveperioodil. Vana-aja paljudel lossidel puudusid korstnad üldse või asusid ebaloogilises kohas (kohe akna kohal).

Sellel Rootsi lossil puudusid korstnad ja kõige keskel sätendab miski kera, kas atmosfäärielektri püüdur?

Siin gravüüril puuduvad korstnad ka tavalistel elumajadel ja abihoonetel. Ei taha siia ühest enda vanast loost palju pilte kopeerida, kes tahab võib teema ise üle vaadata (link). Olgu öeldud, et need lossid olid (ja osad on siiani) päriselt olemas, mitte pole mõne maalikunstniku fantaasiavili. Lossid, mis on seni olemas, neile on tänapäevaks muidugi korstnad juurde ehitatud ja välisilme võib olla olulisel määral muutunud.

Raadiumit kasutades ei vajatudki hoonetele korstnaid, need ongi lossidele hiljem ehitatud teiste kütuseliikide kasutamiseks. Muidugi võib lugejal tekkida minu lugude põhjal küsimus, aga miks ei kasutatud atmosfäärielektrit kütmiseks? Võibolla siiski kasutati mõningal määral, kuid atmosfäärielektri püüdmiseks on vaja kõrgeid torne ja muud tehnikat ja abiehitisi ja võibolla kütmiseks ei olnud mõistlik elektrit igal pool kasutada, kuna võimsus ei olnud piisav. Paljud alternatiivuurijad on pakkunud välja teooria, et vanasti oli kliima soe üle kogu maailma, ja ehitisi ei pidanudki kütma. Seda võib järeldada vanu kaarte uurides, kus Gröönimaal ja Antarktikas voolavad jõed. Teooriaid ja segadust on palju. Kohati jääb mulje, et kui keegi viskab õhku uue teooria, siis nagu justament sobib uus teooria vanasse maailma ja sobib ka vana teooria, nagu oleks tekkinud täiesti uus võimalus, et just täpselt nii oligi ja samas sobib ka vana teooria. See panebki uurijad kukalt kratsima ja tegelikult täiesti terviklikku arusaama ajaloos toimuvale ei ole ei ajaloolastel ega isemõtlejatel. Kohati jääb tunne, et kõik variandid on võimalikud. Võibolla teooriate rohkusest ja võimalikkusest eksiteerib ka Mandela efekt, s.t et kui tekib uus teooria, on vaja natukene ka praegust reaalsust muuta, kuid see teema pole selle loo teema.

Raadium 

On leelismuldmetall, mille kõik isotoobid on väga radioaktiivsed. Radioaktiivsus ja tema mõju inimesele on peavooluteaduse järgi inimesele hukutav, kuid kas see ka nii päriselt on, seda teemat siin loos ma ei uuri. 20. sajandi algul tunti raadiumi kui imeravimina, seda lisati paljude toiduainete, ravimite, ilutoodete keemiakaupade jne koostisesse. Raadium pani toiduained ja värvid jne helendama. Raadiumi kasutatakse tänapäeval pahaloomuliste kasvajate ravimiseks.

Raadiumi poolestusaeg on 1600 aastat, s.t, et selle aja jooksul kaotab aine pool oma massist ja kiirgusvõimest. Ei taha siia kirjutama hakata, et millal see imeaine peavoolu tõekuulutajate arvates avastati, kes tahab loeb ise, kuid kas kogu seda loetud infot päris tõepähe tasub võtta, seda otsustage ise.

Raadiumi küte

Jalasoojendi. Aparaati on vaja soojendada 20 minutit, misjärel püsib tunde soojana. Reklaamiti kui täielikult kulude vaba aparaati. Lihtsalt soeta aparaat ja saad jalgu soojendada piiramatu arv kordi.

X-Radium soojendi. Tegu oli väikese kena pliidiga, mis eraldas sooja ilma lisa kütteaineteta. Aparaat oli ehitatud kahest osast: esiteks, soojendusplaadist, mis oli täidetud X-Radiumiga ja teiseks, kausikujulisest raudjalast, mille põhja oli asetatud asbestmatt kuumuse kaitseks. Toimis samuti nagu jalasoojendi. Pliidi ülemine osa tuli kuumuse kätte asetada 20 minutiks ja edasi säilitas pliit kuumuse mitu tundi.

Tundub, et raadium ei olnud kallis. Kuigi mõnedest allikatest võime lugeda, et see oli 20. sajandi algul kõige kallim element maal. Siin tundub jälle tegu olevat kahesuguse infoga, mis käib üksteisele risti vastu. 9. novembri 1934. aasta ajalehest (link) saab lugeda, et tollel ajal oli raadiumi maailmas üldse kokku 300 grammi ja selle hind oli 60 000 000 EW krooni. Vastuolu tulebki siit, et 1916. aastal maksid raadiumi sisaldavad tooted põhimõtteliselt kopikaid, kuid 1934 on aine järsku kõige kallim aine maailmas.

Väidetav raadiumi üks avastajatest Marie Curie arvates oli raadiumi näol tegemist inimkonna jaoks uue soojuse- ja valguseallikana. Ta teatas, et seda elementi kasutades võib ehitada ahjud, mida pole vaja kunagi kütta ja lambid, mis põlevad praktiliselt igavesti (1600 aastat).

Selle joonistuse keskmisel pildil on näha kuute meest, kes soojendavad ennast raadiumiahju ääres. Raadiumahi ei vaja korstent ega ei tekita tuhka. On tähelepanuväärne, et nende kuue mehe seas soojendavad end ka John. D. Rockefeller ja E. B. Thomas. Kas tõesti need mehed soovisid, et energia oleks kõigile tasuta ja igavesti kättesaadav? Paraku on meie ajaloos midagi teisiti läinud.

19. sajandi visioon aastast 2000.

Unustustehõlma vajunud raadiumkütte-radiaatorid?

Kas tõesti sellistes kuningasaalide uhketes ahjudes põletati puid? Tänapäeval võibolla jah, kuid vanasti?

Selline märk tähendab tänapäeval radioaktiivsuse või tuumaohu märki. Taoline tähis võeti kasutusele esmakordselt 1946. aastal.

Vanal pliidil on täpselt samasugune märk, tuulutus või mis iganes (paljudel tänapäevastel küttekolletel ka, vaata kasvõi UFO grillahju tuulutust). See on kõnekas ja mõtlemapanev fakt. Tundub vägisi nii, et see mis oli kunagi hea, on nüüd väga ohtlik ja kardetav.

Raadium pandi inimkonna eest meelega peitu (valetati kallis hind pluss väga radioaktiivne), kuna on kindlaks tehtud, et 1 gramm raadiumit eraldab tunnis 140 cal soojust ja seda aastate vältel ilma, et oleks märgata raadiumi massi vähenemist (100 grammi vett 1,4 grammi soojemaks).

LÕPP