07 juuli 2025

Vananemine

Tuleb lühem lugu ja see sai võimalikuks ainult tänu kahele asjale. Esimene neist on minu tegevus ja teine on tähelepanekute tegemine. Tavaliselt mul tulevad head mõtted õhtul enne magama jäämist, aga seekord oli vastupidi, seos tuli kohe hommikul, ärgates.
Eile otsisin oma varasahvrist üles mõned vanemad mündid, mis olid mustad või oksüdeerunud ning otsustasin neid läbi elektrolüüsi meetodi puhastada. Elektrolüüs, kui keegi veel ei tea, näeb välja umbes nii: Klaasist purk tuleb täita destilleeritud veega ning nõrkvoolu adapteri ühte otsa juhtme külge ühendada (näiteks konnaga) münt ja teise otsa minu pärast kasvõi tavaline raudnael ja need mõlemad destilleeritud veega purki pista. Tuleb jälgida, et kumma eseme pealt, kas siis mündi või naela pealt, hakkab mullitama. Kui hakkab naela pealt mullitama (vesiniku tootmine), siis vahetada juhtmed ringi. Mullitama peab kindlasti münt (ei mäleta, kumb mullitab, kas pluss või miinus). Elektrolüüsiga saab ka samal meetodil valmistada kolloidhõbedat. Ainult naela ja mündi asemel peab olema mõlema juhtme küljes puhtast hõbedast (999) traat. Ei tohiks kasutada 925 hõbedat, sest see sisaldab vaske. Kindlasti tuleb jälgida, et ainult hõbe vette ulatuks, mitte juhe, sest juhe on samuti vasest ja annab vaske vette, mis on mürgine. Vesi peab olema kindlasti destilleeritud. See oli lihtsalt vahemärkus, kuidas seda imelist vett valmistada. 

Selline on tulemus pärast elektrolüüsi.


Pilt sai kehvakene, nagu tavaliselt, aga tegelikult sai tulemus päris hea, võrreldes sellega, millised need mündid enne olid.
Nüüd siis asja juurde. See, mis ma enne pilti kirjutasin, oli teooria ja pilt ise on praktika tulemus. Aga milleks ma Tootsi moodi Kiirele teooria ja praktika juttu ajan? Sellepärast, et ma polnud elektrolüüsi ammu teinud ja ma ei kasutanud naela, vaid panin ühe klemmi (konn ehk pisikesed näpitstangid, mis on elektrijuhtmega ühendatud) vastu münti ning asetasin purki vee sisse ja teise klemmi lasin lihtsalt niisama vette, ilma et oleks naela või mõnda muud elektrit juhtivat metallist eset kasutanud. Vaatasin, kas mündilt hakkab mulle tulema ja kui hakkas, siis oli asi korras. Nii ma elektrolüüsisin kõik mündid järjest päeva jooksul läbi (loomulikult vahetasin alati vett), aga kuidagi juhtus nii, et ma mingil ajal ajasin juhtmed sassi (viimane münt, kuna see pole puhtaks läinud) ja kui ma protseduuri olin lõpetanud ja mündi konna küljest eemaldanud, nägin, et see oli endiselt must. Võtsin ka teise konna veest välja ja avastasin, et konn oli täielikult läbi küpsenud omadega. Tsingi korda enam peal polnud ning vaskjuhe, mis konna ühendas, oli hapraks muutunud ja katkes. Ehk elekter sõi vaskjuhtme läbi. Vaskjuhe seisis koos peenikestest kiududest ja nii sai elektrivool temast jagu ja lagundas selle aatomiteks ning lahustas vase vette. 
Nüüd on jutu esimene pool räägitud ja kui mõelda uuesti korra loo pealkirja peale, siis vist mõnel lugejal juba koidab!?
Maailm on elektriline. Igal ajal on õhus ja ka maa pinnal või maa sees elektripinge. Maa on miinus ja õhk on pluss. Hommikul ärgates mul just selline mõte pähe tuli. Nii nagu juhtus juhtmega, juhtub tasapisi kõige elavaga. Me oleme selles maailmas nagu näites toodud vaskjuhe. Ka meie elud katkevad lõpuks selle tulemusena, et elekter, mis on meie ümber, küpsetab meie kehad läbi ja meie vananev/nõrgenev keha ei suuda enam rakke piisavalt kiiresti uuendada. Paratamatult leiab füüsiline keha sedasi ühekorra otsa, kuid see on elu tõsiasi. Mida kõrgemal maapinnast, seda tugevam elektripinge. 


Lisaks kannavad inimesed tänapäeval kummitallaga jalanõusid ja mingit maandust peaaegu ei toimu. Vanasti kõndisid härrad alati jalutuskepiga. Mitte vanamehed ega lombakad, vaid ka noored mehed toetasid ennast jalutuskepile. Jorh Aadniel Kiirel oli spatsiirdok, millel oli hõbedane pea ja metallist ots. Selline kepp maandab positiivse elektrilaengu kenasti maapinda. Tänapäeva jalutuskeppidel on kummikork otsas ja need on tavaliselt tehtud puust. Puu aga on väga kehv elektrijuht. Kumm aga ei juhi üldse elektrit.
Niisiis, vananemise eest kaitseb ja tervist hoiab õigesti valmistatud jalutuskepp. Ka naised võiksid tänaval jalutades taolisest kepist kinni hoida. See on esimene nipp, kuid see pole kuigi täiuslik, aga abiks ikka. 
Teine ja parem nipp vananemise vastu ja hea tervise hoidmiseks/saamiseks on Faraday puur. Seda puuri on väga kallis ehitada. Ma ei mõtle, et kodus, kuskil nurgas, peaks olema Faraday puur, milles aeg-ajalt istumas käia, kuid seegi pole paha mõte. Hulga parem on kui näiteks magamistuba saaks Faraday puuriks ehitatud. See maksab ränka raha ja on suhteliselt keeruline teostada, eriti kortermajas. 
Sai omale soetatud üks aparaat, mis mõõdab raadiolaineid meie ümber. Minu aparaat on küll väheke odavam variant ja töötab vahemikus 1 Khz kuni 959 Mhz. Kuid on ka müügil sama firma poole kangemaid aparaate, mille mõõtespekter ulatub kuni 6 Ghz.


Ma elan küll maal ja kaugel suurtest kiirgusallikatest, kuid ikkagi on kogu mõõdetav spekter elektromagnetkiirgust täis. Alustades TV- ja raadio lainetega ning lõpetades tundmatute elektromagnetkiirgustega, kuid see on juba hoopis teine ja väga põnev teema.
Kuid õnneks on olemas varjestatud elektrikaablid ja elektrisignaali tõkestavad maanduslindiga seinavärvid, akna- ja uksekiled ning ka põrandakatted. Isegi vastavad metallkangast kardinad on olemas, mis varjestavad keskkonnast tuppa saabuvat elektromagnetvälja. Oma kodus olev Wifi ruuter tasuks ise magamise ajaks välja lülitada, kui selline olemas. Samuti tuleks magamise ajaks telefon alati lülitada lennurežiimi ja võimalusel toppida see rauast võtmekappi. 
Ma ei tee nendele toodetele mingit reklaami ja minu kodus neid kasutusel ei ole, kuid ma tean, et need on olemas ja peaksid aitama. Pildil olev aparaat peaks Faraday puuri tõhususe hoobilt suutma kindlaks määrata.

Lõpetuseks. See, mis siia kirja sai (lõpuosa), on lihtsalt minu hommikune mõte ja mõte tekkis seoses elektrolüüsiga, mis läks väheke valesti. Ma tean, et ma võin vajadusel hea jutumees olla, aga paljusid, lihtsaid asju, ma ise kahjuks järgi ei katseta, et mõndadele mõtetele/teooriatele kinnitust saada või need ümber lükata.

LÕPP

2 kommentaari:

  1. Huvitav mõte. Aitäh jagamast.
    Naistel oli päevavari, mida ka kasutati jalutuskepina. Tallad olid nahast. Kas see on parem variant?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jep, päevavari sobib hästi ja on naiselik :) Nahk ilmselt ka kuigi hästi elektrit ei juhi, selleks neil need spatsiirdokid olidki.

      Kustuta