Hakkan seekord teemaga valest otsast peale. Ennem esitan küsimused ja arutlen teema üle ja siis artikkel.
Kas uskuda või mitte? Pigem uskuda, kui arvesse võtta artiklis leiduvaid asjaolusid.
1. Võttis patendi peaaegu kõigis maades. Huvitav, kas patent on ka veel täna leitav?
2. Inglismaa teaduslikud ringkonnad olid leiutisest väga huvitatud.
3. Õpetlased on leiutise üle kontrollinud ja on kiitnud selle heaks ning ennustanud tootele kolossaalset tulevikku.
4. Ta ei varjanud oma leiutist, seletas kuidas asi toimib.
5. On olemas mõningane ähmane kirjeldus aparaadist, kust selgub, et tegu ei ole lihtlabase hüdroelektrigeneraatoriga. Selle aparaadi kirjelduse juures meenub miskipärast maaelektri püüdur, mis kasutas samuti mingeid pulkasid ja „radioaktiivset“ ainet karbikeses, millel olevat võime koondada elektrit ühte kohta.
6. Artikli viimane lause võtab kõik kokku, miks see leiutis ei jõudnud kunagi massidesse.
7. 1939 hakkas II maailmasõda. Hakkas osalt sellepärast, et I maailmasõjaga ei saanud tegelikult suurt midagi eelmiste tsivilisatsiooni leiutiste ja ajaloo kohta ära peita. On ebaloogiline, et kahe ilmasõja vahel on nii lühike aeg. Kui palju on igasuguseid kummalisi leiutisi tehtud kuni 1939ndate aastateni, millest ma ka kirjutanud olen FB-s ja Kriksatull II teemas. Palju sellest infost on kirjas vanades ajalehtedes, raamatutes ja ka ulmefilmides.
8. Ja lõpetuseks. Mis maailmas me praegu elaksime, kui energia oleks tasuta või äärmiselt odav? Milline oleks meie maailm täna, kui keegi ei saaks sind ekspluateerida ega mingeid makse kaela määrida? Milline oleks maailm, kui poleks võlga?
Kas mitte eelmine maailm või tsivilisatsioon, millest peaaegu terve see blogi räägib, ei olnud mitte samasugune, kus energia oli tasuta? Küsimusi ja oletusi on mustmiljon, seni aga kuni ei võrsu uut geeniust, kui sellisel üldse lastakse võrsuda, maksame me kõige eest praktiliselt hinge hinda. Ma ei kurdagi selle maailmakorra üle eriti, kuid ikka mõtlen ja unistan, et mis siis oleks kui….
Elektrit veekraanist
Inglismaa teaduslikud ringkonnad on praegu väga huvitatud ühest leiutisest, mille avaldas neil päevil noor Taani insener Oepensen.
Oepensen töötas hoolega juba mitu aastat oma idee kallal, elades ise Londonis. Ta ei hoidnudki oma leiutist väga saladuses ja on sellele võtnud ka patendi peaaegu kõikides riikides. Veel enam, ta annab lahkesti seletusi oma leiutise kohta ja levitab lendlehti.
Oepenseni leiutis seisab selles, et üsna lihtsa abinõu varal nagu tema kinnitab, on võimalik saavutada elektrienergiat puhtast jooksvast veest. Nii saab iga perenaine, kinnitades selle aparaadi köögis veekraani külge, valgustada elektrivalgusega tervet korterit. Seejuures Oepenseni aparaadi kasutamine olevat äärmiselt odav ja valgustamine selle abil ei tulevat korraliku korteri kohta aastas maksma üle ühe naelsterlingi.
Oepenseni aparaat kujutab endast mõne metallist plaadikese ja pulgakese, mis on asetatud metallist karpi. Olles asetatud vette, see aparaat süütab põlema harilikud elektrilambid. See imeaparaat olevat isegi suuteline panema käima väikese mootori ja annab ka küllaldaselt kütet korteri soojendamiseks, tee keetmiseks jne. Mitu sarnast aparaati ühendatult suurendavad vastavalt elektripinget ja annavad aukartustäratava elektrienergia.
Oepensen kavatseb oma leiutist veelgi täiendada ja leida abinõu, kuidas seda ara kasutada autodel, rongidel, laevadel ja lennukitel.
Kogu see asi kõlab veidi muinasjutuna, kui võtta arvesse, et seni on elektri saavutamiseks olnud vaja mitmesugust kütteainet või koskede jõudu. Nüüd aga tõotab see noor insener pakkuda igale kodanikule elektrivalguse ei millestki muust, kui vaid puhtast veest.
Õpetlased, kes seda leiutist on kontrollinud, olevat täiesti veendunud, et seda saab rakendada tegelikus elus ja ennustavad Oepenseni leiutisele kolosaalset tulevikku.
Kui see leiutis tõesti peaks leidma tee praktilisse ellu, ei tea, mis siis peale hakata praeguste suurte elektrijõujaamadega ja kust saaksid siis veel linnavalitsused sissetulekut, kui kodanikud hakkavad endile ammutama soojust ja valgust selgest veest, nagu seda tõotab noor Taani õpetlane. (Sakala Pühapäev : Sakala kaasanne, 14 september 1935, Elektrit veekraanist)
Panen siia pildi veekraanist elektrit tootvast aparaadist, mille on koostanud tehisintelligents. Ma ei tahaks selle mõistuse fantaasiaid ja pilte siin blogis eriti kajastada, kuid äkki keegi pole veel ise selliseid tööriistu internetis katsetanud. Saab lihtsalt aimu, mida ja kuidas see mõttevorm genereeib. Robotiks kasutasin Dall-e-2 tehisintelligentsi.
LÕPP
