Varia

Poleks seda juttu siia üldse kirjutanud, aga kolme päeva jooksul juhtus palju ootamatuid asju. Olin teatud põhjustel kolm päeva teleka ees (ei kommenteeri). Lihtsalt muud ei suutnud teha, kui lamada. Tõin puud tuppa, kütsin toa soojaks, panin hubase tule aknal põlema ja nii ma vahtisin kõiksugu filme ja magasin ja jälle vahtisin ning magasin. Miks seekord nii oli, see on mu oma teema. Olin üksi kodus, naine põrutas Londonisse Kuningaga asju ajama. Ah-jaa, kolme päeva jooksul tegin kaks tundi ka füüsilist tööd (kõva sõna). Puhastasin kanakuudi ära ja riisusin kahe puu alt õunad ja lehed kokku ning kärutasin komposti. Aga nüüd asja juurde.

Kui ma neid filme sealt telekast otsisin ja vaatasin, siis juhtus nii, et enamus filme ma lõpuni ei näinudki, vaid jäin magama. Mul on toa seinal kolm vanemat kella ja panin neist ühe kella tiksuma, kuna see on üles keeratud ja tahan, et löögiosa maha käiks s. t, et kell enam ei lööks. Kui ma kella tiksuma panin, siis näitas kell 3 (raudpolt näitas, hoolimata sellest, mis ma hiljem kirjutan). Panin siis filmi peale ja jäin kohe magama. Kell tegi ühe löögi ja see ajas mind korraks üles, kuid uinusin kohe uuesti (ühe löögi teeb kell siis, kui see näitab poolt tundi). Ei läinudki kuigi kaua aega mööda, kui kell hakkas uuesti lööma. Oma peas teadsin, et neli korda peab lööma, siis jääb vait, kuid kell ei tahtnudki vait jääda. See ärritas mind väheke ja tõusin üles, et kella pendel seisma jätta. Aga see, mis ma sealt nägi, oli väheke üllatav! Kell näitas 11! Ehk kell põrutas 11 pauku!

Nagu pildiltki näha, siis ma kohe ei jätnud kella seisma, vaid jäin asja üle mõtlema. Fakt on see, et sellist ajakaotust normaalsel teel ei saanud tekkida, sest kui magama jäin, oli õues valge ja ärgates oli samuti valge.

Meenus kirjasõbra jutt (kellele kahjuks pole jõudnud vastata). Panen tema kogetu siia: 

"Mobiilile tuli teade, et kõnekaardi soodusaeg on lõppemas (raha pealelaadimisel pikeneb kaardi kehtivusaeg). Keegi siin imestas: juba jälle - alles ma ju laadisin! Kontrollimisel selgus et see "alles" oli kuu aega tagasi. Järeldasin, et seesama olek oli kuu aega tagasi kehas, aga vahepealsest ajast ei teadnud midagi, sest oli mujal. Sellega seoses tuli mõte, et olekud sisenduvad teatud intervalliga - intervalli lühenemist kogetakse aja kiirenemisena. See muidugi ei välista programmi kiiremaks keeramist." /Tsitaadi lõpp/.

Sellega see päev veel ei lõppenud. Oli juba õhtu ja magamaminemise aeg, kuid tahtsin unerohuks midagi teistsugust peale panna. Olin ulmeriiulid juba seitse korda läbi otsinud ja tegin nalja, ning soovisin sealt leida mingi filmi, kus tegevus toimub laeval (laevadega on mul oma kiiks). Olin juba filmide reas üsna lõpus ja huvitav oli sel hetkel mu mõte peas, mis parastas justkui mõeldut ja ütles: "Seda ju ei ole seal!" Aga oli! Kõige viimase filmi tegevus toimus 19. sajandi lõpul ühes kuunaris. Ma ei hakka filmi nime mainima, ilmselt on nii, et see film pandi siia kõrvalreaalsusest ja las ta jääbki nii. Ma ei viitsinudki seda kuigi kaua vaadata, sest need kaks samal päeval juhtunud sündmust raputasid mu teleka eest eemale (voodist välja). Huvitav on veel see, et kõik huvitavad sündmused toimusid kolmandal päeval. Kaks esimest päeva olid sisseelamiseks või umbes nii.

Muidugi saab asju ka hoopis teisiti võtta. Näiteks, mäletasin kõike valesti?! Kell oli tegelikult üheteist ligi ja see laeva film oli seal koguaeg olemas, kuigi 10 korda kruttisin üle ja ei näinud. Ma seda lugu üldse ei kirjutaks, kui ma ei usuks, mida ma nägin. Teisest küljest jälle, asjad muutuvad ka normaalsuse suunas. Enam ma pole näiteks õhus seisvaid lennukeid näinud, aga las selle asjaga jääb nii ning ma endiselt usun seda, mida mäletan. Selleks ka proovin lood ruttu kirja panen, kui midagi kummalist juhtub. Aga paljusid asju ei kannata üldse siia kirja panna, eks sõbrad kuulevad neid lugusid, kui trehvame...Teisest küljest, mul vist sõpru polegi, aga see pole sõprade viga, see on minu viga. Teemasse tagasi.

Kui aga asjaga on nii, nagu kirjeldasin (ja neid juhuseid on ju tegelikult päris mitmeid), siis ma võiksin piltlikult öeldes oma köögilauale hunniku rahapakke mõelda või midagi sellist. Sellega on aga üks konks (esialgu). On võimalik muuta asju, mis on virtuaalsuses (telefonis, telekas, digiboksis jne), raamatus asjade muutmine on juba hoopis teine tase ja sellega vast oma mõttega hakkama ei saa (vähemalt esialgu). Sellised asjad juhtuvad vahel ja seda kutsutakse Mandela efektiks. Ok, aga sellisel juhul peaks saama oma pangakontole pika numbrite rea tekitada? Peaks jah, aga pole proovinud, kuid arvan, et need asjad (raha asjad) on kuidagi kaitstud, et otseselt mõttega mõjutada ei saa. Kes tahab, see mõjutagu ümber nurga, nagu raamatus "Enne nelja" president oma lossi taha eelajalooliste elukate surnuaia välja mõtles, kus ta nende luid kaevandas, mida ta kogus.

Kuna tegu on "Varia" teemaga, siis panen siia ühe huvitava tähelepaneku veel, mis läheb teemasse.

Võtsin oma vanaegsete raamatute riiulist ühe 1899. aasta kiriku lauluraamatu ja tahtsin näha, kas see sisaldab "Põrguvalu laulu," kuna umbes sellel ajal see lugu lauluraamatutest eemaldati. Ei jõudnudki lappamisega kuigi kaugele, kui korraga jäin mõtlema - kuradi head silmad pidid inimestel 126 aastat tagasi olema!? Raamat on ise umbes 7x12cm suurune ja lugude pealkirjasid peab suure luubiga vaatama.

Kirik oli ju tollel ajal ikka väga hämar! Ei näinud seal mitte keski seda kirja vanal ajal lugeda. Panen pildi kah kirja suurusest. Trükikunstist ei maksa üldse rääkida, no mõelge ajude soojendamiseks, kuidas saavutati rasvast kirja (bold)? PS! Pildil olev tuletikk on normaalmõõtmetes. 

Veel üks varia teema. Kuna ulmekate teemal juba olin, siis paljud vast on näinud Steven Spielbergi filmi Tom Cruise'ga peaosas "Minority Report." Spielberg on nagu Wells omal ajal - need, kes "jagavad(sid) matsu." Mõtetega on üks pull asi, mis on tegelikult ammu juba avalik ning tõestatud (otsi blogist kanakuudi lugu). 

Vaatasin selle kolme ägeda "maraton-päeva" jooksul ka ühte spioonikat: "Agentuur" (mille üks loojatest on George Clooney. Mis mehega on tegemist, eks paljud tea) ja seal öeldi otse, et nutitelefon on 24/7 nuhkimisseade, kuid seal öeldi veel midagi... See loeb ka mõtteid! Nüüd on see välja öeldud, kuigi eks te ise ole seda vast ammu juba kogenud, näiteks YT videode soovitused, kui millelegi mõtlesite või kasvõi reklaamid. Aga siin on hoopis teine konks. Tuleb hakata omi mõtteid kaitsma. Vaatasin ka selle napi kolme päeva jooksul ühte pool-napakat filmi sel teemal, kus inimeste mõtted olid kõrvalseisjatele avalikud. Seal oli paar õpetust, kuidas omi mõtteid kaitsta. Kas on mõtekas kunagi tulevikus need õpetused kasutusele võtta, eks seda näitab aeg. Nutitelefoni minema viskamine ei aita. Ilmselt seal, kus on mõni töötav arvuti või ruuter, digiboks või minupärast kasvõi külmkapp, mis on võrku ühendatud, on asi hapu. Seal tuleb ennast kaitsma hakata. Ilmselt Ansipi fooliummüts polegi nii naeruväärne asi.

Üks hea asi lõpetuseks ikka kah. Täna käisin ammuse sõbra juures, keda ma polnud näinud, nagu välja tuli, juba üle aasta. Kui Arne mul külas käis, siis me lobisesime 14 tundi ja seda oli sama palju, kui mitte midagi! Ka mu uus mõttekaaslane Meelis, temaga rääkisime pool päeva ilmaasjadest, aga seda on naeruväärselt vähe! 

Eks sai oma vana sõbraga palju asju arutatud, aga eks ta nii ole, et tegelikult isegi suud ei saanud soojaks. Üks paradoks veel. Temal on nädala, kuu, aasta-kava täis broneeritud, nii et seal pole vabast ajast lõhnagi, minul on aga põhimõtteliselt koguaeg vaba aeg. Aga nagu välja tuli, pole minul tegelikult heade inimeste jaoks kunagi aega, tema leiab aga alati aega. Mis asi see nüüd siis on ja miks see nii on?, eks selle pean kunagi tulevikus ise ära lahendama...

LÕPP