"Tõelise" šifferplaadini jõuan mõnevõrra hiljem ja alustan lugu hoopis Francis Baconi (1561 - 1626) šifferplaadist ja toon välja mõned tähelepanekud Baconi kohta. Sirvisin läbi raamatu "Baconi sihverplaat Shakespeare'is, kompass-kella šiffer." Alustuseks aga Baconi arvates kolm kõige tähtsamat leiutist.
Me peame eriti tähele panema seda jõudu ja kestvat mõju, mis on olnud mõningatel leiutistel. Ja siin on põhjust rõhutada eelkõige kolme:
* Trükikunst.* Püssirohi.
* Kompass.
Need kolm on muutnud maailma väljanägemist ja olukorda.“
– Francis Bacon.
Mulle miskipärast tundub, et sõna "kompass" taga mõtles ta hoopis midagi muud, mingit hoopis keerulisemat seadeldist, pealegi, tavaline kompass oli avastatud juba ammu-ammu enne teda. Toon siia välja mõned huvitavad infokillud Baconi kohta:
* William Shakespeare'i näidendite autorsust on omistatud Francis Baconile.
* Ta olevat näidenditesse kirjutanud šiffreid, et tulevikus saaks ära tunda, et tema oli just näidendite autor, mitte keegi teine "suvaline".
* Bacon arvas, et pärast tema surma otsitakse igast tema kirjutise killukesest poliitilise saladuse või varjatud ajaloo vihjet. (Varjatud ajalugu ei mainita just eriti sagedasti ajaloos endas, kuid selle olemasolus ei tule kahelda).
* Baconil oli "võime" mõjutada teiste meeleolusid.
* Baconi isiklik sekretär, Dr. Rawley, väitis, et üks esimesi töid, mida Bacon pärast pensionile jäämist tegi, oli lühike, katkendlik fragment nimega Abecedarium Naturae (Looduse tähestik). See on klassifitseeritud lõpetamata metafüüsilise kirjutisena. Tegelikult annab see aga kõige selgema vihje Baconi šifri kohta ja on tõenäoliselt šifrijuhend. Kahjuks on avaldatud ainult osa tema käsikirjast raamatuna, nimega Baconiana, mis avaldati 1679. aastal.
* Bacon, olles põhiliselt vaatleja, kirjutas näidendeid kujundlikult öeldes "oma šifri ümber", justkui oleks siffer näidendi raamiks või tugisambaks. See stimuleeris tema mälu kui ka kujutlusvõimet. Ta kavandas oma näidendeid vastavalt teatud harmoneeruvatele gruppidele oma šifri skeemil. Tal oli hästi arenenud teooria selle visualiseerimise kohta. Ta on märkinud, et kui keegi soovib ükskõik mida mäletada ja toob näiteks sellise sõna nagu "filosoofia", siis oleks kõige lihtsam seda teha, kui kujutada endale ette (visualiseerida) lugemist ja kujutades ette Aristotelest lugemas.
* On tõenäoline, et ta tegelikult töötas tõelise šifferlauaga, millel ta liigutas "tükke" või tükikesi.
Ja nüüd tuleb masterpiece, ehk mida oligi tarvis tõestada (raamatust, lk 22).
* "Mis šiffer see on?"
Šiffri skaala kujutab endast kompassi skaalat, millele on paigaldatud kella skaala.
Viited sellele leiti Francis Baconi Looduse tähestikus (Alphabet of Nature), Tuulte ajaloos (History of the Winds) ja tema teistes teaduslikes märkmetes. Valmis skaala kannab 12 kella tundi ja merekompassi 32 punkti pluss lisapunktid, mis on vajalikud tunnijaotuste tähistamiseks. Iga tund, mis sisaldab kolme kompassipunkti, on märgistatud Baconi poolt Looduse tähestikus (Alphabet of Nature) antud erilise omadusega. (Seal on pikk kirjeldus sellest kaadervärgist ning selle toimimisest Shakespeare näidendite tekstide vahel, kuid ma arvan, et ka selles raamatus on põhiline rääkimata jäetud).
All pool toon teisest raamatus selle kohta teise tõendi, et oli olemas selline imeaparaat, millega sai lahendada looduse saladusi. Kuidas see lugu üldse alguse sai, sellest loo lõpus natuke täpsemalt, aga mõelge korra sõnale "šifferplaat", mida tänapäeval kohati veel siiani kasutatakse kella numbrilaua asemel. See on jäänuk vanast ajast, nagu ka näiteks sõna meteoroloogia, mis tähendab tänapäeval ilmastikuteadust, vanal ajal aga... Šiffer tähendab tõlkes krüptograafilist algoritmi või teisisõnu lihtsalt koodivõtit. Need šifferplaadid, mida me tänapäeval ajanäitajate numbrilaudadena tunneme, on võrreldes vanema ajal kasutusel olnud tehnoloogiaga nagu lükati ja kvantarvuti.
Riikliku portreegalerii maal Londoni Kuningliku Seltsi ajaloost kujutab Baconit (paremal) Londoni Kuningliku Seltsi (Royal-Society) asutajate hulgas.
Royal-Society, Skull and Bones ja veel tuhat teist sarnast ühingut. Kes nad sellised on? Ajaloo mõistes tasub neid asju tähele panna, sest ka näiteks Charles Darwin oli Royal-Society liige. Võtsin ühe vana raamatu Darwinist ette ja lugesin selle läbi. Kohati oli päris ebameeldiv seda raamatut lugeda. Näiteks, kui Darwin oma teooriaga lagedale tuli, siis enamus tolle aja proffessoreid ei olnud temaga nõus. Raamatus nimetati neid proffessoreid aga "vanadeks parukateks." See on ammugi teadaolev propaganda võte. Naeruväärista teisi ja suru oma jaburdused läbi. Tema oli aga Royal-society liige ehk lugupeetud mees ja küll teda siinjuures aidati, et uus paradigma maailma sisse pookida ja vana välja rookida. Darwinist veel väheke, kuna jutt juba temale läks. Raamatus otsiti kangekaelselt taga kadunud lüli ahvi ja inimese vahel ning väidetavalt ka mingi kolju kuskilt leiti. Seda ma ei hakka kommenteerima, toon hoopis välja ühe teise loo, mis seal kirjas oli. Eriti vinge oli kirjeldus kaelkirjaku arenemisloost. Selle looma kael kasvas muudkui pikemaks, sest toitu polnud maast nii palju võtta ja ta pidi järjest kõrgemalt puude latvadest lehti oma lõugadega haarama ja seepärast venis kaelkirjaku kael pidevalt pikemaks. Seal oli veel igasugu ägedaid teooriaid, mis minu hinnangul ei lähe mitte. Näiteks, väideti seal, et kui mingi grupp inimesi treenib pidevalt oma lihaseid (käsi vms, ei mäleta, kuidas seal täpselt kirjas oli) ja nende lapsed teevad sama jne, siis ühekorra sünnivadki lapsed, kellel on tugevad käed. Selliseid juhuseid minu teada pole maailmas fikseeritud ega tõestatud. Toon näite. Aafrikas on üks suguharu, kus naised juba sadu aastaid venitavad rõngaste abil oma kaelasid pikemaks. Pole veel seni täheldatud, et nende lastel oleksid pikemad kaelad, kui teistel inimestel.
Kaya suguharu ema ja laps, 1905.
Väidetavalt on leitud miljonite aastate vanuseid skorpionide kivistisi, kus olev skorpion ei erine mitte millegi poolest tänapäeva skorpionist. Ma muidugi neid aastaarve, eriti kui me räägime miljonitest, ei võtaks kuigi tõsiselt, aga nüüd aitab Darwinist. Teema juurde tagasi.
Raadiosaatja 16. sajandil?
"Paljud leiutised teevad tõeks inimsoo südamesoovi. Nii on juba ammust ajast unistatud sellest, kuidas lühikese aja jooksul saaks teateid saata üle ookeani, kauge maa tagant juttu ajada ja lennata nagu lind. Traadita telegraaf võidi leiutada juba "pimedal keskajal." Kuulus füüsik John Baptista Porta mainis oma "Magia Naturalis'e" seitsmenda raamatu sissejuhatuses (ilmus 1560a.): "Ka ei kahtle ma selles, et kahe tähtedega ümberkirjutatud laeva kompassi abil võib sõbrale teateid saata ka siis, kui see sõber istub vangla müüride taga." Link raamatule.
Ja nüüd kui minna veelgi ajas tagasi, siis mida me näeme Assüüria ja Egiptuse nikerdustel? Ei ole need mingid käevõrud, need on need samad šifferkellad, mida kasutas ka Bacon. Ma olen sellest ammu rääkinud, ilma, et mul eelnevalt šiffer-kompass-kelladest ja muust säärasest aimugi oleks olnud. "Maakera" magnetväli on selle maailma DNA. See sisaldab absoluutselt kõiki andmeid maailma kohta, kuid meilt on ära võetud dekodeerija, mida vanal ajal kasutati. Kas osati kasutada kogu selle potensiaali või ainult üht väikest spektrit, nagu Bacon, kes selle põhjal näidendeid kirjutas, pole teada.
Assüüria nikerdus, umbes 883–859 eKr.
Kompass-kell ja muidugi see käekoti moodi asjandus...
Järgmise pildiga on mul tegelikult palju öelda, kuid see läheb teemast välja ja las läheb.
Miks selline šõu ja karneval? Miks nad hingavad "maamuna" peal, kus õhust puudus ei ole, läbi nende siniste kohvrite? Miks nad nii teevad? Vastus on eelmises postituses. Küll mitte nüüd täpselt selle "show" kohta aga üldisem. Eelmise postituse aegu jõudis mulle "maailm" pärale ja tulin järeldusele, et mul ei ole vaja enam ajalugu uurida ja postitusi siia teha. Ajaloo uurimine sai minule sellega justkui läbi. Ma saan aru, et inimesed, kes mu postitusi loevad, ei pruugi mu kirjeldatud jutust aru saada, aga ma ei oska ennast enam selgemalt väljendada. Mulle jõudis see maailm kohale! See võttis aega 7-aastat pingsat uurimist, retki, matku, isegi pisi-ekspeditsioone, lugemist, arutelusid, tudeerimist, kirjutamist ja mõtlemist. Nüüd olen ootel ja vaatan mis edasi. See aga ei tähenda, et ma rohkem siia midagi ei kirjuta. Ka see jutt tuli siia ootamatult. Parandasin oma raamatus kirjavigu ja olin seal valesti kirjutanud sõna - šifferplaat. Parandasin vea ja....... infopakett tuli kohale.
Üks ääremärkus veel, mis sobib justament kogu selle maailma krempliga kokku ja mis ma sest arvan. Tõlkisin osasid tekste loo alguses viidatud raamatule Open AI abil ja korraga andis see ikka jube kehva tõlke (muidu kiidan). Kurjustasin AI-ga ja soovisin, et see vähe paremat tööd teeks, mispeale tegigi. Ja see sama moment tõlkisin korra Google translator'iga ühte teist teksti ühe pildi alt samast raamatust. Sellist soga ma pole varem näinud. Olen palju tõlkinud erinevaid raamatuid, eelkõige just ladina keelseid, sest inglist ma taipan isegi, aga et kiiremini saaks, siis teinekord lasen ka inglise keelt masinast läbi. Öelge mulle mis asi see on? Kas jälle juhus või siiski mitte?
Maailm on nagu mõtlev mõistus, mis saab ennast keerata ja väänata absoluutselt igatepidi ümber inimeste. Tuleb osata ainult seda tähele panna!
LÕPP
Šifferplaadil on kella 11 ja kahe vahel midagi kummalist. Enne on 1 ja siis 12.
VastaKustutaVarem öeldi näo kohta ka sihverplaat. Mõned arstid suudavad inimese näost palju välja lugeda või silmaiirise puhul sobib ka see šifferplaat. Pole iridoloogiaga väga kursis, aga seal on ka 12-ne jaotus.
Vot sellele ei saanud pihta. Äkki on võimalik täpsustada? Šifferplaadil on kella 11 ja kahe vahel midagi kummalist. Enne on 1 ja siis 12.
VastaKustutaPilt, kus on Baconi numbrilaud. Üleval, kus kellal peaks olema 12 on alpha73- hour 1 ja peale seda, kus kellal on 1 tuleb omega72- 12 hour. 12 ja 1 on kohad vahetanud. Tabelisse sisse on selles sektsioonis numbreid juurde kirjutatud ja seal on ka küsimärk, justkui see poleks lõplik šiffer, vaid alles töös olev/leiutamisel.
VastaKustuta