12 juuni 2022

San Francisco algusaegadel

Sattusin sirvima ühte fotoalbumit San Fraciscost (San Fracisco Early Days). Mõtlesin, et uurin siis neid fotosid natuke tähelepanelikumalt. Paljud alternatiivuurijad (ka Eestis) on uurinud vanu pilte ja avastavad neis piltides igasuguseid kummalisusi. Selle looga ma Matrixi teooriat ei tahaks puudutada, sest pildid on oma detailidelt suht kehvakesed, et uurida väiksemaid detaile. Nimelt, on teooria, et kui maailm pole reaalne, siis on kõik vanad pildid siia reaalsusesse joonistanud programm. Sellel programmil aga olevat see viga, et see on halba tööd teinud ja pole viitsinud vanadel piltidel välja joonistada kõiki detaile. Näiteks, inimestel pole sõrmi jne. 

Kõigepealt tahaksin selle looga juhtida tähelepanu aastale 1865. Kõige vanemad fotod selles albumis hakkavad just sellest aastast. Fotograafia tehnilisest tasemest selle aja kohta ma räägin all pool. Nüüd aga teema juurde, vaadake esimest viite pilti, mida olen siia üles laadinud. Esimene pilt on ühest vanast Eesti ajalehest ja ülejäänud pildid on San Francisco albumist.

1867. aastal raporteeritakse suurest veeuputusest Tallinnas, aga artiklis mainitakse ära veel üks väikene pisidetail, et sellel samal aastal tabas tervet Euroopat suur uputus. Aga Ameerika? Ameerikast on olemas mingid pildid, mis näitavad 1868. aasta "maavärina" tagajärgi San Franciscos. Kes veel niite kokku ei oska punuda ja ütleb, et polnud see asi nii hull ühti, siis sellelt lehelt leiate infot ja fotosid, et just enne 1870. aastat oli suur katastroof toimunud ka teistes USA linnades. Kas selle õnnetuse tagajärjel tehti ära ka nõndanimetatud suur lähtestamine, pole veel päris kindel, kuid kahtlus jääb, et paljud vanad tehnoloogiad pandi just siis peitu, kuigi ajaloo varjamine võis olla seeriate jada ja enne seda aega oli veel paar lähtestamist, et asi ikka lõplikult kinni mätsida. Päris kõike muidugi ei saa kinni mätsida, sest midagi jääb alati alles. Meie ajastul on näiteks säilinud enne lähtestamise aegsed hooned. Varsti on tulemas järjekordne lähtestamine ja seda isegi ei varjata enam inimeste eest. Kuidas ajalugu ümber kirjutatakse ja kas seda meie silmad üldse näevad, kuid internetiajastul ei tohiks see eriliselt keeruline olla. No näiteks mingil imelikul asjaolul kustub internetiarhiiv ja saidid ei hakka enam kunagi toimima. Kaovad kõik digitaalsed jäljed. Füüsilist kirjandust saab hävitada nagu seda ennegi on tehtud, kas läbi sõdade või õnnetuste. Inimeste mälu kustub paari põlve pärast iseenesest ja jäävad heal juhul vaid legendid.



Järgmisel kahel pildil on kujutatud keiser Nortonit. Muidu keiser nagu keiser ikka, aga vot kui mina keiser oleksin, siis ma ei tahaks sellise koitanud rõivastusega isegi sealauta mitte minna. Jalutuskepp on ka täpselt keisrile kohane :) Nüüd aga kui mõelda, et just oldi üle elatud suur katastroof ja oldi palju füüsilist tööd tehtud, et päästa veel, mis päästa annab, siis sobib selline rõivastus isegi keisrile.


Panen siia võrdluseks pildi Vene keisrist Aleksander II ja tema rõivastusest, kes valitses aastatel 1855-1881.

Ma ei ole fotograaf ja ei tea fotondusest kuigi palju, kuid uurinud üht-teist siiski olen. Ametlikku fotograafia ajalugu saab uurida siit, kuid öelge mulle, kuidas tehti kollaaži 19. sajandi keskpaigas, kui polnud arvuteid ja fotograafia oli lapsekingades. Fotosid lähemalt uurides võib näha, et tegu pole üksikutest isikute piltidest välja lõigatud ja üksteise peale kleebitud fotoga. See tundub olevat tõsine meistri töö.



Nüüd aga võtan luubi alla mõned kummalisused fotodel. Alumisel fotol on all vasakus nurgas tänavalatern. Laterna vari on aga läinud tublisti nihkesse. Ma võin seda pilti vaadates sedasi öelda, et see polegi originaalfoto, seda pilti on töödeldud või pole kunagi olnudki sellist tänavat ega kõike, mis sealt paistab? Kas võib olla nii, et terve pilt on kokku pandud ja sellel pildil pole tõelisusega midagi pistmist? Kui oleks pildi ilmutamisel mingisugune viga tekkinud, siis oleks terve pildi vasak alumine nurk nihkesse läinud.


Järgmisel pildil olev daam paistab läbi. Siin polekski midagi kummalist, sest võin ise ka sellise pildi mistahes inimesest pildistada, aga kui võtta arvesse meile räägitu fotograafia ajaloost, siis peaksid kõikidel piltidel olevad inimesed olema pikki minuteid liikumatult, aga vaadates kõiki neid pilte sealt albumist, siis see ei saa olla võimalik.

Järgmisetel piltidel on hea näide või õigemini tõend, et neid pilte on muudetud. Võite ju öelda, et internetis saabki kõike muuta ja nii ongi, aga kui võtate nüüd uuesti lahti fotode originaalallika, mis asub kuskil USA arhiivis, siis näete, et need pildid on kopeeritud reaalsest vanast albumist, ehk internetis toime pandud võltsingu või muutmisega pole siin midagi tegemist. Need pildid on mingil X-aastal eelnevalt töödeldud ja albumisse pandud. 

Pilt mehega.

Pilt ahvidega.

Nende kahe pildi taust on identne, kõik esemed ja asjad on samadel kohtadel. On muudetud ainult piltide mõnda üksikut detaili. Esiteks on muudetud pildi formaati. Teiseks on ülemisel pildil ära koristatud tool koos torukübarat kandva mehega ja on proovitud ära kaotada ühte linnupuuri. Mis aga on tähelepanuta võltsijal jäänud ja paljastab võltsingu, on see, et kahes linnupuuris olevad linnud on täpselt samadel kohtadel, kuigi mehega pilti on niivõrd palju muudetud, et linnupuure on halvasti märgata. Sellisel puhul aitas mind pilditöötlustarkvara ja linnud sai uuesti esile toodud. Miks aga oli vaja pilte muuta ja palju on üldse neis piltides tõtt, seda vist ei tea enam keegi täpselt.


Selle loo lõpetab pilt ühest kummalisest mastist (esiplaanil vasakul). Terves linnas paistavad püstitatud olevat sama tüüpi mastid. Piksevardad? Selle teooria saab sellega ümber lükata, et piksevarraste tipud on alati teravad, seda teadis vist juba isegi Benjamin Franklin. Lipuvardad? Ei tundu ka olevat lipuvardad, sest paremal keskel oleval hoonel on neid vardaid koguni kaks. Jah, võib küll mitu lippu mitme erineva masti otsa tõmmata, aga vaadake seda maja uuesti. Üks mast on maja servas väga ebaloogilise koha peal ja see ei sobiks mitte. Isegi võhik näeb selle ära, ammugi siis need inimesed, kes selliseid fantastilisi hooneid projekteerisid. Mis need siis on? Vastust teate te muidugi ise...

LÕPP

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar