17-tunnine kell Moskva kremli tornis 1662. aastal

Algul mõtlesin selle loo postitada ainult Facebooki GRAAL-i gruppi, kuid FB grupiga on see häda, et kui on rohkem teksti ja pilte, siis ei kuku see postitamine seal välja nii nagu tahaks. Lühemad leiud/infokillud postitan jätkuvalt FB-sse. Järgmine lugu on osalt tõlkelugu, mille põhiautoriks on vana hea Korben Dallas, aga lool on veel autoreid ja mõnda kohta kirjutan ise.

17-tunnine kell, mis ilmselt paigaldati Kremli Spasskaja torni alles 17. sajandil. 

Ajalooline kirjeldus kellast: 1628 ehitas meister Golovei Spasski torni jaoks teise kella (eelmine põletati maha). Kremli kellal oli tohutusuur pöörlev sihverplaat, mis kaalus üle 400 kg. Sihverplaat oli jaotatud 17 osaks. Sihverplaat oli kokku löödud laudadest ja värviti siniseks. Sihverplaadile kinnitati heledad tinatähed. Sihverplaadi ülemisse ossa olid joonistatud Kuu ja Päike, ja kõige üles oli paigaldatud päike, mille kiir toimis fikseeritud kellaosutina. Tunnijaotusi tähistati slaavi tähestiku tähtedega. Kell hakkas lööma siis, kui esimene päikesekiir langes Spasski tornile, pimeduse saabudes läks kell üle ööajale. Kaks korda päevas, kui päike ületas horisondi, ronis kellassepp torni ja keeras sihverplaadi käsitsi alguspunkti. 

Muuseumi rekonstruktsioon kellast.

17-tunnine kell gravüüril.

Aastatel 1661-62 viibis Saksa parun Augustin von Meyerberg Venemaal, Austria keisri Leopold I saatkonna liikmena. Tema eesmärk oli olla vahendaja Ukraina pärast sõdivate Venemaa ja Poola vahel. Meyerbergi missioon ebaõnnestus. Tema Venemaal viibimise tulemuseks oli rikkalikult illustreeritud raamat "Teekond Moskvasse", mis sisaldab väärtuslikku, kuigi kohati kallutatud teavet 17. sajandi Venemaa poliitilise ajaloo, valitsuse ja elulaadi kohta. Mayerbergi album on 17. sajandi Venemaa tsaaririigi jooniste ja kirjelduste kogu. Mayerberg reisis Moskvas peaaegu aasta, saabudes 25. mail ja lahkudes 5. mail 1662. Ta kirjutas saatkonna kohta kaks ladina keelset aruannet. Mayerberg juhendas ka arvukate nn Mayerbergi albumisse kogutud jooniste tootmist. Joonistusi tegi peamiselt Johann Rudolf Storn. Albumis on ka ulatuslikud saksakeelsed piltide annotatsioonid. Algset albumit hoiti Dresdeni Kuninglikus Raamatukogus. 

Kell

Kremli tornis on olnud vähemalt kaks täiesti erineva aja mõõtmise süsteemiga kella. 

17. sajandi Spasskaja tornikell ja tänapäevane kell.

Slaavi numbrid

On arusaamata, mis kell see on, kuidas see töötab või miks selle numbrilaual on 17 tundi. Ühte asja ma mõistan; see ei saanud olla ainuke selline kell. Kui kell torni külge pannakse, on see seal kõigile näha. See omakorda tähendab, et inimesed, kaasa arvatud linna külalised, said aru, kuidas seda kella lugeda, mis tähendab, et see pidi olema üsna tavaline. Siinkohal tuleb küsida kõige loomulikum küsimus - kus on selle kella teised eksemplarid muudel erinevatel gravüüridel, maalidel jne? Kas need eemaldati, et midagi konkreetset varjata? 

Kas aega on muudetud kiiremaks või on see ise mingi protsessi mõjul muutunud kiiremaks? Ma olen seda ammu tähele pannud, et vanasti jõudsin ühes päevas poole rohkem asju korda ajada või tööd ära teha kui praegu. Ja seda sama infot olen kuulnud ka teiste käest. Mis seda põhjustab, ei tea täpselt öelda. Ühes vanas raamatus räägitakse ka aja kiirendamise kohta ja seda tehakse kunstlikult, kuid teatud põhjusega. Ma ei tea kas 17 tundi 17. sajandil vastab 21. sajandil 24-tunnile, kuid ka see on üks variantidest. Samas, selle loogika järgi oleks pidanud 19. sajandil olema näiteks 20-tunni kell.

17-tunnise kella puhul võib pakkuda välja ka lihtsa teooria, et sellel kellal võis olla samasugune intervall nagu 24-tunni kellal, lihtsalt aega arvutati teistmoodi. See variant aga ei sobi meile teadaoleva ajalooga hästi kokku. Nagu eespool juba öeldud, pidid siis sellised kellad olema tavalised ja inimestele lihtsasti mõistetavad, kuid meil on teada ainult üks selline kell. 

Kui hakata proovida jälgi ajama peavoolu astronoomiaga, siis teame näiteks seda, et Uraani ööpäev kestab 17-tundi, kuid muid seoseid siia juurde mõelda on ka kõige hullemal ulme-huvilisel väga raske. 

Ametlik arvamine, et miks selline kell tehti, oli see, et suvel võis päev kesta kuni 17-tundi ja seega jagati sihverplaat 17-ks osaks. Oeh, ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ametlik ajalugu on sellise teooria välja pakkunud. Kui mitu kuud sellise loogika järele aastas see kell üldse õiget aega saaks näidata (1-2 kuud) ja kui "tark" pidi see mees olema, kes sellise kella ehitas? Aga võibolla ma olen ise valedel jälgedel, sest proovin infot sobitada ametliku ajalooga. Ütleme, et sel ajal kestiski päev kogu aeg 17 tundi. Päikese ja kuu tsükkel oli tesitmoodi käima pandud võrreldes tänapäevaga. Kui nii, siis see kell täitis igati oma eesmärki. Kel inglise keel hea, saab selle vana kella ja praeguse kella ametlikku ajalugu uurida siit. 

Praha astronoomiline kell.

Pildil on veel üks imelik kell - Praha astronoomiline kell, kuigi seda kella ei saa võrrelda Moskva kellaga, sest sellel on 24-tunnine sihverplaat. Aga, kui te võtate nüüd eelneva lingi lahti, siis seal on öeldud midagi kummalist selle kella kohta: "Arvatakse, et see on ainus kell maailmas, mis näitab või hoiab lisaks meie tavaajale ka "sidereal" aega - see on sidereal aeg ja taevakuu ühe kuu (lunar mounth) erinevus. Ma ei oska seda inglise keelset sõna või väljendit täpselt tõlkida. No ma võiks ju proovida öelda, et see kell näitab kõrval-reaalsuse aega. Kui täpne see väljend on, ma ausalt ei tea, aga kõlab igal juhul hästi. Kõrval-reaalsuse aeg võib ära seletada 17-tunnise kella vajaduse vanal ajal. Panen siia lingi, mis proovib ära seletada sidereal tähendust. Mulle jäi seal silma kaks huvitavat tõlget.

 

Sidereal=siderial="star like", mida võiks tõlkida "nagu tähtedel".

Sidereus (ladina keeles) tuleks tõlkida kui tähekujuline, astraal, tähtkujudest (starry, astral, of the constellations). 

Selle kummalise kella tegelikul mõistmisel jäävad endiselt kõik otsad lahtiseks. Võibolla on siin loos ka kuskil õiget varianti pakutud. Kui oleks võimalus võtta 50:50, osad valed variandid ära ja saaks veel targale sõbrale helistada, kes suhteliselt kindlalt õiget vastust teaks. Paraku aga maailma mõistmisel, tulebki seda puzzlet kild-killu haaval uurida ja mis kõige tähtsam, kokku panna. Ma muidugi ei tea, kui kaua peab uurima ja neid ajaloo justkui sobimatuid kilde siia blogisse kokku kühveldama. Kus kohast küll võiks tulla see inimene, kes selle kõik kokku paneb? Kas keegi üldse suudaks näha mingit tervikpilti ja oskaks seda ka veenvalt kirjeldada. Kas sellist tervikpilti saab üldse olemas olla? Uurin üht või uurin teist teemat, isegi peavoolu ajalugu. Igal lool on oma loogika ja ka vasturääkivus. Kes küll tõmbaks tühjast torukübarast selle kuldse jänese ja ütleks, "näe, siin see ongi!" 

LÕPP