Helendav inimene

19. sajandil ja ka 20. sajandi algusel oli okultismi  ja/või spiritismiga tegelemine väga moes. Olen mitmeidki lugusid blogisse pannud, kus kirjeldatakse üpris üksikasjalikult neid imelikke nähtusi. Üldiselt, vanemal ajal  inimesed uskusid põhjusega taolistesse nähtustesse, sest need toimisid ja kasutati paljusid trikke enda ja oma kodu kaitseks. Üks maagiline ese, mis oli pea iga eestlase kodus, oli SATOR vormelit kandev taldrik. 

SATOR-vormelist asjast rääkis ka Teneti film (erinevad ajaliinid) ja ilmselt ka selle taldriku tulle viskamisel juhtus midagi ajaga, sest sellel taldrikul oli võime paugupealt kustutada igasugune tulekahju. Loomulikult ega keegi tänapäeval sellistesse asjadesse ei usu ja taolisi asju peetakse trikitamiseks või täielikuks ulmeks. Mina ei suhtu taolistesse asjadesse skeptiliselt ja arvan endiselt, et siin maailmas on pea kõik asjad võimalikud, lihtsalt me ei tunne selle maailma toimimise alustalasid. Kuskil on keegi öelnud: "Kõigil aegadel on taeva ja maa vahel olnud nähtuseid ja saab olema edaspidigi, mida terasedki ajud asjata püüavad selgitada." Läbi oma kogemuste, loetu ja isegi taju, võin suhteliselt kindlalt väita, et maailma asjad ei ole päris nii, nagu need pealtnäha paistavad. Kahjuks on meil nüüdseks teadjad ja oskajad kadunud, on vaid jäänud mõned kaardipanijad, mõned tajujad ja ravitsejad (mõtlen Eestit) ja lihtsalt tavalised soolapuhujad. Rohkem meil midagi teha enam ei osatagi ja seda ka tegelikult terves maailmas. Ja siis aeg-ajalt tuleb Hollywood mõne pool-dokumentaaliga lagedale (Tenet, Avatar, Matrix, They Live, The Abyss ja veel 1000 filmi), ning näitab inimestele niidiotsi tõelise maailma juurde, mida aga läbi tugeva propaganda hoopis fantaasiaks ja ulmeks peetakse. Panen siia artikli ühest kummalisest nähtusest, millest vaevalt tänapäeval enam keegi midagi teab. Nähtust kontrollisid teadlased, kes olid skeptikud taoliste nähtuste suhtes ja tunnistasid fenomeni õigeks. Kui seda lugu lugesin, meenusid mulle ka losside alternatiivteoreetilised valgustuslahendused, millest mõnes loos olen põgusalt kirjutanud...

Helendav inimene

Huvitavaid okultistlikke katseid Tallinnas

Mõni aeg tagasi toimusid Tallinnas kaks huvitavat kontrollistungit salapäraste fosforitaoliste nähete kindlakstegemiseks ja uurimiseks, millised ilmusid meediumina tuntud pr. J. juures. Kontrollijateks olid üldtuntud eriteadlased: närviarst, naistearst, keemik ja üks professor, kes oma huvil ühest istungist osa võttis. Kontrollimise jälgijaks oli ajalehe toimetaja. Ükski neist kontrollijatest ei tegele okultismi alal ega ole selle voolu esindaja, mille tõttu nende objektiivne ja kriitiline suhtumine, mis harilikult erilise kahtlustuse alla võetakse vastaste poolt - on selle valgustusnähtuse vastu kindlustus.

Istungid toimusid järgmisel viisil: pr. J. vaadati arstide ja keemiku poolt läbi, siis tõmmati talle selga kaasa toodud kittel, seoti rätik pähe, pesti käed eetriga, lasti kingad jalast võtta; kõik üleliigsed esemed eemaldati, siis anti talle istet toolil, mis asetses kõrgendatud kohal. Tooli ümber moodustati magneetiline ring kohalikest inimestest, kes üksteisele käsi ulatasid, ja selleks pidid kaasa aitama, et meedium uinuks magneetilisse unne, et siis süvenedes talle jõudu anda ja üldse soodsat ja harmoonilist õhkkonda luua. Kontrollijad asusid väljaspool ringi sobivatel vaatluskohtadel. Tuba hämardati nii, et meedium ja iga tema liigutus oleks selgelt nähtav. 

Varsti uinus meedium ja küsimuste järele, mis temale esitati, ja millele ta vastas, võis otsustada, et ta oli nn selgeltnägemise seisundis. Meediumi hingamine muutus järk-järgult sügavamaks ja aeglasemaks. Siis võttis ta ka käsi appi, neid tõstes ja langetades rütmiliselt, nüüd juba oietega saadetud hingamisega. Siis äkki, väljahingamise algul, oli näha valgust väheavatud huulte vahel. See kordus. Siis hakkas silmalaugude vahelt hiilgama, pärast juba ka silmalaugude pealt, seejärel veel ninast ja kõrvast. Ka seljas oli valguse laik nii tugev, et tooli seljatugi vastu helendas. Viimaks olid ka sõrmeotsad kattunud valgusainega, mis laiali valgus ja jälle kokku sulas, ning vahepeal kadus. See kordus väikeste vaheaegade järel, kord tugevamalt, kord nõrgemalt ja näis olevat ühenduses meediumi sügava hingamisega. Meedium tõstis ka rütmis käed üles, ja neid langetades (sõrmede küljes olid helendavad laigud) silus ta nendega üle rindade ja puudutas seal üht ja teist kohta, mille juures puudutuse kohas jäi kitlile helendav laik, mis pikkamööda kadus. Need nähtused kestsid umbes tund aega, seejärel muutus hingamine kergemaks ja meedium hakkas jälle selgelt vaatama ja vastama küsimustele. 

Vahepeal tehti valgust ja arstid kontrollisid, kas meedium tõepoolest unes viibib. Siis äratati meedium ja veelkord vaadati ta kontrollijate poolt läbi, kuid midagi kahtlast ei leitud. 

Teise istungi eel vaadati meediumi tervisliku seisukorra järele, kuid käsi ei pestud ja ka kittel ja rätik jäeti ära, et oleks võimalikult parem valgusnähet ihul jälgida. Kuid tulemused olid seekord nõrgemad.

Enne uinumist lasti meediumil puhtale teeklaasile sõrmejälgi anda ja öeldi, et soovitakse ka valguse ilmumise ajal sõrmejälgi võtta. See sündis ka, et meedium helendavate näppudega arsti käes olevat teist klaasi haarates korduvalt puudutas ja ka arsti käsi hõõrus - tõenduseks, et sõrmede küljes mingit võõrast ollust ei ole. Siis võttis keemik kaasatoodud valget fosforit nõust ja näitas võrdluseks, kuidas see pimedas helendab. Võidi selgelt veenduda, et üks valgus teisest erinev on. Peale meediumi äratamist vaadati teda jälle järele. Mingisuguseid muudatusi näha ei olnud. Kontrollides sõrmejälgi klaasidel leiti, et need on ühesugused, nii et valguslaigud mingisuguseid jälgi järele ei jätnud. 

Millest sarnane valgus tingitud on, on praegu raske öelda; seda peavad selgitama järgmised katsed ja uurimised, kuid oletada võiks juba seda, et tegemist on mingisuguste bioelektromagneetiliste nähtustega, mis teatud tingimuste juures esile tulevad. Okultistlikus kirjanduses on sarnastest valgusnähtustest juba palju räägitud, mis meediumite juures ilmsiks tulevad. 

Kontrolliv komisjon andis katsete kohta järgmise kirjaliku tõenduse: "Jälgides 22. mail ja 4. juunil s.a. seanssi, mis korraldati meediumi pr. J-ga, võime konstateerida järgmist: Meedium pr. J. sai enne seanssi arstide ja keemiku poolt kontrollitud ning midagi kahtlast märgata ei olnud. Transis ilmus pr. J-l suus, silmades, ninas, kõrvades ja sõrmedel raskendatud hingamise ajal valguse fenomen. Jälgides ilmunud valgusnähete iseloomu, oleme veendunud, et tegemist ei ole pettusega."

LÕPP

Allikas: Päewaleht, nr. 201, 23 juuli 1935.