Neugrundi meteoriidikraater

Vikipeedia: Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater. Neugrund on Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater.

Neugrundi kraatrit peetakse maailma üheks kõige paremini säilinud madalmere kraatriks. Kraatri ringvalli läbimõõt on 9 km, laius 2,5–3 km ja kõrgus 50–100 m. Kuna kraater on üleni vee all on selle uurimine raskendatud. Kraatri meteoorne päritolu tõestati 1998. aastal. Kraater on täitunud setetega, mistõttu ei ole selle esialgne sügavus teada, kuid arvatakse, et see on rohkem kui 500 m. Tänapäeval on kraatri sügavus 40–70 meetrit.

Plahvatanud asteroid oli umbes 1 km läbimõõduga. Plahvatus toimus meres, umbes 100 km kaugusel rannikust. Veekihi paksus oli sel ajal 100–200 meetrit. 

Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša) on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist.

Meteoriidi löögi tagajärjel purunes kivim kildudeks. Kildude uuesti kokku tsementeerudes moodustuski neugrundbretša.

Osmussaarel ja mujal Loode-Eestis on mitmeid neugrundbretša rahne. Suurim Eesti mandriosal olev bretšarahn on Toomanina Suurkivi.

Neugrundi pank on suurima suhtelise kõrgusega astanguga Põhja-Eesti klindil, mille kõrgus on 60 meetrit. Koos ringsüvikus asuvate setete alla mattunud osaga on sealne astang 100 meetrit kõrge. Pangal esinevad kivimid alates Ordoviitsiumi lubjakividest (Keila lade) kuni Kambriumi liivakivideni. Tegemist on ainulaadse klindilõiguga ehk siis ainsa Neugrundi tüüpi klindiga, kus astang ulatub kristalse alukorrani.

Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus.

Neugrundi meteoriidikraater. https://pk.keskkonnainfo.ee/nova.html

Alternatiivne vaade

Ilmselt ma muidugi eksin, aga ulme ongi just see, kus võib eksida ja tulistada puusalt teooriaid ükskõik mis asja, eseme, koha, rajatise jne kohta. Ma alustaksin kõige pealt selle koha nimetusest - Neugrund. "Neu" tähendab - uus ja "Grund" - maa ehk "Uusmaa." 

Tänapäeval on teada, et tegu pole saarega, vaid madalikuga. Kuid vanast ajalehest (Põhja Kodu, 8 september 1939) saab lugeda, et alles mõni aeg tagasi oli tegu saarega.

Osadel vanadel kaartidel on Neugrundi samuti veel saarena märgitud.

Neugrundi kõrval asub üks saareke, mida eesti keeles Osmussaareks kutsutakse. Kuna saarel elasid varemalt rootslased, siis saare vana nimi tuli rootsi keelest ja nimetati seda saart Odensholmiks ehk Odini (?) saareks. Ikka ja jälle jõuan teemasid uurides lõpuks legendide ja saagadeni. Nagu eelnevalt on välja tulnud, siis legendid ja saagad ei räägi mingitest müütilistest kaugetest aegadest ja kangelastest, vaid need ajad, koos oma kangelastega, millest rahvajutud on kokku kirjutatud, olid alles hiljuti. 

Ei ole vast juhus, et Neugrund sai mingi hirmsa relva läbi tabamuse, nii et sellest saarest jäi järele kuni 500 meetri sügavune auk, mis tänapäeval on setteid täis vajunud. Sõda või konflikt pidi olema üleilmne. Saaremaal (tegelikult igal pool) elasid kultuurselt ülikõrgel järjel olevad tegelased, keda ajalugu ka viikingiteks kutsub, ja ka see paik sai paraja piraka. Katastroofi tunnistajaks on Kaali kraater. Aga kui võrrelda nüüd Neugrundi ja Kaalit, siis Kaali sai tuntavalt väiksema tabamuse kui Neugrundi ja ilmselt on terve Eesti (ja ka maailm) suuremaid või väiksemaid kraatreid täis. No võtan näiteks Muraste raba. Ilus ringjas struktuur, mis on tänaseks ammu kinni kasvanud. Aga kas võib olla, et tegu on Kaali moodi struktuuriga, ainult löögist üles paiskunud paekivi (kui seda seal turbaaugus üldse oli) on hilisemal ajal ehitatud kõik ümbruskonna kiviaiad ja -müürid.

Maa-ameti kaardirakendus.

Ja nüüd saagade juurest tagasi Švejki ehk kehvikute ehk mudauputuse järgsesse ajastusse. Mudauputus tekkis konflikti tulemusena, kui terve maailm puruks pommitati, mille tunnistajatena on kraatreid kõik riigid täis. Kuidas said ennem olla üle ilma kõik suursugused lossid, kindlused, tähelinnad ja üleüldse üliarenenud tehnoloogiad, mida me tänapäeval veel kohati oma silmaga ehitiste, kujude, sammaste, isegi maalide jne pealt võime näha. Isegi robotid ja AI olid olemas. Tsensor ei ole osanud paljudest raamatutest ja ajalehe artiklitest sellist sorti infot välja rookida ja seda ei saagi lõpuni teha, sest see maailm on just täpselt sedasi tehtud, et siin ei ole midagi peidetut, mis ei avalduks. AI ja robotite kohta on selles blogis päris palju infot ja tooksin kaks info jupikest selle tõestuseks siiagi välja, et ei peaks minema kondama selle blogi lõpututesse sügavustesse, milles ma isegi enam ammu ei orienteeru.

Kõige täielikum niisugustest katsetest on mehaaniku Faber'i umbes 30 aasta eest (u 1850) kokku pandud rääkija masin, mis suurt imetlust sünnitas, sest et see tasakesi sosistada ja ka selgesti rääkida ja ka laulda oskas. Tema hääleriistad on täiesti inimese hääle liikmete järele tehtud; kõik hääle muudatused, kõrgused ja madalused võivad järele tehtud saada. Ka ei ole ta hääl, nagu Kepler kartis, mitte tume ega kole, vaid pehme ja painduv, üsna inimese hääle sarnane. Aga nii kerge ei ole ta mitte pruukida, et iga professor oma kõnet tema läbi võib ütelda lasta. Allikas: Sakala Lisaleht 05. detsember 1881.

Joonisin kaks olulisemat lauset alla. Teatavasti tegi Edisson esimese fonograafi alles aastal 1887, mis silindri peale inimese häält oli võimeline salvestama. Aga 1850 oli olemas juba aparaat, mis oli tehtud inimese kõnemasina anatoomia põhjal. Ilmselt on ka selles jutus midagi kaduma läinud ja päris tõde ei õnnestu enam kunagi teada saada.

Teiseks ja veelgi kummalisemaks väiteks on see, et Kepler, kes elas u 500 aastat tagasi, teadis rääkida midagi masinatest, mis inimese kõnet koleda robotliku häälega võib järgi aimata. Tegelikult polegi siin midagi üllatavat, sest juba 300 aastat enne Keplerit, oli olemas masin, mis äratas kuulsas Aquino Toomases õudu. Tänapäeval on ka vist juba peaaegu midagi taolist suudetud valmis teha ja kas peaksime meiegi Aquino Toomase moodi sellest masinast eemale hoidma või koguni võimalusel selle purustama? Alternatiivne vaade, mida selles loos käsitlen, käsib ilmtingimata taolised masinad hävitada, ennem kui on liiga hilja. Juhin veel tähelepanu, et selles loos käsitletud aasta-arvudele ei maksa kuigi suurt tähelepanu pöörata.

Teine näide, allikas Waba Maa, 26 november 1920.

Lõpusõna.

 

History kanal kubiseb tulnukate lugudest, kes valitsesid inimesi ja ka maailma, kuid mina hetkel seda teooriat teatud põhjustel ei käsitle. Võib ju küsida, kas tulnukad ja inimesed hakkasid omavahel ragistama, et see kutsus esile suure sõja, mis hävitas tsivilisatsiooni? Või hoopis võib eelpool oleva loo põhjal väita, et eelmine tsivilisatsioon lõi tehisintelligentsi, mis inimeste vastu vaenulikuks muutus? Teisest küljest, mis need tulnukad muudki saavad olla kui masinad? Suletud süsteemi ei saa imbuda kuskilt väljastpoolt mingid rohelised olevused. Üldiselt ma ei välistaks ka "rohelisi" olevusi, kuid näib nii, et need tegelased külastavad seda maailma hoopis teistelt sagedustelt ning käivad siin aeg-ajalt hoopis muid asju ajamas...

LÕPP