Saladuslikud ilmutused

Enne kui algava loo juurde jõuan, mis on minu arust tähelepanuväärne lugu, milles on kirjeldatud palju paranähtusi ja osasid neist on omal ajal isegi teaduslikult uuritud. Miks selliseid nähtusi tänapäeval praktiliselt ei kohta on see, et inimestel puuduvad oskused ja teadmised ja teiseks, igal asjal on alati varjupool - petised, kes raha ja kasu nimel pettusi korda saadavad.

Nüüd aga enda nähtud unenäo juurde. Ma üpriski tihti näen unenägudes, et ma mingil mulle teadmata põhjusel ronin mingist redelist või tont teab mis üliohtlikust kohast üles kuskile kõrgele, kus on ebaturvaline olla. See on juba sellepärast mulle ebameeldiv, et ma kardan kõrgust ja siis seal unenäos hakkan ma otsima võimalust, kuidas sealt alla saada, endal hirm nahavahel. Ja viimane kord oli jälle taoline unenägu, aga selles unenäos ma ei roninud mitte kuskile, vaid ühtäkki avastasin et kurat, jälle ma viibin kuskil ülikitsas kohas hästi kõrgel ja ma olin vihane, et ma pean jälle kuidagi kõhuli laskuma ja jalaga kalju servalt redelipulka taga otsima hakkama, aga siis juhtus midagi. Teadvus plõksis sealt maailmast otse siinsesse reaalsusesse ja ma ärkasin silmapilk üles. Mulle jäi kohe meelde see imelik „plõksimine“ maailmade vahel. Oli kaks erimaailma, mille vahel sai liikuda silmapilkselt ja seda sai teha ümberlülitades, justkui vajutaks seinal olevat lülitid, mis toas valguse süütab ja kustutab. Olen ikka kaalunud varianti, et hing rändab magamise ajal teinekord kehast minema, aga seekord tuli nagu teadmine, et mingit hinge rändamist unenäos ei ole, seda kõike juhib aju, mis lülitab minu „olekut“ silmapilkselt kuhu iganes. Vot selline imelik kogemus seekord ja nüüd tagasi algava loo juurde. 

Kõik lood selles jutus on vägagi huvitavad, kuid kommenteerin ainult esimest lugu põgusalt. Seal väidetakse, et inimesed, kellel on närvid haiged või mingid probleemid närvidega, kaotavad oma kaalu, kuna maa negatiivse elektrilaengu ja inimese närvide vahel ei toimi mingid ühendused päris nii nagu peaksid. Meenus kiitsakas lätlane Edward Leedskalnin, kes ehitas ihuüksi mitmetonnistest kiviplokkidest Korallilossi Floridas. Ta varjas töövõtteid ja ehitas peamiselt öösiti. Algavas loos on öeldud, et igat asja saab kergemaks muuta, kui me oma kehast selle sisse negatiivset (maa) elektrit voolata laseme. Olen omal ajal vaadanud palju tõsielu baasil vändatud filme eksortsismist ja seestumisest üldisemalt ja seal pidevalt „seestunud“ inimesed hõljusid õhus, mida ma tavaliselt pidasin ülepingutatud tegevusteks filmide juures, et filme huvitavamaks muuta. 

Kaader filmist "Eksortsist."

Nüüd aga ammu nii ei mõtle. Ka kõiksugused nõialood kaugest minevikust, kus nõidu tuleriidal põletati on justkui pool-fantaasia, aga ehk sel ajal nähti tõepoolest „ebamaiseid“ asju ja ei osatud inimestele seda päris õiget diagnoosi panna. Probleemist vabanemiseks pandi neile tuli otsa.

Teine juhus, mis meenus, on pärit Raik Saarti Nõmmeraadio lugudest, kus ta kirjeldas ühte keskajal elanud munka, kes lendas mööda kirikut ringi ja pealtnägijad olid hämmingus. Info levis kulutulena üle maa, ning teda käidi riigi (oli vist Itaalia) igast otsast vaatamas seni, kuni paavst ta ära peitis (pagendas kuhugile maakirikusse).

Saladuslikud ilmutused. J. R. Rezold.

Kuulsate Prantsuse doktorite Schasaren'i ja Dekli uurimiste järele on kindlale otsusele jõutud, et parem pool meie keha on elektro-negatiiviga (eitajaga) ja parempool keha elektro-positiiviga, jaa-tajaga täidetud. Elektro-positiiv on väljaspool meie liikmetes ja voolab kõige rohkem sõrmede otsast välja, elektro-negatiiv on rohkem seespool keha jagudes olemas. Kui meie tahame, siis võime nende juhatuste põhjusel lihtsa tähelepandava, ja täiesti kahjutu proovi teha. Kaks või kolm inimest hoiavad umbes tolli (2,5 cm) kaugusel oma laiali lahutatud pihud ühe inimese paremal pool abaluu kohal välja sirutatud kätega. Et inimese parem pool keha negatiivse elektriga täidetud on, ja positiivne elekter sisse tungima hakkab, siis hakkavad musklid endid kokku tõmbama ja keha kisub viltu, nagu tahaks eest ära põgeneda. — Pikalt ja laialt seletab doktor Bütner omas raamatus „Kas peame uskuma, või mitte uskuma" spiritismuse olu ja meediumi (vahendi) saladuslikku ilmumist. See tuleb spiritismi katse aegadel ette, et kas meedium või ümber olevad asjad iseenesest üles tõusevad ja õhus seisma jäävad ja et asjad oma raskuse kas osalt või ainult üheks ajaks ära kaotavad. Endistel aegadel ja nüüdki veel tuleb Indias ette, kus fakiirid ülesse õhku tõusevad. Seda tehti siis ja nüüd Indias usulistes tembustes. — Iseäranis vanematel aegadel langesid mõned inimesed väga kergesti niisugustesse olemistesse. See tuli ja tuleb sellest, et inimese närvide süsteem ei ole korras, mille läbi ülemal seletatud elektri tasakaal on rikutud, nagu inimesel igapäevases elus peaks olema. See elektri tasakaal saab kõrvale veetud kas negatiivse või positiivse elektri läbi, mis inimese sees olemas on. 

Siin paneme tähele teadusriigi põhjust, et maa on negatiivse elektriga laetud ja et meie ka teame seda loodusväe seadust, et negatiivne elekter tõukab ja positiivne elekter tõmbab asju külge. Kui need asjad on ühest küljest ainult elektriseeritud, siis on meil kerge aru saada, et kui meie keha sees on negatiivse elektri võimust saanud närvide osa rikutud, siis lükkab maa negatiivse elektriga meid oma küljest ära ja meie tõuseme õhku või kaotame osa oma raskusest niisugusel määral, kui meie ihus veel positiivset elektrit on. Sellest tulebki, et haigemajas hommikul kaaluti haige ära, kes kaalus umbes 4 puuda, aga õhtuse kaalumise järel oli haige ainult 1 puud (16kg) raske ja kui mõne tunni pärast uuesti kaaluti, siis ta oli jälle normaalkaalus s.o. seda mööda, kuidas haige tervis oli paranenud ja elektri tasakaal tema kehas normaliseerunud.

Siin olgu täheldatud, et niisugune kaalu suurenemine või vähenemine ainult närvihaigete juures ette tuleb. Niisugune raskuse kaotamine on iga asja juures võimalik, mille sisse meie oma negatiivset voolu lasta laseme. Sel põhjusel hakkab siis ka laud liikuma, kui närvilised inimesed oma käed selle peale panevad. Mõnest isikust voolab nii palju negatiivset elektrit välja, et asi kohe õhku tõuseb, kui ta oma käe välja sirutab. Tuntud hingeteadlane Kawalewski teatab, et niisugune kaalu vähenemine on haigete juures kuni ühe veerandi raskuseni langenud. Keskajal, kus niisugust kaalu (raskuse) kaotamist isikute juures leiti, neid arvati nõidadeks, ja visati vette, kui see kohe põhja ei läinud, siis oli nende arvates kindel, et ta nõid oli ja põletati tulel ära; kui aga proovialune põhja hakkas vajuma, siis tõmmati ta välja ja arvati õigeks. Spiritisti katsel tuleb ette, et meedium, kes elektriseeritud sai, õhku tõusis ja nagu udusulg õhus hõljus. Sellega oleme nüüd näinud, et õnnetud inimesed, kes vanal ajal tulesurma määrati, olid ainult elektriseeritud või nende närvisüsteem oli rikutud.

Samal põhjusel võib ka seda seletada, mis sagedasti spiritistide katsetel on ette tulnud, et esemed, mis positiivse elektriga täidetud olid, raskeks läksid: väike poiss sai püsti magama uinutatud, neli meest katsusid teda paigast nihutada, aga ei jaksanud.

Veel suuremaks läheb meie imestus, kui seda arusaamatut ilmingut tähele paneme, mis mõnikord spiritisti seanssidel (katsetel) on ette tulnud, eriti harukordadel ja haruldaste inimeste juures, kes meediumiks tarvitatud. Neid juhtumeid on mitmed professorid uurinud ja tähele pannud ja nemad on otsusele jõudnud, et mõned isikud, kes meediumiks olid, sattusid niisugusesse tardunud olekusse, kus neil see omadus oli, et nad endast magnetvälja välja lasid ja välja voolanud väli omandas selle või teise kehaliku vormi, nii nagu meedium ise soovis. Õpetuse vallas nimetatakse seda meediumi materialiseerimiseks, sel kujul kui tema peaaju mälu sees märkab kas täieliku inimese kuju või mõne osa sellest, kas käe, jala või pea kuju.

Viljandi maal ühes külakoolis tulid kaks kätt ahju seest välja ja seisid õhus koolmeistri ja laste nähes terve päeva.

Liivimaa rüütlite Birkeurode koolipreili lugu on paljudele tuttav, mis omal ajal suurt kära sünnitas. Õnnetut naisterahvast nähti sagedasti kahes isikus, temast käis ilma oma tahtmata materialiseeritud magnetism välja, millel oli sama nägu ja kuju kui temal enesel. Kui preili koolitahvli ees kirjutas, siis tegi tema kaaskäija isik kõik needsamad liigutused järele, mis päris preilnal oli kooli klassis laste ees teha. Meil on raamatutes päevapilte palju näha, kus spiritisti seanssidel meedium ennast, nagu öeldakse, lihast ära lahutas, kas ilmus täies elusuuruses või ainult käsi või jalgu näitas. Tuntud Katti King tegi palju vigureid, andis omale mitmesugused nimed, avaldas salaasju, mis taskutes või hoopis kaugetes linnades olid, aga niipea kui miss King suri, kes nõndanimetatud Katti Kingi parameedium oli, ei ilmunud Katti King enam iialgi spiritistide katsetele.

Meedium võib oma soovi mööda kinniste uste tagant materialiseeritud asju välja tuua, s.o. inimesed näevad, et see või teine asi tuleb lukus uste tagant toast välja, ja kaob varsti ära, nõndasamuti nagu ülemal kirjeldatud Lõtshenitsi külas ette tuli, asju võis küll ta põletadagi, aga mitte tulekahju sünnitada. Meie kuulsime, et ainult auke sädemete kiired riietesse põletasid. Iga kord on tähele pandud spiritistide katsetel, et enne kui täielik meediumi töö oli hakanud, seal ja teal majas koputamist kuulda on; koputamise põmmud olid elektri põmmude sarnased ja meediumi liikmed tõmbasid kokku ja kortsu nagu püüaks kõiki jõudu kokku võtta, et oma tööd korda saata. Näiteks, kui kuulsat meediumi Palladinot, Itaalia professorid uurisid, võttis üks nendest tema sõrme oma pihku ja keeras seda kahele poole nagu võtit keeratakse, kauge maa pealt keerutas just nõndasamuti kapi võti iseenesest kapi ukse lukuaugus.

Vene kirjanik Aksakov jutustab oma raamatus „Animism ja Spiritism" järgmist lugu: Proua Pripõtkova oli ühel suvel vürstinna Shahovskoi mõisas võõrsil, kes talupoegi homöopaatia meetodi järgi arstis. Tema juurde toodi üks haige tüdruk, aga vürstinna ei tundnud haigust ja seepärast ei teadnud ta, mis rohtu haigele anda; tema tahtis spiritismi teel laua läbi küsida doktor Hanemanni käest, mille vastu proua Pripõtkova väga kindlasti seisis, arvates, et kuidas võib haiget ühe teadmata eseme läbi arstida. Sellegipärast, jutustab nimetatud proua, pandi mind poolvägisi laua taha, minu vastu tahtmist kloppis laud Hanemanni nime. Sellegipärast rõõmustasin ennast ja hakkasin kindlasti soovima, et Hanemann nõu ei annaks. Vürstinna vihastas minu peale ja ajas laua juurest ära, mina läksin akna juurde ja hakkasin kõiki oma jõudu kokku võttes soovima, et laud minu mõttes olevad sõnad välja klopiks, ja nõnda ka oli: laud klopsis oma jalaga kõik need sõnad, mis ma prantsuse keeles õrnalt mõttes ette ütlesin ja need olid: Hanemann vastas: „mina kui arst ei või mitte sellest ajast saadik õigesti nõu anda, kuidas arstida, kui rumal olin ja homöopaatia arstikunsti välja arvasin."

Niisugused ja palju teisi näiteid teevad meie arvamist kindlaks, et Lõtshenitsi külas olid ühed ja needsamad põhjused, mis oma võimuga töötasid.

Meediumide juures on seda öelda, et nemad magavad ja midagi ei tea, mis nende ümber sünnib või mis nende enestega tehakse - nende töö on neile täiesti teadmata; ka on leitud, et meediumit peale pimeduse või jälle lõbus olek enne magama panemist ka mõju avaldab. Niisugustel kordadel toimetab ja täidab meedium kõik käsud puhtalt. Ülemal kirjeldatud saladuslik ilmumine Vene külas tuli õpetaja proua läbi, kes 21. oktoobril Moskvasse sõitis, millest päevast saadik siis ka sala ilmutus seisma jäi.

Et eesseisev teaduse valdkond Eesti kirjanduses täiesti tundmata on, samas kui teistele rahvastel on suured paksud raamatud selle üle kirjutatud, siis olen püüdnud siin ka Eesti rahvale üht väikest pilti selle üle anda, mis üleüldse spiritism ja somnambulism on.

LÕPP

Allikad:
Uus Aeg, 24 mai 1901.
Uus Aeg, 26 mai 1901.