Ajaliinid

Kaks lugu on hetkel peas, millest tahan kirjutada. Tegu on pealtnäha täiesti erinevate lugudega, kuid need on siiski omavahel kaudselt seotud, nagu kõik muugi siin ilmas. Esimese loo teen siiski selguse mõttes vast ajaliinidest, siis on teist lugu üldises blogi lugude rägastikus vast kergem seedida. Teise loo panen kokku ühe nähtud tuttuue tõsielu baasil õuduka põhjal. Seal on huvitavat infot, millele tähelepanu pöörata.

Ajaliinid.

Ma võibolla polegi kõige õigem mees sellest rääkima, kuid miski nagu ei anna rahu ja see lugu iseenesest valmis mu peas juba pikema aja jooksul, ilma et tahaks sellest midagi kirjutadagi. Ja nüüd eelmisel nädalal sain kõne oma healt kamraadilt Arnelt ja ta rääkis mulle samast asjast ning tõi igasuguseid näiteid. Eks Arne on neist asjust ka palju rääkinud siin-seal, kuid ma katsun siia kirja panna oma nägemuse sellest, mis tegelikult on jätk loole „Mõte,“ millest siin juttu on olnud. Jube raske on tegelikult seda juttu kokku kirjutada, kui arvuti taha istuda. Sõitsin täna hommikul bussiga ja kogu see teema keerles peas. Tuli mõte siit, teine sealt ja ägedat infot oli murdu. Nüüd proovin meenutada ja tundub nii, et kindlasti on mõni hea infokild kaduma läinud, aga las olla pealegi. Tuleb selline jutt, milline tulema peab...

Kõigepealt katsun kirjeldada, et mis asi on ajaliin. See tundub olevat üks pealiin kõigi inimeste eluteel, kuhu on kirjutatud sisse kõigi inimeste saatus. See oleks lühike definitsioon asjale. Algav jutt kattub päris paljuski ka selle looga, kuid kirjeldused ja mõttekäigud on väheke erinevad. Puhta tekstina seda siia kirjutada on tegelikult päris raske ja seetõttu ma panen siia ka mõned pildid, kuna ma aga joonistada ei oska, siis ma võtan appi Paint programmi ja ka tehisintelligentsi pildi valmistaja. Aga ega sealki suurt midagi tegelikult ei õnnestunud ja kindlasti pole see päris see, mida mina oma vaimusilmas näen, aga midagi ikka.

Ülemisel pildil proovisin kujutada midagi sellest ühest ja kindlast ajaliinist, mida mööda terve see maailm jookseb. Kuid nüüd hakkavad anomaaliad pihta, mida enamus inimesi ei pane tähele. Nimelt, mööda seda ajaliini saab kolada nii tagasi kui ka edasi. Edasi vast harvem, aga see polegi praegu tähtis, sest minul kindlad andmed sellest puuduvad s.t pole ise kogenud või olen kogenud, kuid ei ole osanud sabast kinni hakata ja seostada informatsiooni.

Kui uskuda tarkasid, siis taolisi ajaliine on meie kõrval lõpmata arv, iga-üks on just üksikisiku seisukohalt järgmisest ajaliinist ainult ühe käigu võrra erinev. Kuna neid ajaliine on lõpmatu arv, siis on ka inimeste elud ja terve maailm kuskil ajaliinil lõpmatul määral erinevad sellest, kus meie praegu elame. Minu arvamus hetkel on, et see üks ajaliin hoiab meid kõiki siin mingi jõuga kinni ja ei lase meid siit maailmast teisele ajaliinile "päriselt" ära minna. Mis jõud see selline on, mis meid siin konkreetses liinis kinni hoiab? No nimetan seda Jumalikuks jõuks või arhitekti sooviks.

Dall E joonistus erinevatest ajaliinidest.

Üldjuhul on iga ajaliin selles meeletus lõpmatus ajaliinide rägastikus täielikult iseseisev. Kuid elukogemus näitab, et mingil ajahetkel võib üks ajaliin teisest läbi minna ja muuta midagi üksikindiviidi eluteel või koguni terves maailmas. Ma ei taha sellega öelda, et saatus muutub, sest seda ma ei tea. Surm tuleb ikka siis, kui tuleb ja tavaliselt meist või meie otsustest sõltumatult. Enesetapuga saab ainult sellel ajaliinil kulgemise lõpetada, kuid kes ütleb, et see nii juba ei pidanudki olema ja inimese saatus ikkagi oli tegelikult eelnevalt paigas. Taolise eluliini katkemise kohta nägin hiljuti huvitavat filmi (nime ei mäleta), kus üks mees sõitis autoga ja toimus avarii. Mees ärkas hommikul üles ja avarii talle suurt viga ei põhjustanudki. Pikapeale hakkas ta märkama, et kõik pole ikka päris nii nagu enne oli. Ta siiski sai surma ja jätkas oma elu hoopis uuel eluliinil...See aga tegelikult polegi praegu asja point, kuid kaudselt jääb mõte samaks. Osad asjad lihtsalt on kummalised ja tunduvad olevat uurimatud või mõistetamatud inimesele. 

Erinevate ajaliinide vahel "ajutise hüppamise" või "plõksimise" kohta olen Arnelt igasuguseid ägedaid lugusid kuulnud. Ka paksud raamatud on kirjutatud taolistest juhtumistest, kuid ühe agaga. Nimelt enamus lugusid on taolised, kus keegi läheb läbi mingi sündmuse või "paksu udu" selles ühes ja "kindlas" ajaliinis näiteks ajas tagasi. Philadelphia eksperimentki räägib samast asjast, kuid see pole päris see, mida mina siin kirjeldada püüan.

Ma arvan, et läbi mingi "päästiku" saab korraks minna hoopis teise ajaliini ja siinjuures saab treenitud inimene ise valida, millisest ajaliini silmusest ta läbi käib, et tuua teisest liinist omale mis iganes. Kõige lihtsam näide vast oleks - imelised tervenemised. On lugematu hulk juhtumeid, kus parandamatult haige inimene terveneb. Mis on selle päästik? Ka neid päästikuid on palju, mille kohta olen lugenud või kuulnud. No näiteks, inimene naerab ennast terveks või siis palve ja usk. Palve ja usu kohta olen ka üht-teist kirjutanud ja arvamust avaldanud. Näib justkui, et palve ei toimi või ei toimi alati. Miks ei toimi? Sest ei ole usku ja ei osata oma mõtteid "õigeks" sättida. Ka mina ei oska. Olen põgusalt proovinud, mõtteid õigeks sättida, aga segavaid asju on paraku peas liiga palju ja ei ole suutnud kuigi kauaks püsima jääda. Sõna "põgus" on vale lähenemisviis. 

Palvest järgmine ja kõige kõrgem tase on usk, vankumatu usk. Selliseid meistreid on vähe, kes seda kunsti valdavad. Neil pole vaja teada mitte midagi, et kuidas see toimib, mis on selle päästik ja muud nüansid jne. Neil pole vaja teada teooriat, sest nende jaoks ei oma see mingit mõtet. 

Ma ei propageeri siin mingeid uske ja usundeid, kuid neilt saab võtta teadmisi ja nuputada, et miks sellel seltskonnal aeg-ajalt asjad toimivad. Näiteks ühispalve. Mis see on ja miks see toimib paremini kui üksikisiku palve. Vastus on tegelikult eespool juba kirjeldatud. Üksikisik on tavaliselt ebakindel ja ta ei oska üldjuhul keskenduda ja mõtet fokusseerida "piisavaks ajaks õigesse kohta" ja ta ka ei oska hiljem mõttest lahti lasta. Kui nüüd ühispalvus toimub ja seal viibib kasvõi üks isik, kellel on piisav usk või valdab ta mõttetehnikat, siis toob see tulemusi. Üks hea näide, millest on rääkinud Mart Metsala, tahaksin välja tuua. II maailmasõja algusel lasi Soome president korraldada ühispalvuse. Terve rahvas tuli kaasa ja Soomel hakkasid asjad sujuma. NL väed proovisid lennukitega pimedas Helsingi mürskudega üle külvata. Soomlased ehitasid Helsingi kõrvale "vale" Helsingi ja valgustasid selle võlts Helsingi. Õiges pealinnas aga kustutati tuled. NL väed panid kogu pommikoorma vineerist makettidele ja päris Helsingi jäi praktiliselt puutumata. Mis aga meie Päts tegi, seda teame juba ajaloost hoopis paremini. 

Kuna enamus inimesi võibolla ei näe neid asju nii nagu mina, aga on huvitatud mingistki seletusest, siis selleks ma proovingi luua paremat ettekujutust ning proovin kirjeldada päästikut neile, kes soovivad enda ellu tuua muutust.

Mis oleks parem, kui oleks olemas uks, millest läbi minnes läheks inimese elu paremaks või toimub tervenemine ja minu pärast kasvõi saabub materiaalne rikkus sellele, kes seda soovis. Ma ei hakka siin ütlema või hoiatama, et raha endale soovimine ei toimi. Ma usun, et toimib täpselt samamoodi, sest paljudel ajaliinidel lõpmatutest ajaliinidest saad sa rikas või koguni pööraselt rikas olla. Absoluutselt kõike asju saab teoreetiliselt muuta, nii hingelisi kui ka mõttemaailma muutust, tervenemist, materiaalsust või mida iganes.

Arvan, et sellise ukse ehitamine on tehnoloogiliselt võimalik, nagu on olnud ka võimalikud kõik teised imet tegevad asjad muinasjuttudes ja legendides. No kasvõi vanast vene multikast imepott, mis keetis putru. Tegi ju Jeesuski paarist kalast paartuhat kala. Sada aastat vanas ajalehes oli artikkel, kus üks Saksa leidur leiutas seadme ja tehnoloogia, kuidas õhust valku toota. Saksa valitsus ostis patendi ja sinna see jäigi. Miks aga seda ust pole inimeste hüvanguks meile kõigele kasutada antud, on see sama asi, et inimene on liiga rumal. Lõpuks ta ikkagi suudab keerata kõik head asjad pekki. Selles samas multikas uputas imepott terve linna pudruga üle. Praegusel ajal, kui midagi leiutatakse, siis esimesena katsetab leiutist ja võtab oma arsenali sõjavägi. 

Vähekene teistsugustest ustest olen samuti siia eelnevalt paar lugu kirjutanud ja need on teleportatsiooni tehnoloogiaga uksed või käigud. Kuid need kaks teemat ei kattu tegelikult omavahel. Miks ma aga usun eelpool kirjeldatud uste võimalikkusesse või minu loodud kirjelduse toimimisse, on see, et asjad toimivad mõttejõu baasil. 

Mis on maailm? Kellegi mõtte või idee ilming, ei muud. Piiblis on maailma "territooriumi" loomise kohta ainult üks põgus kirjeldus. Alguses oli sõna....kuid sõna vast pole päris täpne tõlge. Täpne oleks: Alguses oli mõte või idee (kreeka keeles logos) ja kes siis meie oleme? Looja idee, kellele on samasugune jumalikkuse säde kuskile sisse peidetud, nagu loojal endal. Äkki me ei ole tegelikult milleski kehvemad, kuid me oleme teadmatuses ja pimeduses ning meid proovib pidevalt rikkuda see kuri ja ahvatlusi täis maailm. 

Maailma saab oma pilli järgi tantsima panna visualiseerides ja kes seda kõige paremini suudab, saab kogeda imeasju. Aga inimene on suures plaanis mugav ja kuna mina olen ka inimene, siis ma olen laias laastus samasugune nagu teised. No näiteks see sama jutt siin. Ma pole viitsinud seda kirjeldatud teooriat isegi korralikult katsetadagi, aga samas, kas ongi üldse vaja? Ja tegelikult ei ole see teooria üldse minu teooria, vaid edasi arendus ühest teisest teooriast, mille lingi juba üleval andsin. Lihtsalt püüdsin selle kuidagi kirja panna, kuidas mõtlemist/visualiseerimist/elu muutmist natukene lihtsamini ette kujutada.

Et seda lugu mitte ülearu pikaks ja keerusliseks ajada, siis katsun lühidalt ära seletada, et mida on tarvis teha, et tekiks muutus. Üleval joonistasin juba ajajoone pildi ja nüüd ma pean teise sarnase veel joonistama. Teie aga ärge võtke minu pilti aluseks, sest joonistusprogrammiga ei oska ma kahjuks paremat teha. Mõelge ise omale mingi pilt välja, mis sisaldab samu komponente ja te ei pea isegi üles kõike seda joonistama. Kujutage see enesele ette, sättige kõik detailid paika ja mõelge sellele pildile sügavas keskendumise seisundis 10-15 minutit ja siis unustage kõik, millele mõtlesite. Jätkake oma tavapärast elu nagu seda mõtisklust ja soovi, mis teele saatsite, poleks vahepeal olnudki ja ongi kõik. Rohkem pole vaja midagi teha. Kui te tegite kõik õigesti, saabub ka soovitud tulemus.

Ma vabandan selle pildi pärast. See pole kaugeltki mitte õnnestunud, aga katsun lahti kirjeldada ja siis saab iga-üks ise omale pildi välja mõelda ja vajadusel üles joonistada. Või hea oleks see tahvlile kuidagi meeldivalt ja ajusse puurivalt üles kritseldada. Koolitahvel on sellepärast hea variant, et seal on lihtne kuupäevi detaile ja soove vahetada, ning vajadusel silmailu lisada või eemaldada. Tunde järgi proovida, et milline see (mõtte)pilt peaks olema, mis loob õige oleku, et liine korraks muuta.

Mina kujutan seda asja või häkkimist Matrixisse ette umbes nii. Mõtled omale välja ekraani või ukse või siis murdepunkti kuskile tulevikku. Konkreetne kuupäev ja kellaeg. Kuni selle daatumini ja kellajani on ajajoon kindel ja püsiv. Tulemuse resultaat sõltub nüüd ainult sinu mõttetöö intensiivsusest ja pühendumusest ning loomulikult usust, et see toimib. Panin sinna ekraanile naljaka eesmärgi, kuid mõte peaks arusaadav olema. Tasuks kujutleda ja süveneda oma tulevast teekonda kuni ekraanini, oma eesmärki ja sealt edasi tulemuseni. Hiljem kui sündmus on juba toimunud, jookseb alternatiivajaliin jälle kokku üleüldise ajaliiniga. Vahe on ainult selles, et sa said teisest ajaliinist omale kaasa tuua selle, mida omale visualiseerisid. Kuidas ja miks süsteem töötab, seda päris täpselt ei tea öelda. Tasuks uuesti läbi lugeda "Mõtte" teema ja võibolla seal on veel midagi, mis aitab selle õnnestumisele kaasa.

Kogu seda joonistamist ja muud pole üldse vaja sellele, kellel on väga elav fantaasia, tahe ning usk. See inimene saab pragundada Matrixit ilma pildita. Asjal muidugi võivad ka tagajärjed olla, nagu ma omal nahal olen tundnud, sest paistab, et arhitektile ei meeldi väga, kui tema maailma kole palju lõhkuma hakatakse.

Ühe faktina toon siia ära veel ühe asjaolu vanast ajalehest, mis valab kogu sellele teemale veelgi õli tulle. Teadlased tegid katse ja mõõtsid inimese pilgu võimet mateeriat liigutada ja see toimib. Asi see siis mõttel mateeriat muuta pole või ajaliinide vahel kolada. Vastava artikli kopeerisin Kriksatull II teemasse. 

Lõpetuseks ei tahaksi midagi öelda, võibolla ainult seda, kes maailma teemades kaasa mõtleb, äkki sellele polegi kogu seda jama üldse vaja...

LÕPP