Kuna loen ja kirjutan palju ühes suletud Facebook'i grupis, kus on mu arvates esindatud mõned autoriteetsemad Eesti alternatiivajaloouurijad ja suured mõtlejad ning infot on palju ja head infot vajub uudislugudes muudkui allapoole ehk ajaloo hämarusse, siis valgustaks ka blogi lugejaid mõningase ajaloolise infoga. Mõningatel põhjustel panen siia ainult enda ajaloolisi uurimusi ja mõtteid, kuna igal mõtlejal on oma koht, kuhu infot jagada.
Korstnata majad Eestis 19. sajandil
Kus
kohast ja millal tuleb viga ajalukku? Õigem vast oleks ikkagi õelda
ajaloosse, sest lugu on lihtsalt üks jutt, mis võib ajas muutuda, aga lukk on
muutumatu, ajalukk - aeg on lukus. Filosoofia filosoofiaks, aga kuidas
on see võimalik, et ajalooliselt olid Saaremaa võimsad viikingid Euroopas
ühed kardetavamad tegelased või vaadake kasvõi Kuressaare tähtkindlust
või siis saarlaste uhket rahvarõivastust jne jne ja siis korraga 19.
sajandil elavad saaremaalased (mandrimatsid ka ikka) nagu saunapopsid
vingu sees, nägu tahmas? Eestis olevat olnud ju karmid talved vanasti. Paldiskist kuni Peterburini olevat meri jääs olnud detsembrist kuni märtsini. Kas mitte terve rahvas poleks pidanud surema vingumürgitusse sel perioodil? Selline "kiviaja" elu võis olla ainult juhul, kui mingi "sündmus" paiskas meie esivanemad kiviaega ja kotiriidesse. Ma olen nii palju nuputanud ja ajalugu uurinud,
aga ei näe, kus ja millal viga tekkis. Nad on selle nii osavasti ära
peitnud.
Elamise majad (1889a.)
Vaatame
siis seekord kõige talurahva elamise majade pääle. Mis meie näeme?
Suuremalt jaolt on Saaremaal talurahva elumajad ilma korstnata. Ühel
ilma suitsukorstnata ei ole aga mitte täit elamise maja nägu, tema näeb
ennem viljaküüni või elajate lauda moodi välja. Kui meie ka mitte suurt
tema näo peale ei vaata, siis elavad ometi inimesed ometi niisuguses
majas suitsuga segamini. Niisugune elamiseviis on väga vana ja
ennemuistne. 600 aasta eest oli see veel ehk paras, aga nüüd, kus kõik
asi edasi jõudnud, aknad ja korstnad kergesti saada, on küll liig, väga
liig ime, et inimesed nii halval viisil veel elaksid.
Peavoolu
ajaloo piibli ehk Läti Hendriku järgi tuleb Tartu linna nimi eestlaste
Jumala Taara nime järgi, aga keegi Saksa uurja Eckart uuris 19. sajandil
välja, et Tartu nimi võib tulla hoopis idast - tatarlaste - Tartaria järgi?
Tartu linn seisab, nõnda räägib ennemuistne
jutt, vana püha maa peal. Emajõe kaldal on Eestlaste teaduse põhi. Siin
oli esimeste inimeste elukoht, siin laulis laulukunsti jumal oma südant
kosutavat laulu, siin ligidal Kääpa jõekeses hingab läikiv luulevõimul
olevikus elavaile inimese lastele ilmutatud Kalewipoja mõõk. Aga ennemuistne
õitsev õnne aeg lõppes umbes 900 aastat tagasi, kus Taara tammikus
viletsuse vihma ja pealetungijate tormi ees Vanemuise kannel vaikis, ja
vabaduse päike looja läks. Hommiku poolt tuli Vene suurvürst Jaroslav,
ehk oma kristliku nime järele Jüri ja asutas Emajõe äärel oma kindluse
Jurjevi. Eestlased, kes temale maksu alla jäid, olid Tartarlastest
kuulnud, kes ida poolt lääne poole edasi rändanud olid, nemad nimetasid
seda uut linna Tatarlaste linnaks — Tartu linnaks. Sedaviisi seletab
Saksa uurija Eckart. Uuemate uurimiste järele ei näita see mitte õige
olewat. Sest Läti Hindrik nimetab seda linna: Tharbata, Dorbete,
Darbete, Tarpetu,' mis Eesti pääjumala Taara nimega ligisugulane näitab
olevat, keda seesama ajaloo kirjutaja „Tarapitaks" kutsub. On nüüd Taar
jumala nimi, siis tähendab apita avita, ja Tarapita: Taara avita! Sakala
Lisaleht : [ajalehe Sakala põllutöö lisaleht], 30 jaanuar 1882 .
19. sajandi uued leiutised
19.
sajandi ajaleht - kontekstist küll väljarebitud, kuid seda ju
kahtlustati seni ajani...Välja rebitud sellepärast, et jutus räägib mees
giljotiini laadsest aparaadist, aga....pisike ümberpanek neile, kel gooti kiri raske
lugeda ja keelekasutus tundmatu - Üks prantslane, kes oli suur masinate
armastaja ja tegija, proovis sageli uusi masinaid leiutada EHK VANU
PARANDADA.... Lühidalt, võis olla sedasi, et enamus 19. sajandi leiutisi
olid hoopis katsetus vanu tehnoloogiaid jälle tööle saada.
Benini imed
Veel 20. sajandi algul ei osatud valmistada muistseid pronksesemeid, mis maapõuest leitud. Puudus igasugune tehnoloogia selliste esemete valmistamiseks.
Pronksesemed,
mis on leitud salapärase Aafrika kuningriigi Benini väljakaevamistelt,
on nii suurepärased, et eriteadlaste väidete järele isegi
esmaklassilised spetsialistid ei suudaks neid jäljendada (1937. aasta
ajaleht).
Ambroosia
Vähe sellest, et tasuta energia on eetris olemas, on seal ka toit olemas. Kas kõik on nii oskuslikult kinni mätsitud, et meie maailmas ei saagi muud moodi hakkama kui pingutades. Käime tööl või näeme kurja vaeva, et tuba soe oleks ja kõht täis. Meie maailmas ambrosiat enam ei sööda nagu vanas kreekas iidsetel aegadel.
Õhust munavalge valmistamine Saksamaal 1915. aastal.
Stokholmist teatatakse Petrogr. tel talitusele: Saksa riigikantsler käskis tervel Saksamaal kõik leidused, mis selle kohta käivad, et pärmi abil õhust munavalge olluseid saadakse, ära konfiskerida, selle pääle vaatamata, kas nad patendiga kaitstud on või mitte. Saksamaal tahetakse tulevikus nende leiduste abil suurel hulgal munavalge ollust söögitarbeks valmistama hakata.
Kirbukasukas
Enne kui teema juurde lähen toon siia ära mõned näited ajaloost, kuidas elasid inimesed 16. sajandil ja siis panen teile mõtlemiseks ühe ajaloolise jaburduse.
Purskkaevude ehitamine oli sel sõdadest, vaesusest ja haigustest puretud ajal üpris tavaline. Elektrit neil polnud, aga purskkaevud töötasid kuis mühin. Ehitati võimsaid miilde pikkuseid akvedukte jne. See on aga juba hoopis teine teema, eks lugu selle kohta on olemas ka siin blogis.
Gripsholmi loss, Rootsi. Lossi ajalugu algab 1537. aastal.
Losse olid kõik Euoopa maad täis, üks uhkem kui teine. Samuti "tekkisid" 16. sajandil ka nagu võluväel tähelinnad igale poole Euroopasse.
Ja siis me saame lugeda ajaloo kohta sellist kirjutist. 16. sajand oli ikka üks hirmus sajand. Inimesed haisesid nagu tõhud, suust käis kahe meetrine haisumõõk välja kui kuningad suu lahti tegid ja rääkima hakkasid.
Ja need koletised ei pesnud hambaid kah. Hambahari leiutati alles 18. sajandi lõpus.
Panen siia mõne pildi ka neist hirmsatest inimeseloomadest, kes 16. sajandil Euroopas elasid.
Ja meie talumatside ajaloosse ilmusid välikäimlad alles 20. sajandi algul. Ennemat käidi ikka lauda taga. Kirbukasukast meite mail isegi und ei osatud näha. Kogu meite ajalugu on nii sassi keeratud, et siga ka ei söö. Aga kui on midagi varjata ja valetatakse, siis sellised vead tekivadki.
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar