Kriksatull

Sellel lool pole õiget pealkirja, lihtsalt panen siia mõned lood läbisegi, mis mõtteid on tekitanud. Kriksatull pidavat tähendama keerulist, sassis või süsteemitut asja, vat täpselt selline see jutt siin nüüd ongi.

• Sattusin peale kahele pildile, kus kujutatakse üleujutust 19. sajandi keskpaiku. Nagu varasemalt siin blogis olen kirjutanud, siis oli kaks katastroofi (veeuputust), viimane neist oli 19. sajandi keskpaiku. 

 


Vaadake seda ülal olevat pilti. Kiriku tornis ei ole rist vaid mingi seadeldis, mis peaks olema üks osa atmosfääri elektripüüdurist. Pildi kohta aga on öeldud järgmist: Tormisel ööl üritab grupp inimesi, kes kannavad vigastatud meest, leida teed läbi linna, kus tänavad on üleujutatud.

• Ühes loos tegin juttu urnidest hoonetel. Ma olen tahtnud selle teemaga pikemalt tegeleda, kuid eks ajanappus on seda takistanud. Lühidalt: osadel vanadel hoonetel on millegipärast urne väga palju ja need tossasid aegajalt, kas kõik korraga või osaliselt. Miks see nii oli, pole teada. Pakun välja, et need majad, millel urnid olid, olid teistest niiöelda "tähtsamad" ja urnide tossama panemisega (kas kõik või osaliselt, üle ühe jne) sai anda üldsusele mingit informatsiooni või olid need urnid osa mingist riitusest ja jumala kummardamisest. Allpool oleval pildil on üks uhke hoone, mis piltlikult öeldes on täis tikitud urne ja nendest ainult üks tossab.

• 16 ja 17. sajand on üks nendest ajastutuest, kus loodi väga palju imesid, mida tolle aja inimesed ei saanud kuidagi luua, sest puudus vastav tehnoloogia, elektrienergia jne. Seda kõike ma tuletan muidugi meie ametliku ajaloo järgi, kuid tegelikult olid asjad hoopis teistmoodi, kui meile räägitakse. Tuletan meelde, et osad teooriad, mida siin jagan, ei ole minu välja mõeldud või pakutud (osad siiski on kah), ma ei soovi ennast ehtida võõraste sulgedega ega otsi mingit tunnustust ega ka näpuga näitamist. Seepärast jään anonüümseks. Ma lihtsalt ei jõua viiteid panna igale poole ja ei pea seda vajalikuks. Kes teemat tahab ise edasi uurida, see ka uurib ja leiab infot, mida otsib. Soovin jõuda lihtsalt tuumale nii lähedale kui võimalik. On teooria, et kui meie maailm toimib virtuaalreaalsuses, siis need vanad "võimatud" hooned, kujud, tähelinnad on vanemast versioonist. Aeg-ajalt lihtsalt on tehtud programmile uuendus ja vanad asjad on jäänud läbi kumama.

• Loen hetkel ühte raamatut vabamüürlastest ja peaksin vist vabandama vabamüürlaste ees, kuna olen neid maininud (ja mainin edaspidigi) mitmetes lugudes, mitte just kõige paremas võtmes. Enamus vabamüürlasi, kes astunud mõne looži liikmeks, lihtsalt ei tea, mida nad teevad ja ei saagi kunagi teada. Neid lihtsalt valmistatakse tasapisi ette, kui kedagi peaks mõnes mahinatsioonis vaja kasutada olema. Nad on nagu varumehed pingil, aga kinniseotud silmadega ja arvavad tõsimeeli, et ajavad õilsat asja ja teevad maailma paremaks, aga tegelikult...

• David Rumsey (Skull&Bones) kaartide kollektsiooni uurides nähtub, et enamus tähelinnasid üle ilma ehitati täpselt ühel ajal (1575). Tohutu võimsad purskkaevud ja akveduktid ilmusid samuti sel ajal nagu ka võimsad ja uhked ehitised üle ilma. Marley masin ehitati mõnikümmend aastat hiljem nagu ka Peterburg, aga ärme unusta, et Rumsey (massoon) näitab meile just neid kaarte, mida ta peab näitama. Peterburg on tema kaartidel (kes teeb, see eksib) ära märgitud juba 1699. aastal, kuigi nooruke Peeter 1 lõivat seal labida maasse alles 1703. 

 Kaart aastast 1700.

Kaart aastast 1699.

 

• Allpool oleval pildil olev kuju on 16 sajandist "Colosse de l’Apenin à Pratolino ausammas. Flaami kunstniku Giambologna skulptuur (10,7 meetrit) Villa di Pratolino pargis. Villa lammutati täielikult 1820. aastal. Ausamba jäänused veeti Firenze lähedale Villa Demidoffi juurde, kus see on endiselt näha. Koloss oli väga peen nikerdatud sedööver, kuju sisse oli ehitatud keerukas veevõrgu süsteem, mis sisaldas kahte purskkaevu ja koske. 

• Nüüd lisan siia ühe gravüüri, kus on kõik nii sassis, kui vähegi saab ametliku ajaloo käsitluse kohaselt olla. Vaadake Peeter Suure merekindlust ehk patarei vanglat, see ehitati ju maismaale. Muidugi võib öelda et see on topeltpatarei, millest on senini meres näha rusud, aga sellisel juhul, kus on kindlus maismaal? Pealegi on ehitusstiilist ära tunda, et see kindlus on justnimelt nn patareivangla, mitte vees asuv topeltpatarei. On veel võimalus, et gravüüri tegija on midagi segi ajanud, aga arvestades kõiki muid asjaolusid ja teisi gravüüre Tallinnast, siis on asjalood ikkagi nii, et midagi on kuskil väga valesti läinud (Tallinn on tähelinn, aga 18-19. sajandi gravüüridel puuduvad tähelinna elemendid, lihtsalt linn asub mingi mätta otsas. Mättast tuleb juttu veel allpool). Antud gravüüri juurde tagasitulles, siis pigem arvan, et üleujutusest tekkinud vesi ei ole veel taandunud, sellest ka asub patarei meres. Sellel gravüüril on ikka paljud asjad valesti...või siis on just kõik õigesti, aga teadmised minu peas on valed. See gravüür ei saa olla 19. sajandi lõpust mitte kuidagi. Kus tähelinna nurgad on? Sel ajal ajaloolaste järgi lõhuti juba Tallinna tähelinna, et rajada läbipääse, tööstusi jne. See gravüür tundub olevat 15-16. sajandist pigem. Kuid nii vanal gravüüril ei tohiks jälle olla Peeter 1 kaitsekindlustusi, need ehitati umbes 1721. 19. sajndi lõpul juba hakkas tööstus Tallinnas õitsele lööma, gravüüril aga ainult üks kordten tossab Kalamaja kandis. Link gravüürile.

• Ühe teooria järgi kasvasid kunagi Maal hiiglaslikud puud nagu Avatari filmis Emapuu, mille rahaahned inimesed hävitasid. Nendest puudest on jäänud järele ainult suured kännud, mida oskuslikul vaatamisel võib ära tunda.

 

1575. aasta, Loja, Hispaania. Puujuurkas linna serval. Ei anna küll Emapuu mõõtu välja, aga sellegipoolest on see juurikas aukartustäratavalt suur.

Ka meil on üks selline känd olemas (Tallinn).

• Nüüd lisan siia mõned grvüürid, mis tähelepanu on äratanud ja vajaksid täiendavat uurimist.

 Pozzuoli laht, Baiae, Itaalia. Uputuse järgne Itaalia. Sellest piirkonnast ei ole vesi tänini taandunud ning pool linnast asub vee all.

Googel kaardi järgi tunduks nagu oleks see piirkond kõvasti pihta saanud (pommitatud), kes pommitas ja mida pommitati (tuumapomme?).

Sellel kaardil on linn Genoa kujutatutud pooleldi uppununa. Rooma oli üpris pisike linn selle linna kõrval

Wissenbourg, Saksamaa. See linn vajaks eraldi uurimist. Vaadake neid suuri kive taamal (Mundat stein). Tegin kiire otsingu Googlisse ja leidsin mingi raamatu, kus öeldakse, et linna juures, metsa taga asusid 10 kuubikujulist kivi. Öeldakse veel, et tõepoolest on see selle koha plaan, mitte fantaasia. Peale selle ühe lingi, muud infot kiirel vaatlusel nende kivide kohta ei olnud võimalik leida.

Narva 1650. aastal. Vastu tähelinna oli kohe meri (vasakul purjekad). 

Tänapäeval jääb aga meri rohkem kui 10 km kaugusele. 17. sajandil oli vesi ajutiselt 30 meetrit üle tänase taseme. 

LÕPP