Kell ehitati väidetavalt keisrinna Anna Ivanovna (Peeter Suure vennatütar) tellimusel, aastatel 1733-1735. Kell on 6,14 meetri kõrgune ja 6,6 meetrise põhja läbimõõduga, massiga 201,924 kilogrammi (201,9 tonni). Kellast eraldunud tükk kaalub 11,5 tonni. Kell on tehtud pronksist,sisaldades 525
kilogrammi hõbedat ja 72 kilogrammi kulda. Kell asub Moskvas, Kremlis. Kella pole kunagi saanud kasutada ega sellest pole kuulda olnud mitte ühtegi kellalööki. Ühtlasi on see maailma suurim kell.
Saamislugu
Enne selle kella valmistamist oli kremlis kell, mis valmis 1600. aastal ja see kaalus 18 tonni. Et kella pommi liigutada, oli tarvis 24 meest.
Kremlis oli 17. sajandi keskel tulekahju ja kell kukkus tornist alla ja murdus tükkideks. Teine tsaari kell valati 1655. aastal, kasutades endise kella jäänuseid, kuid see kell kaalus juba 100 tonni ja hävis tulekahjus.
Kui Anna sai keisrinnaks, käskis ta vana kella tükid valada uude kella, ja nii suureneski uue kella kaal 200 tonnini, kuid venelased ei saanud ise sellise kella valamisega tehniliselt hakkama ja siis otsiti abi Pariisist. Sellise suurusega kell oli enneolematu ja venelasi ei võetud Pariisis tõsiselt. Aastal 1733 määrati töö kohalikele valukojameistritele, Ivan Motorinandile ja tema pojale Mihhailile, tuginedes nende kogemustele pronksist kahurite valamisel.
Kaevati siis 10 meetri sügavune auk (praeguse kella asukoha lähedal).
Voodertati saviga (savivorm), mis olid tugevdatud mullaga, et taluda sulametalli rõhku.
Kasutati ka telliskive valuvormi tegemisel, telliskive läks vaja üle 13000.
Vajalike metallide saamine oli väljakutseks, lisaks vanade kellade osadele lisati segule veel hõbedat ja kulda. Pärast kuude pikkust ettevalmistust alustati 1734. aasta novembri lõpus valutöödega.
Oma tohutu suuruse tõttu otsustasid nad kella valada Kremli õues, kuhu see pidi ka jääma. Esimene katse ei olnud edukas ja projekt oli ebatäielik, kuid sellest hoolimata sai kell 25. novembril 1735 valmis. Valamiskaevu ümber paigaldati neli valamisahju ja korpuse tõstmiseks paigaldati seade. Iga ahi sisaldas kuni 50 tonni metalli, mis ahjust väljus valuvormikaussi spetsiaalsete tellistest soonte abil. Probleemid algasid kohe algul, ahjud ei pidanud vastu ja lekkisid ning vajasid parandamist, tekkis tulekahju. Lõpuks otsustati kell kahe ahju abil ära valada. Kella ehitusel ja valamisel töötas pidevalt umbes 200-400 inimest.
Metalli jahtumisel alustati dekoratiivsete töödega ja kella kaunistamisega ning kirjete ja ornamentide lisamisega.
1737. aasta mais puhkes kremlis suur tulekahju. Tulekahju levis kella ajutisele puidust tugistruktuurile. Valvurid kartsid, et tuli teeb kellale viga ja nad hakkasid kellale külma vett kallama ja ühe versiooni kohaselt kukkus kell alla valuauku ja sellest eraldus 11,5 tonnine tükk. Kell jäi auku terveks sajandiks.
Ebaõnnestunud katsed kella august kätte saada tehti 1792. ja 1819. aastal. Ka Napoleon Bonaparte juhendamisel prooviti kella august kätte saada, kuid ei suudetud seda teha kella suuruse ja kaalu tõttu.
Lõpuks saadi kell 1836. aasta suvel prantsuse arhitekti Auguste de Montferrandi juhendamisle edukalt august kätte ja asetati kivi pjedestaalile. Ainuüksi ettevalmistustöödele kulus 6 kuud. Purunenud kella tükk oli ligi kolm korda suurem kui maailma suurim kell tollel ajal, mis oli Liverpooli katedraali kell.
Teadlased väidavad, et kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad toota sellist suurt kella. Aga kui sellist kella lüüa, siis on enamik helilaineid infrapunases spektris, mis võib põhjustada inimeste ja loomade ärevust ja isegi paanikat. Uuringud näitavad, et raskete kellade optimaalne kaal on 32 tonni.
1933. aasta ajalehe järele oli aga kella ajalugu hoopis teistsugune. Keegi ajab meile ikka kuiskil sellist pada, et anna olla. Tõeline ajalugu aga on peidetud.
Kellade tsaar
Haruldane kirikukell Kremlis.
Maailma suurim kirikukell on „Tsar kolokol" (kell-tsaar) Moskvas. See kell on mitte üksi kellavalamise kunsti suurtoodang, vaid tähtis ka selle poolest, et teda pole kunagi helistatud. „Tsar kolokol" on igavesti vaikiv kell. Ta valati 1735. aastal Moskvas ja pidi üles vinnatama Ivan-Veliiki (Juhan-Suure) torni. See torn asub vene tsaaride endise kroonimiskiriku ees Moskva Kremlis. Enne sõda oli see torn haruldus selle poolest, et seal leidusid ainult väärtuslikud ja kunstipärased kellad. Torni toredaimaks ehteks aga pidi saama „Tsar kolokol". See kell kaalus 2000 tsentnerit. Kui aga kell vinnati torni, murdusid talad ja kell kukkus suurest kõrgusest alla. Määratuma raskuse tõttu ta vajus 6 meetri sügavusele maa sisse; sellesse tekkis ka mõra sa tema alumise ääre küljest murdus ära 100 tsentneri raskune tükk. Kuna nüüd kell oli muutunud kõlbmatuks, siis ta jäetigi maa sisse, kuhu ta jäi sajaks aastaks. Kui siis aga troonile astus tsaar Nikolai Esimene, ta andis käsu suur kell välja kaevata ja vene kella valamis kunsti mälestusena alusele seada. See käsk täideti. Selle kella laiema koha ümbermõõt on 20 meetrit ja kõrgus 8 meetrit.
On olemas veel teinegi suur kell, Suur Minguni kell, aga see paistab ikka kirvetööna võrreldes Tsaari kellaga. See kell on töökorras ja asub Myanmaris.
Kella lasi valada kuningas Bodawpaya 28. aprillil 1808 ja on umbes 3,5 meetrit kõrge ja kaalub 90 tonni. Kella imelist valamislugu ja toimetamist üle jõe, saate aga ise lugeda Wikipediast. Selle kella juures rohkem ei peatuks. Võibolla nii palju veel, et kell kukkus tornist alla 23. märtsil 1839. aastal suure maavärina tagajärjel. Et siis aastal 1839? 19 sajandi algus ongi selline kahtlane, eks see suur üleilmne katastroof võiski jääda sinna 1830 pluss miinus 20 aastat, olenevalt, kuidas kroonikad on kirjutatud. Tallinna Dominiiklaste kloostri müür varises mingi katastroofi tõttu 1844 ja Muraste mõisa hakati ehitama (varmetest taastama) vist 1851. Eks neid näiteid on väga palju tegelikult, et mingi katastroof 19. sajandi algul oli.
Tsaari kahur (Tsar pushka, Tsar cannon)- Kahur, mis kunagi ei ole tulistanud, kuid siiski mõningal arvamusel on see tulistanud ühe korra.
Kahuri kaal on peaaegu 40 tonni ja see on üle 5 meetri pikkune. On arvamus, et kahur valmistati puhtalt dekoratiivsel eesmärgil, et hirmutada välisriikide saadikuid, kuid see versioon on ebatõenäoline. Kahuri raam ja kahuri kuulid, ei ole autentsed, need on valmistatud 19. sajandil.
Mõned küsimused, mis tekkisid.
- Miks valati sellisel tehnoloogia vaesel ajal 200 tonnine kell, mida tegelikult keegi liigutadagi ei jõudnud ja puudusid igasugused jõuülekande mehanismid jms. Peale väidetavat tulekahju kukkus kell auku, kust teda 100 aastat liigutada ei suudetud.
- Kui eelmise 18 tonnise Tsaari kella kellapommi liigutamiseks oli tarvis 24 meest, siis kiire arvutus näitab, et selle kella pommi liigutamiseks oleks tarvis olnud umbes 250 meest :) Naljanumer ikka.
- Meile väideti, et ehitised seal olid puust. Mis puust see torn on tarvis ehitada, et seda kolakat seal üleval hoida ja veel liigutada?
- Kui mingeid jõuülekandeid ei kasutatud, siis kella upitamiseks torni oleks vaja umbes 2000-2500 mehe abi. Arvestades, et üks täismees suudab köie abil, mis jookseb rattal, tõsta umbes 80-100 kilogrammi.
- Arvan lihtsalt, et need inimesed ei valanud seda kella. See kell oli eelmise tsivilisatsiooni loodud, samuti see kahur. Kuid mis maksab minu arvamus. Maksab sama palju kui Sinu arvamus.
Kommenteerin juurde (02.02.2023)
Olen juba mitmest vanast ajalehest sattunud infole, et Tsar-kolokol" valati hoopis aastal 1533 ja see oli 8 meetrit kõrge (mitte 6). Kuna see on juba mitmes juhus, kus mainitakse sama aastat, siis vanasti pidid olema mingid muud allikad, kus kohast ajaloolisi teateid võeti.
Ja veel üks kummaline jutt sellest samast kellast. Nüüd on valmistamise aastaks juba märgitud 1653 ja 1737 kukkus see kell kiriku tornist alla. 1733. aasta on ühtlasi ametlikel andmetel märgitud kella ehitamise alustamise aastaks. Samas oli kella hiljem kasutatud kabeli kuplina. No mida nüüd lõpuks uskuda? Ma alati kontrollin, et mu allikad ei oleks juhuslikult esimese aprilli kuupäevaga.
Tegelikult on ajalooliste aastaarvudega nagu on, sest enne 1700-aastaid võidi kasutada Venemaal hoopis teist ajaarvamise süsteemi. Neil oli siis käsil aasta 7000. Selle kohta on blogis teine lugu ja mul on olemas ka vana ajalehe väljavõte, mis kinnitab seda.
LÕPP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar